Kuidas ja millises ürikus registreeriti sisserännanud?

[kurikala]

Tere. Siin minu esimene postitus. Küsimuseks oleks, kuidas registreeriti 1700-1720 (Põhjasõja ajal)? Kirikuraamatutes neid leida ei ole. Minu esivanem oli Normandia (Prantsuse ) sõdur, kes saabus eestise sõja käigus, sai siin haavata, tegi ühes talus neiule tite ja asus tallu (talu juurde) elama. Mingit kirjalikku fakti selle kohta aga pole. Kuidas ja millisest ürikust peaksin otsima?

[Katsa]

Ma arvan, et mitte kuidagi ei registreeritud. Inimeste eluloolised sündmused (sünd, abielu, surm, mõnikord ka leer) pandi kirja kirikuraamatutesse ja hea õnne korral (s. o. juhul kui sellest ajast üldse midagi säilinud on) võib neist üht-teist leida.

[passer urbanus]

Eee - et kui mingit kirjalikku fakti selle asjaolu kohta ei ole, et siis kust sa seda tead? Perekonna pärimus? Nunuh ...

[mlauri]

Soovitan vaadata 18.sajandi vakuraamatuid ja nendega seotud dokumente - seal on vahel kirja pandud, kui inimene on kuskilt mujalt tulnud. Vahel on tabelite märkustes sees, teinekord dokumendi lõpus. Mõnikord on olemas veel sellised pikad tekstid vakuraamatute ees - ma ei tea, kuidas neid nimetatakse -, midagi protokollide taolist. Seal võib olla kirjas, kui inimesed on liikunud või kui mõne kohta on mingid erilised märkmed.
Ma olen päris mitu viidet leidnud selle kohta, et mõni esivanem on kuskilt tulnud. Näinud ka viiteid selles laadis, et mees (koos perega) juba 10 aastat kohal elanud aga pärit Ingerimaalt vmt. Aga näha ka need, kes mõnest teisest mõisast põgenenud - need siis võidi pärast sõda tagasi saata. Vahel on kirjas ka vabad inimesed.

[Sander]

Mul on teemaga seotud küsimus. Ajalooraamatud väidavad, et 17. saj tõid Rootsi võimud Põltsamaa ümbrusse 200 perekonda Soomest. Kas neil olid perekonnanimed - kui jah, kas need jäeti alles või anti talunimi? Kas keegi on neid soomlasi vaku- või kirikuraamatutes kohanud?

[Kirsti Ervola]

Tere,
Ida-Soomes (Savo ja Karjala maakonnad) oli rahval juba 17. sajandil perekonnanimed, Lääne-Soomes isanimed nagu Rootsis (ja Eestis). Ei tea kuidas nimedega Liivimaal käis, võib-olla et on vähehaaval ära jäänud.
Viide: Juhan Vasar a.1931 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=56

[Sander]

Juhan Vasar a.1931 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=56

Tänan viite eest, sain jälle targemaks

[toomas.k]

Milleks olid vakuraamatud?
Siin väike selgitus! : http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 886,1253,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[Katsa]

Huvitav, kus neid 1637...1641 revisjoniraamatuid säilitatakse? Saagas ei paista neid olevat.

Eesti kirikuraamatutes pole ma soomlastel perekonnanimesid kohanud - vähemalt ei tule mul ette. Siin-seal on kirikuõpetaja pidanud vajalikuks juurde märkida, et tegemist on soomlasega (ein finnischer Kerl vmt.), mõnikord annab rahvusest aimu ka nimele lisatud täiend (kuigi seda võib arvatavasti ka teisiti tõlgendada) - Some, Letti, Wenne, Rotzi jne. Külas elav prantslane pidi olema nii ebaharilik nähtus, et kui selline olend eksisteeris, siis pidi kuskil sellest jälg maha jääma - eriti kui ta lapsi tegi, abiellus jne. Seda enam veel, et lisaks ebatavalisele rahvusele pidi ta olema ka mitteluterlane.

[kurikala]

Eee - et kui mingit kirjalikku fakti selle asjaolu kohta ei ole, et siis kust sa seda tead? Perekonna pärimus? Nunuh ...

See jutt on käinud põlvest-põlve. Olen leidnud küll tema abielu registreerimise kirikuraamatus, kuid ei suuda leida midagi ei sisserände ega ka kirjet surma kohta. Tema lastest alates kõik kenasti kirikuraamatutes olemas. Aga tänud soovituste eest. Proovin vaadata selle aja vakuraamatuid (kui nendest varesejalgadest miskit välja loeb )