kalligraafia

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

naljakate nimede kõrvale ehk oleks rõõmustav ka väljapaistvaid kalligraafilisi saavutusi esitleda - alustuseks mõned mulle ette jäänud:

siin on ikka vaeva nähtud:
Saaga EAA.1280.1.194:490?1156,319,1164,463,0

selline ühtlaselt elegantne joon, tema mustandeid tahaks näha:
Saaga EAA.1864.2.IX-62:80

ajatöö? igav?
Saaga EAA.1275.2.6:1

püstkiri ja lai sulg - mitte liiga levinud ... vaevalt, et vasakukäeline - toda vist ei lubatud ja tint oleks ka laiali läinud:
Saaga EAA.1275.1.475:18

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas ruheline »

Tere passer urbanus!

Vaatasin Sinu pakutud käekirjade, kalligraafiliste tekstide näiteid. Kuna olen isiklikult asjaga tuttav, praktiseerinud sulekirja ja olnud ka trükitööstuses käsiladujana ametis, julgen tekstide kujundusliku külje pealt sõna sekka öelda. Nimelt: omaaegses algkoolis (tsaariajal, I EW ajal, ja kuni 1970ndate keskpaigani) pandi pea kõikjal kõvasti rõhku korrektsele kirjatehnikale. Näiteks minu vanaisal oli haridust kõigest kolm klassi tsaariaegses Peterburi Jaani koguduse algkoolis, kuid kirjatehnika oli tasemel - ta kirjutas vaatamata grammatika kehvale tundmisele, läbi elu, alati kauni ja selge käekirjaga. Julgen väita, et tsaariajal kooliskäinute käekiri oli üldjoones enamikul selgeltloetav, nagu Sinu toodud esimeses näites.

Mis puutub eeslehtede kunstilisse kujundusse, siis nende kujundusprintsiibid on alguse saanud juba romaani ajastul, varakeskajal, koos esimeste ristiusu kloostrite tekkega Euroopas, siis kui tekkis vajadus kanooniliste tekstide ning kroonikate järele. Samuti linnade seadustekstide ja raekroonikate kirjutamisega pandi paika kirjutus & kujunduspõhimõtted. Seega on igasuguste eeslehtede toreduslikul väljapeetusel pikk traditsioon. See kujundustraditsiooni edasikestvus on tänapäeval vahest kõige selgemalt tajutav vaid juubilaridele tehtavatel auaadressidel. Raamatukujunduses on esitekstide kirjatehnilise eristamisega esiletõstmine väga tagasihoidlikuks muutunud, ehk küll märke traditsooni mõjutustest on siiski säilinud.

On meeldiv, igati kultuuriväärtustav lähenemine asjasse, kui keegi kaasfoorumlastest märkab kunstiliselt tasemel tehtud käekirjalist tööd ja toob selle teistelegi vaadata! Iseenesest oleks taoliste kalligraafiliste tippsaavutiste väljanoppimine ajaloolise dokumentalistika seest eraldi uurimisvaldkond - see läheb otsapidi juba kunstiajaloo ampluaasse. Kuid miks mitte, igatahes oleks mõni kitsamalt kalligraafiale pühendunud kunstiajaloolane vägagi rõõmus, saades tuge Perekonnaajaloo foorumist (ja vastupidi - kalligraafia eksperdid teaks meid valgustada kirjakunsti omaaegsetest suundumustest, koolkondadest jms.). Ma ei tea täpselt, kuidas seda võiks foorumis korraldada, aga miskisugune n.ö. eraldi "sahtel" võiks olla küll, kuhu iga foorumis osaleja saab poetada avastatud kalligraafilise leiu ( seejuures oleks arvutitehniliselt asi tarvilik seadistada "sahtlis" nõnda, et sinna ühte ja sama SAAGA linki-viidet topelt ei laeku, st. saatjale edastuks koheselt märge varasemast samasisulise lingi olemasolust). Kunstiajaloolaste abistamise seisukohalt ei ole vast halb mõte?

