Selline leid, mõtlesin et ehk teistelgi huvitav vaadata - Rapla kirikuõpetaja on pannud kirikuraamatu esimesele lehele kirja mõned ajaloolised sündmused, mida rahvas ajaarvamisel tarvitas.
Saaga EAA.1219.2.1:1
Oskab keegi lahti seletada, mis sündmus see nr 2 all on - kui wäggi Branburri(?) läks - mis eestlastele nii oluline oli?
Mailis
Eestlaste ajaarvamisest - Zeitrechnung der Ehsten
-
- Postitusi: 60
- Liitunud: Teisipäev 13. Detsember 2005, 15:21:12
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
-
- Postitusi: 268
- Liitunud: Esmaspäev 19. Jaanuar 2009, 17:34:01
- Status: Eemal
Re: Eestlaste ajaarvamisest - Zeitrechnung der Ehsten
viewtopic.php?p=15300#p15300" onclick="window.open(this.href);return false;Uku.Velbri kirjutas:Jäi kuhugi kuklasse painama see "Kui Wäggi Branburri Läks 1679". Väga tuttav oli lugeda, pidasin mäluga dialoogigi maha - no ei midagi. Tarkus tuli kätte raamatu "Eesti ajalugu, kronoloogia" alt:Uku Velbri kirjutas:Veel üks kirjanäidis:
Saaga EAA.1219.2.1:1
1678:
Eesti- ja Liivimaalt Rootsi-Brandenburgi sõtta saadetavate abivägede küüdimeestena läheb kaasa arvukalt Eesti ja Läti talupoegi, kelledest paljud sõjakeerises kaduma jäävad. See sündmus sööbib väga kauaks rahva mällu ning saab üheks tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele ("kui vägi Brandenburgi läks").
Kõik mured ja teated privasse või e-mailile: harri.vars ät gmail.com
Uurin: Vers, Värs, Värsi, Väärsi, Brecher (Kivinurm), Neljas, Kristal, Dubro(v) (Tammeorg), Põld (Saaremaa, Pilguse), Dubrovkin (juudid Tallinnas)
Uurin: Vers, Värs, Värsi, Väärsi, Brecher (Kivinurm), Neljas, Kristal, Dubro(v) (Tammeorg), Põld (Saaremaa, Pilguse), Dubrovkin (juudid Tallinnas)
Re: Eestlaste ajaarvamisest - Zeitrechnung der Ehsten
1680.a riigistati suurem osa Eesti- ja Liivimaa mõisaid, mis asusid Rootsi kuningriigile kuuluvatel maadel, mille tagajärjel paranes teatud määral talupoegade olukord nn. "Hea Rootsi aeg". Sellega tahtis Rootsi oma keskvõimu kindlustada ja üks ajendeid oligi 1679.a. lõppenud sõda Brandenburgi suurvürsti vastu.