Adramaarevisjonide puder

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
kuuuurija
Postitusi: 24
Liitunud: Teisipäev 22. Detsember 2015, 17:35:12
Status: Eemal

Adramaarevisjonide puder

Postitus Postitas kuuuurija »

Kas keegi oskab orienteeruda adramaarevisjonides? Eriti mõtlen Virumaa osa peale 1744ndat aastat. Sisukorrad ja sisu on puusse ja segamini. Maht on väga suur ja ei oska midagi sellega peale hakata, ei leia neid külasidki, mida otsin. Kas seal on mingit nõksu vaja kasutada, mida ma ei tea? Küll oleks hea, kui keegi kunagi selle ära korrastaks.

heigo
Postitusi: 66
Liitunud: Pühapäev 01. Aprill 2012, 08:54:04
Status: Eemal

Re: Adramaarevisjonide puder

Postitus Postitas heigo »

Tere

Kas mõtlete seda Saaga EAA.3.1.481:1?1165,198,1058,216,0
1744 ongi palju mõisaid (külasid) puudu, näiteks Porkuni mõisa taga kriipsud (1716,1726,1732,1739 olemas, hilisemad puuduvad), see, et leheküljenumbrid ei lähe kokku on ju väike probleem, sest igal lehel ju number olemas ja vastavalt sellele saab otsitava mõisa kätte. Mönnikorb (Imastu) sisukorra järgi leheküljel 761 on tegelikult jah 781, aga revisjoni leheküljenumber ikka lehe nurgas 761.

holderlin
Postitusi: 31
Liitunud: Neljapäev 12. Veebruar 2009, 10:52:02
Status: Eemal

Re: Adramaarevisjonide puder

Postitus Postitas holderlin »

Kõige paremini aitaks adramaarevisjonides orienteeruda nt 1725.--1726. aasta revisjoni allikpublikatsiooni sissejuhatus (H. Ligi sulest) ja 1732. aasta revisjoni sissejuhatus (K. Lust sulest).

Mis puutub sellesse, et osad külad on puudu, siis asi on selles, et taluadramaa pealt laekusid feodaalsed koormised. Mõisate kroonumaksude suurus sõltus ainuüksi revisjoniadramaade arvust. Revisjoniadramaade arvule oli aga pandud lagi: 1733. aastal otsustati, et mõisate rootsiaegset revisjoniadramaade arvu ei ületata. St et neid mõisasid, mis saavutasid viimase rootsiaegse revisjoni (1688--1689) adramaade arvu, enam ei revideeritud ning neilt arvestati kroonumakse rootsiaegse adramaa arvu järgi, sõltumata revisjoniadramaade edasisest võimalikust kasvust. Mõisnikele oli see igatpidi soodne olukord, sest põllumaad tekkis ju kogu aeg juurde.

Seetõttu ongi hilisemad revisjonid (eriti 1765 ja 1774) väga suurte lünkdega. Ometi ei tasuks lootust päris maha matta, sest tihtipeale võib leida otsitavaid andmeid nt pagenud või vabade nimekirjadest, keda vahel ikka veel hilisemates revisjonides kajastatakse. Samuti ei tasuks ignoreerida 1758. aasta Eestimaa kubermangu adramaarevisjoni. Selleks peab muidugi Moskvasse sõitma, kus Venemaa Vanade Aktide Riiklik Keskarhiivis (Российский государственный архив древних актов) fondis 274 (Камер-контора лифляндских, эстляндских и финляндских дел) on Virumaa köide ilusti olemas. Muidugi, kui juba 1744. aasta revisjonis juba andmed puuduvad, siis tõenäoliselt saavutati otsitavas mõisas (küsimuse puhul ei loe paraku üldse välja, mis mõisast on jutt ja mis küla otsitakse) rootsiaegne adramaade arv juba varem.

Mis suurde mahtu puutub, siis siin ei saa midagi teha. Üksi nt Virumaa või Harjumaa osa on füüsiliselt 35--40 cm paks köide :)
Mis revisjonide korrastamisse puutub, siis julgen olla skeptiline: eks ajaloolased tegelevad samuti sellega, mille eest makstakse.

Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”