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Assar »

ruheline kirjutas:... ta kirjutas vaatamata grammatika kehvale tundmisele, läbi elu, alati kauni ja selge käekirjaga. Julgen väita, et tsaariajal kooliskäinute käekiri oli üldjoones enamikul selgeltloetav, nagu Sinu toodud esimeses näites.

... - see läheb otsapidi juba kunstiajaloo ampluaasse. Kuid miks mitte, igatahes oleks mõni kitsamalt kalligraafiale pühendunud kunstiajaloolane vägagi rõõmus, saades tuge Perekonnaajaloo foorumist (ja vastupidi - kalligraafia eksperdid teaks meid valgustada kirjakunsti omaaegsetest suundumustest, koolkondadest jms.). Ma ei tea täpselt, kuidas seda võiks foorumis korraldada, aga miskisugune n.ö. eraldi "sahtel" võiks olla küll, kuhu iga foorumis osaleja saab poetada avastatud kalligraafilise leiu
Tänapäeva pedagoogika on siiski pigem seisukohal, et olulisem on sisu edasiandmine kui asja väline külg. Väline külg on oluline vaid sedavõrd kuivõrd see arusaamist takistama ei hakka. Selle nimel ka koolis tööd tehakse, kuid ega siis elus läheb harva vaja nii head kirjaoskust. Pealegi läheb tänapäeval koolis palju enam ja põhjalikumalt vaja igasuguseid muid teadmisi, mida tollal uneski näha ei osatud. See kõik nõuab ressursse.

Muideks see foorumi formaat, nagu meie foorum, on netist tasuta allalaetav. Ma arvan, et suguvõsauurimisel kalligraafia tundmine on küll hea kuid mitte eriti teemasse puutuv. Me puutume paratamatult väga erinevate temaatikatega kokku, aga kõigega vaid osaliselt. Tegevusalade valdkonnad on meie foorumis päris tervitatavad, aga kalligraafia iseenesest mingit sõnumit ju meie uurijate jaoks ei oma. Selles mõttes äkki siiski teine foorum?
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas ruheline »

Tere taas!

Ega tänapäevane kirjatehnika ole kiita midagi - kõik nooremad inimesed, keda tunnen, enamuses kirjutavad sita käekirjaga - see on ikka enesesunduse ehk kättevõtmise asi ja mõneti kergema vastupanu tee pedagoogidest, et sel lastakse sündida. Üks asi on muidugi elutempo pidev kiirenemine, mis rahulikule käsitsikirjutamisele soodus pole.

Mõnikord oleks kalligraafiliste iseärasuste tundmine perekonnaloo uurijale väga tarvilik - nii mõnedki esitähed on vanemates kirikuraamatutes kaunistatud sedavõrd ohtrate hoogsate joonetõmmetega, et täht iseenesest kaob sellesse mustrivigurisse ära. Lisaks jatkub taoline vigurdamine veidi väiksemal määral ka järgnevas tekstis. Sel juhul tulevad teadmised kalligraafiast ainult kasuks (so. millal ja milline kirjutusviis kasutusel oli). SAAGA ABIMATERJAL kirjanäidiste osas ei ole sugugi kõikehõlmav - meie uuritava materjali hulgast leidub sinna täiendust küllaga. Mõistetavalt ei saa me igaüks eraldi SAAGAT omatahtsi täiendada, selleks olekski esmalt tarvis lasta kalligraafilistel leidudel-nopetel oma Perekonnaajaloo foorumis koguneda, seejärel perioodliste vahede järel (näiteks kord poole aasta sees, või kord kvartalis) SAAGASSE edastada, et vastav sulekirjaspetsialist need SAAGA abimaterjalis õigesse lahtrisse, õiges reastuses ära paigutab. See täiendusprotsess oleks mõeldav järjepidevalt toimivana, kus materjal SAAGA ABISSE laekuks meie foorumi üksikliikmete kaudu ajapikku, nõnda nagu laekuvat materjali leidunud on. Üksikisikule oleks taoline kirjanäidiste kokkukogumine meetrikaid läbikammides liig vaevaline töö - ei ole kellelgi mõtet üksinda punnitada, parem lasta sel arvutiautomaatika vastava "sahtli" abiga iseeneseslikult toimuda. Arvutiprogramm peaks ju võimaldama sellist laekumisseadistust. Sellest vastava kirjanäidiste kogunemissahtli mõte. EI ENAMAT.

