Täpne sünnikoht

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
Juulike
Postitusi: 39
Liitunud: Pühapäev 01. Oktoober 2006, 17:23:10
Status: Eemal

Täpne sünnikoht

Postitus Postitas Juulike »

Kas keegi oskab öelda, kus täpsemalt on sündinud Johanna Adele Prikk? Küla on Kaarli, kuid mida tähendab teine sõna selle järel? Tavaliselt märgitakse sinna vist talu nimi. Siin on sõna, mille lõpp on justkui ...vald.
Ette tänades,
Juulike

http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 488&curr=3

Vello
Postitusi: 416
Liitunud: Kolmapäev 21. Detsember 2005, 19:35:12
Status: Eemal

Postitus Postitas Vello »

esimene rida: N 12 Karlsberg Sakeenvalde

Juulike
Postitusi: 39
Liitunud: Pühapäev 01. Oktoober 2006, 17:23:10
Status: Eemal

Postitus Postitas Juulike »

:oops:
Mida see Sakeenvalde tähendada võiks?

Vello
Postitusi: 416
Liitunud: Kolmapäev 21. Detsember 2005, 19:35:12
Status: Eemal

Postitus Postitas Vello »

Tähendust ei oska komenteerida kuna paikkond on minule võõras. Lähemal vaatmisel võib kiri olla ka Saksenvalde. Samal leheküljel sissekanne nr 10 on kirjutatud Karlsberg Zaksenvalde.

Juulike
Postitusi: 39
Liitunud: Pühapäev 01. Oktoober 2006, 17:23:10
Status: Eemal

Postitus Postitas Juulike »

Suur tänu!
Juulike

kristopaul
Postitusi: 79
Liitunud: Kolmapäev 12. Aprill 2006, 22:03:04
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas kristopaul »

Vanadel kaartidel asub Sachsenwald Halliste kihelkonna põhjaosas üsna Paistu piiri lähedal ja selle järgi otsustades kuuluks pigem Kariste mõisa valdustesse kui Kaarli (Õisu kõrvalmõis). Ent küllap oli nii nagu kirjas raamatutes.

Juulike
Postitusi: 39
Liitunud: Pühapäev 01. Oktoober 2006, 17:23:10
Status: Eemal

Postitus Postitas Juulike »

Samalaadne arusaamatus oli mul veel. Üks pere lastest sündis Kaarlis Konna talus, teine Õisus Konna talus. :roll:

kristopaul
Postitusi: 79
Liitunud: Kolmapäev 12. Aprill 2006, 22:03:04
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas kristopaul »

Tsitaat:Kõrvalmõis (Beigut). Mitu kõrvuti või lähestikku asetsevat mõisat koondusid sageli ühe omaniku kätte, misjärel need moodustasid ühtse mõisamajapidamise. Sel juhul elas härrasrahvas ühes mõisas, mis oli tihti esinduslikumalt välja ehitatud; teistes mõisates (millel olid ka küll rüütlimõisa õigused) oli suurem rõhk asetatud majandushoonetele. Sääraseid mõisaid nimetati kõrvalmõisateks.

Võimalik, et kõrvalmõis äsja loodi (laste sündide vahepeal), või kirjutati vahest nii vahest naa, üks omanik ja vahet pole. Täpselt ei tea.

Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”