Talude nimed ja asukohad läbi aegade

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
Mardo Margumets
Postitusi: 694
Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
Asukoht: Rapla
Kontakt:
Status: Eemal

Talude nimed ja asukohad läbi aegade

Postitus Postitas Mardo Margumets »

1834. aastal on nr. 36 Sonni talu, järgmises hingeloendis 1850. aastal on 36. talu nimi juba Porri. Nagu selgub on eelmine pererahvas läinud tallu nr.41 mille nimi nüüd on Sonni (1834 oli 41. talu nimi Racka)
36. tallu tuli eelmise pere lahkudes uus pere talust nr. 68 ja nagu selgub oli 68. talu nimi Porri

Ehk siis pered liikusid koos talunimedega erinevate talude vahel.

Ja nagu paistab oli 1834. ja 1850. aasta hingeloendite vahel Keava mõisas selline talunimedega liikumine massiline.

Enamasti oli ju talu koos oma nimega (ja enamasti ka numbriga) läbi aegade ühe ja sama koha peal ning erinevad pered liikusid nende vahel, siin aga liikusid erinevad pered koos talunimedega erinevate majade vahel.

Või olen ma millestki valesti aru saanud?
andri.riid
Postitusi: 141
Liitunud: Teisipäev 25. Oktoober 2005, 11:00:10
Asukoht: Saue vald
Status: Eemal

Re: Talude nimed ja asukohad läbi aegade

Postitus Postitas andri.riid »

Minu lihtsustatud teooria

Vanasti oli kõige olulisem kapital haritud põllumaa. Talu ei tähenda esmases tähenduses taluhoonet või hoonete kompleksi, vaid mingit kogust haritud maad. Mitu talu moodustasid kokku küla, mis ei tähenda samuti esmases tähenduses mitte tarede kogumit, vaid kõigi küla talude maad kokku. Külapõld võis olla iseenesest ka terviklik tükk maad, kuid see oli valdavalt jagatud nii, et eri kvaliteediga põllumaad jaotuksid talude vahel proportsionaalselt (talud võisid olla erineva suurusega, see sõltus talupere suurusest). St. et ühe talu harida olev osa külapõllust ei moodustanud monoliitset eraldiseisvat tükki, vaid laiali paiknevaid ribasid.

Samuti, Eesti alale loodi esimesed mõisad, siis loodi need külade asemele, st et külapõld võeti mõisapõlluks ja külaelanikud pidid endale elatiseks uue maa raadama. See kas ja kus selle põllu servas häärber oli, on juba teisejärguline detail; mõis võib eksisteerida ka ilma häärberita, kuid vastupidine - ilma mõisapõlluta häärber - ei oma mõtet. Maa oli kõige alus, see andis elatise.

Alles siis kui talusid hakati päriseksmüümiseks kruntima, kadus see ribade süsteem (muidugi oli ka varem hajatalusid - sõltub piirkonna traditsioonidest ja maastikust - mida polnudki sisuliselt vaja krunti mõõta).

Kuidas see nüüd asjasse puutub? Ühe talu elanike teise talusse kolimist ei pruugi samuti interpreteerida kui mööbli ühest tarest teise taresse tassimist vaid kui lihtsalt maatükkide vahetust (no näiteks jäi pere kiduraks ja ei suutnud talule nr. 20 omistatud põldu enam harida täielikult). Seda infot, kelle harida milline osa külamaast oli, kannab talude numeratsioon, rahvas võis vabalt samas tares edasi elada ja nn. talunimi näitab inimeste päritolu (genealoogile kasulik).
marina
Postitusi: 58
Liitunud: Kolmapäev 17. Veebruar 2010, 16:34:02
Status: Eemal

Re: Talude nimed ja asukohad läbi aegade

Postitus Postitas marina »

Eestimaa revisionide järgi on näha,et rahvas liigub väga intensiivselt talust tallu. Kas eelneva põhjal saab järeldada, et ühe talu (nr) all kirja pandud inimene ei pruukinud seal tegelikult eladagi? Number näitas töökohta? Revisionide vahel võidi seega mitu korda "töökohta" vahetada aga arvestus käis ikka viimase nr. järgi. Kas olen õieti aru saanud?
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”