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Assar »

ruheline kirjutas: Ega tänapäevane kirjatehnika ole kiita midagi - kõik nooremad inimesed, keda tunnen, enamuses kirjutavad sita käekirjaga - see on ikka enesesunduse ehk kättevõtmise asi ja mõneti kergema vastupanu tee pedagoogidest, et sel lastakse sündida. Üks asi on muidugi elutempo pidev kiirenemine, mis rahulikule käsitsikirjutamisele soodus pole.
Noh, las see jääb iga ühe enda südametunnistusele, mida ta elus väärtustab. Uurimused näitavad, et see mida koolis õpitakse peamiselt selle pärast, et peab, ununeb ka kõige rutem ära. Praeguse haridussüsteemi puhul arvan, et ongi juba niigi mindud seda teed, et targad onud ja tädid teavad paremini, mida mul on vaja teada ja mida mitte. Kui lisaks sellele tahaks veel õppida seda ka, mis ennast tegelikult huvitab, või seda süvendatult teha, siis lihtsalt pole ressurssi enam õpilasel - inimvõimetel on piirid. :? Võiks vähemalt keskkooli osas õpilase enda vastutust suurendada, mida ta õpib või õppimata jätab. Aga see on ka meie foorumist veidi mööda.
ruheline kirjutas: Mõnikord oleks kalligraafiliste iseärasuste tundmine perekonnaloo uurijale väga tarvilik - nii mõnedki esitähed on vanemates kirikuraamatutes kaunistatud sedavõrd ohtrate hoogsate joonetõmmetega, et täht iseenesest kaob sellesse mustrivigurisse ära. Lisaks jatkub taoline vigurdamine veidi väiksemal määral ka järgnevas tekstis. Sel juhul tulevad teadmised kalligraafiast ainult kasuks (so. millal ja milline kirjutusviis kasutusel oli). SAAGA ABIMATERJAL kirjanäidiste osas ei ole sugugi kõikehõlmav - meie uuritava materjali hulgast leidub sinna täiendust küllaga. Mõistetavalt ei saa me igaüks eraldi SAAGAT omatahtsi täiendada, selleks olekski esmalt tarvis lasta kalligraafilistel leidudel-nopetel oma Perekonnaajaloo foorumis koguneda, seejärel perioodliste vahede järel (näiteks kord poole aasta sees, või kord kvartalis) SAAGASSE edastada, et vastav sulekirjaspetsialist need SAAGA abimaterjalis õigesse lahtrisse, õiges reastuses ära paigutab.
Sellega olen 100% nõus. Mida erinevamaid käekirju ja suuremal hulgal oled läbi töötanud, seda suurem staar oled arhiivimaterjalidest väljalugemise rubriigis. :)
Ainuke häda on selles, et Saagas on küll gooti kirja näited. See gooti kiri ise oli paikkonniti erinev ning erines sajanditi veidi. Lisaks on alati võimalik lohakalt ja korralikult kirjutada. Ühe inimese käekiri erineb elu jooksul mõnevõrra. Ja kõige lõpuks on käekirjal olulisel määral individuaalseid jooni. Ma arvan, et kuna Saaga on suuresti juba olemas, siis võibki seal leiduvaid materjale pidada iseenesest juba käekirja näideteks. :D
VAUsse peaks saama andmebaase teha igaüks. Tee ise algust ja kutsu teisi kaasa. Oma initsiatiiviga teiste nakatamine on üks paremaid pedagoogilisi nippe üldse :wink:
Aga kirjanäidistel on ikka siis mõte, kui neil mingi sisuline tähendus ka on. Kui ma abi vajan, siis on mul konkreektne soov midagi teada saada. Enamlevinud ametid, haigused, tähed ise on juba praegu olemas. Ilmselt saaks seda täiendada ka, kui vaja. Aga kui Saaga konteksti jääda, siis pole ainult ilu ju meie jaoks küsimus. Karolingide minusklid on ka suhteliselt ilusad asjad, aga suure tõenäosusega neid Saagas ei kohta paraku (ei pane pead panti - läheb omal vaja). Seega sellisel materjalil nagu meie suguvõsauurijate jaoks tähtsust pole.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

:shock:

mehed, maakera on ümmargune, ausõna! elevante ei ole.

pupsik
Postitusi: 38
Liitunud: Teisipäev 18. August 2009, 10:20:08
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas pupsik »

Assar kirjutas: Enamlevinud ametid, haigused, tähed ise on juba praegu olemas. Ilmselt saaks seda täiendada ka, kui vaja.
Ma arvan, et täiendamine oleks igati teretulnud, kas see aga reaalne on, see on ilmselt iseküsimus. Nende nimetatud näidistega tutvudes olen näinud eesti keeles vaid selliseid saite kus igale tähele vastab 1 täht või siis sõnale üks sõna, aga nii nagu Assar kirjutas, on eri kirjaviise sõltuvalt ajastust ja kirjutaja personaalsest käekirjast lähtudes, ütleks isegi, et lõpmatu hulk. Lõpetades sellega, et isegi spetsialistid jäävad hätta mõne kirjutaja kirjapildi väljalugemisega. Mul endal on üks soomekeelne raamat, kus on avaldatud erinevate sajandite kalligraafilised tähed ja igale tähele otsitud 6-7 vastet ning neid vaadates jääb mõnel juhul üle vaid imestada, et kas tõesti on tegu sama tähega- isegi sama ajastu piires on suured erinevused.
ruheline kirjutas:Ega tänapäevane kirjatehnika ole kiita midagi - kõik nooremad inimesed, keda tunnen, enamuses kirjutavad sita käekirjaga - see on ikka enesesunduse ehk kättevõtmise asi ja mõneti kergema vastupanu tee pedagoogidest, et sel lastakse sündida. Üks asi on muidugi elutempo pidev kiirenemine, mis rahulikule käsitsikirjutamisele soodus pole.
Üks põhjus minu arvates on ka see, et käsitisi kirjutamine väheneb igal elualal tohutu kiirusega. Ka koolis. Suures osas on kirjutusprotsess kandunud üle arvutisse. Koolitöid tehakse arvutiga, kirjavahetust peetakse arvutiga. Enda häbiks pean tunnistama, et ma hästi ei mäleta, millal viimati saatsin kellelegi täispika käsitisi kirjutatud kirja oma elust. Käsitsi kirjutatud õnnitluskaarte saadan küll, aga kirju mitte, kirjavahetus toimub täielikult arvuti abil. Ja enda käekirjast märkan ka seda, et kirjatehnika ei ole enam nii hea nagu siis kui kirjutasin palju käsitsi.
Uuritavad nimed: Gross,Kross (Halliste); Mitt, Univer, Risu (Polli); Simson, Laas (Uulu); Kaaver, Taal (Põlva); Nurk, Nurm (Viru-Jaagupi)

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas ruheline »

Tere!

Seda minagi soovisin mõista anda, et SAAGA ABI kirjanäidiste osas võiks täiendust leida - iseloomustamaks tähemärkide kujumuutusi laiemalt, sajandite veerandike või isegi kümmendike lõikes (s.o. põhinedes nende sajandite tähemärkide ja kirjatüüpide näitliku materjali väljatoomisele, ajas, millist SAAGA üldjoones hõlmab). Absoluutselt kõiki täheerisusi üksikutena välja tuua oleks liiast, aga senisest rohkemal määral võiks tähe käekirjakujude erisusi olla siiski välja pakutud. Minule isiklikult ei ole vanadest sulekirjatekstidest sõnumi väljalugemine ületamatuks raskuseks, küll võib see olla aga takistuseks mõnele perekonnaloo uurimise alustajale, kellel puuduvad üldse teadmised kunstist ja kirjast. Nende puhul võib senine SAAGA ABIS väljapakutav kirjanäidiste variatsioon/diapazoon jääda pisut napiks. Mõni õhinaga pealehakanu põrkab sellistes kirjades tekste nähes tagasi ja huvi asjasse kustub. Loomulikult on vaja lisaks ka teadmisi saksa ja vene keelest, tunda elementaarsetki sõnavara, ilma milleta oleks omakäeline uurimistegevus võimatu. No, ja miks ei või siis SAAGA ABIST leida näiteks korraliku käekirja tähenäidiste kõrval ka lohaka käekirja sama tähemärgi näidiseid - lahterdatunagi lohaka käekirja alla, kust tekstide uurija võiks hätta sattudes oma oletustele kinnitust otsida. Sageli tuleb ette, et tähemärgid oma kribukskirjutatud või pikkade väljaloogetega on kehvalt väljaloetavad, tõlgitav sõna tervikuna saab ekslikult suisa vale tähenduse. Kui siis foorumis õnnestub kambakesi mõni sellises käekirjas kirjutatud tekst suure vaevaga lahti kangutada ja sõnum välja lugeda, jäetakse vana kirjapilt kohemaid sinnapaika ning siirdutakse teisale uute asjade kallale. Mõni aeg hiljem komistab keegi uurijatest uuesti sellesama vana reha otsa ja asutakse sama autori kirjutatud käekirja alfabeeti uuesti lahti muukima, nagu poleks seda äsja tehtudki. Selline alfabeedi lahtimuukimine on vaevaline töö, ja kui sellega korra hakkama on saadud, võiks tuvastatud tähemärgid olla paigutatud täiendusena SAAGA ABISSE, vähendes raskust sama või sarnase käekirjaga tekstide lahtimõtestamisel. Miks me ei või õppida kord tehtud tööst, talletada lahtimuugitud alfabeedi ja mitte enam astuda sama reha otsa?

Mis koolis õpetatavasse kirjatehnilisse vilumusse puutub, siis pupsik kirjutab õigust - tendentsid käsitsi kirjutatava teksti mandumisele on olemas. Praeguse teema algataja mõte ei olnud siinkohal tänapäevast kehva käekirja kiruda ega asja üle vaidlemises karvupidi kokku minna. Mina tõin eelmiste sajandite parema kirjatehnilise vilumuse oma vanaisa kirjaoskusele viidates lihtsalt näiteks. Kinnituseks, et üldjoones on tsaariaegsed käsikirjalised ülestähendused suht selgelt loetavad ja on meie õnn, et tollane üldine kirjatehnika algkoolides õpetatu baasil oli tasemel. Jätaks tänapäevase käekirja mandumistendentsid nüüd rahule, katsetaks SAAGA ABI täiendamist ja sellega eneste väljalugemisvõimaluste hõlbustamist.

maidu.leever
Postitusi: 657
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas maidu.leever »

ruheline kirjutas:... see on ikka enesesunduse ehk kättevõtmise asi ja mõneti kergema vastupanu tee pedagoogidest, et sel lastakse sündida.

Ärge arvake, et kõik pedagoogide süü on. :evil: Siin on muud põhjused.

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

:shock: :shock: :shock:

uskumatu

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas ruheline »

:shock: :shock: :shock:
On tõesti! Ei oleks unes ka näinud, et rahuliku teema peale nõnda särinal tuld võetakse ja asi löömaks kisub!

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Assar »

ruheline kirjutas:Tere!

Seda minagi soovisin mõista anda, et SAAGA ABI kirjanäidiste osas võiks täiendust leida - iseloomustamaks tähemärkide kujumuutusi laiemalt, sajandite veerandike või isegi kümmendike lõikes (s.o. põhinedes nende sajandite tähemärkide ja kirjatüüpide näitliku materjali väljatoomisele, ajas, millist SAAGA üldjoones hõlmab). Absoluutselt kõiki täheerisusi üksikutena välja tuua oleks liiast, aga senisest rohkemal määral võiks tähe käekirjakujude erisusi olla siiski välja pakutud.
Jah see oleks küll hea mõte. Ma usun, et arhiiviinimesedki oleks rõõmsad, kui nad ei peaks neid abimaterjale jms. ainult ise välja mõtlema vaid meie kui tegelikult sihtgrupp, aitame neid selles. Tean, et ka arhiiviinimesed loevad foorumit. Võiks keegi sel teemal ju lausa sõna võtta ning võimalikud koostöö võimalused aidata välja selgitada

ruheline kirjutas: No, ja miks ei või siis SAAGA ABIST leida näiteks korraliku käekirja tähenäidiste kõrval ka lohaka käekirja sama tähemärgi näidiseid - lahterdatunagi lohaka käekirja alla, kust tekstide uurija võiks hätta sattudes oma oletustele kinnitust otsida. Sageli tuleb ette, et tähemärgid oma kribukskirjutatud või pikkade väljaloogetega on kehvalt väljaloetavad, tõlgitav sõna tervikuna saab ekslikult suisa vale tähenduse. Kui siis foorumis õnnestub kambakesi mõni sellises käekirjas kirjutatud tekst suure vaevaga lahti kangutada ja sõnum välja lugeda, jäetakse vana kirjapilt kohemaid sinnapaika ning siirdutakse teisale uute asjade kallale. Mõni aeg hiljem komistab keegi uurijatest uuesti sellesama vana reha otsa ja asutakse sama autori kirjutatud käekirja alfabeeti uuesti lahti muukima, nagu poleks seda äsja tehtudki.
Ma ei näe mõtet, et lahterdamise aluseks oleks käekirja korralikkus. Pigem ikka see, mis kirjutatud on võiks aidata. Kunstisaali rajamisel ei näe uurimise seisukohast mõtet (või häbiposti tegemisel). Aga see idee oleks äkki küll mõeldav, et kui keegi Saagas möllab ja sealt lingi abil foorumisse artikli teeb, siis jääb Saagasse selle kohta märge, et sellelt leheküljelt on foorumisse viidatud ja paari kliki abiga saaks huviline näha, mille vastu sellelt lehelt varem huvi tuntud on. Äkki seesama, mis mindki huvitab?! See on ka koostööküsimus VAU meeskonnaga eelkõige.
ruheline kirjutas: :shock: :shock: :shock:
On tõesti! Ei oleks unes ka näinud, et rahuliku teema peale nõnda särinal tuld võetakse ja asi löömaks kisub!
Pedagoogid on väga tõsine rahvas - nendega pole mõtet tüli norida - näitavad õige ruttu koha kätte ja autoriteeti jääb neil ülegi. Siin foorumiski on pedagooge õige mitu tükki, nii et, ettevaatus ülekõige :lol:
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

Assar kirjutas:
ruheline kirjutas:Tere!

Pedagoogid on väga tõsine rahvas - nendega pole mõtet tüli norida - näitavad õige ruttu koha kätte ja autoriteeti jääb neil ülegi. Siin foorumiski on pedagooge õige mitu tükki, nii et, ettevaatus ülekõige :lol:

mhmhh - pedagoogid ... natuke kandilised kipuvad olema, uma thurman (*29 IV 1970, usa) ütleks selle kohta:

Pilt

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Uku.Velbri »

passer urbanus kirjutas::shock:

mehed, maakera on ümmargune, ausõna! elevante ei ole.
Ära mitte üritagi, pedagooge ei pane Sa mingi nipiga seda uskuma . Ja nendest kolmest elevandist neli on kindlalt haridustöötajad :D .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Assar kirjutas:

Pedagoogid on väga tõsine rahvas - nendega pole mõtet tüli norida - näitavad õige ruttu koha kätte ja autoriteeti jääb neil ülegi...
Kui Sa suvel rattaretkele lubasid minna, siis ma mõistatasin omaette, et kuhu Sa küll selle ego ära paigutad. Seljakotti see ei mahu, see on selge, ehk seod käru rattale sappa :D . Ja Sinu huvi ennetades - mul selles mõttes kõik tip-top, mu kastika kasti võib seda asja pea tonni jagu ladustada, nu ja sellest peaks piisama - ma pole ju pedagoog 8-) .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Assar »

Uku.Velbri kirjutas:Kui Sa suvel rattaretkele lubasid minna, siis ... Seljakotti see ei mahu, see on selge, ehk seod käru rattale sappa :D . Ja Sinu huvi ennetades - mul selles mõttes kõik tip-top, mu kastika kasti võib seda asja pea tonni jagu ladustada...
Tere Uku!
Rattaretkega oli kõik enam-vähem tip-top, mõned vimpkad sattusid ka sisse - aga mis sa teed.
Sinu huvist olen vaimustatud. Ka järgmisel hooajal on plaaniks teha paar rattamatka genealoogidega siin-seal. Olen valmis ka oma seltsi pakkuma, kui kellegil on ideid. Kuid kastika ja tonne kaaluvad klaverid võiksid oma egost hoolimata, siiski koju jätta. Eks asja üks mõte ole ju ka see, et saab tagumendi auto küljest lahti kangutatud, natuke õllekõhtu pingutatud ning oma lodevaid lihaseid rebestatud. Mina sain küll konkreetsema pildi silme ette, kuskohas minu eellased on elama pidanud. Seltskond oli mõnus ja olemine õdus ... mis sa veel paremat oskad ihaldada :)

Nii, et ootan sinult eelkõige tegusid rattamatka plaanidega liitumise suhtes, kui ise juba kinda viskasid 8-)
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

lõuad pidada ja teemas püsida!
(tsitaat tsitaadist)

Mari.Sarv
Postitusi: 795
Liitunud: Esmaspäev 20. November 2006, 15:34:11
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Mari.Sarv »


MadeT
Postitusi: 40
Liitunud: Pühapäev 13. Detsember 2009, 20:09:12
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas MadeT »


passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

erinevate shriftidega liialdamine ei ole ainult digitaalajastu nähtus:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.1.193:1" onclick="window.open(this.href);return false;

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1298.1.193:2" onclick="window.open(this.href);return false;

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,780,220,0" onclick="window.open(this.href);return false;

leilikene
Postitusi: 91
Liitunud: Kolmapäev 16. Jaanuar 2008, 13:44:01
Asukoht: Pärnumaa
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas leilikene »

Lihtsalt juhulikult vaatasin seda raamatut on alles ühtemoodi tähed



Saaga EAA.1999.1.390:12



Leili

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

lisan väljalugemisteemast ühe kauni venekeelse lehe: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.1.241:3" onclick="window.open(this.href);return false;

holderlin
Postitusi: 31
Liitunud: Neljapäev 12. Veebruar 2009, 10:52:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas holderlin »

Mulle hakkasid silma Lüganuse pastori Gabriel Kempe
sulejoonistused talupoegadest. Liivi Aarmaa Põhja-Eesti vaimulike leksikonis
oli kirjas, et Kempe oli umbkeelne soomlane, jutlused olid mingis segakeeles.
Võibolla ei ole vinjettidel kujutatud mitte konkreetsed isikud vaid pigem
talupojatüübid. Vahva vaadata igal juhul:

Saaga EAA.1228.1.334:171?639,566,217,224,0
Saaga EAA.1228.1.334:276?516,656,160,163,0
Saaga EAA.1228.1.334:119?906,61,170,174,0
Saaga EAA.1228.1.334:20?566,962,192,172,0
Saaga EAA.1228.1.334:41?839,817,150,210,0
Saaga EAA.1228.1.334:60?803,467,247,249,0
Saaga EAA.1228.1.334:61?762,1363,109,151,0
Saaga EAA.1228.1.334:63?564,640,203,240,0
Saaga EAA.1228.1.334:87?597,664,120,159,0
Saaga EAA.1228.1.334:128?1207,520,104,126,0
Saaga EAA.1228.1.334:129?556,600,123,177,0
Saaga EAA.1228.1.334:174?587,60,154,180,0

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas ruheline »

Tere!

Väga huvitav materjal need pastori Gabriel Kempe sulejoonistused! Kunstitehnoloogilisest küljest vaadates on antud juhul tegemist krokiidega. Krokiina nimetatakse kunstiterminoloogias väga lühiajalist, kiiret visandlikku,umbes 5-15 minutit vältavat, kuid kujutatava objekti olulisemaid tunnuseid üles tähendavat joonistusviisi. Ju oli sellel pastoril loomulikuks harjumuseks aegajalt midagi paberile sirgeldada, loomulik kalduvus joonistada ja sellega oma vaimset külge erksana hoida. Pole tema kultuurloolise taustaga tuttav, kuid kaldun arvama, et ta võis tegeleda kunstiga ka märksa põhjalikumalt - sarnaselt tuntud baltisaksa kunstnikule Hofmannile, kes tavatses akvarelltehnikas maalida eestlastest talupojatüüpe, nende karakterportreid. Ma ei tea, võib-olla on Gabriel Kempelgi sarnaseid parema ja põhjalikuma viimistlusastmega töid (näiteks: sulejoonistused, akvarell- või õlimaalid, või kogunisti gravüürid) , kuid need on Eesti üldises kunstiajaloos seni vähetuntud või hoopiski tundmata. Siinkohal ootaks teemasse mõne Gabriel Kempet paremini tundva kultuuri- ja kunstiajaloolase kommentaari.
Tollal kui fotograafia oli veel tundmata, on portreed sulejoonistuste, maalide ja gravüüridena ainsaks, mille järgi isiku väliseid näojooni tundma võis saada. Gabriel Kempe, nagu arvate, ehk ei kujutanud kedagi konkreetset isikut, vaid visandas talupojatüüpe üldistatuna. Natuke kahtlen selles: 3-4 portreevisandit siinpakutute hulgas olid ikka vägagi iseloomulike välistunnuste üles joonistamise poolest kuidagi rõhutatatult silmatorkavad - oletan, et nende puhul on siiski tegemist konkreet-reaalsete isikute jäädvustusega! Kui nende isikute vahetutest järglastest on ehk juba olemas fotosid, tasuks sulejoonistusi nendega kõrvutada. Eriliselt tunnuslikud näojooned kanduvad ju põlvest-põlve - miks mitte proovida kõrvutuslikku võrdlemist hiljem tehtud järglaste fotodega! Võib minna täkkesse!

holderlin
Postitusi: 31
Liitunud: Neljapäev 12. Veebruar 2009, 10:52:02
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas holderlin »

Kempe joonistused on ilmselt analoogne nähtus, mida Kreem on uurinud Tallinna rae arveraamatute juures:

Juhan Kreem. Linnaametnik joonistab. A Drawing Clerk. Sulejoonistused Tallinna rae keskaegsetes arveraamatutes.
Pen Drawings in Medieval Accounting Books in Tallinn (2009).
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?167783

Veel torkas silma, et Kempe on joonistanud eranditult nägusid, mingite muude objektide sirgeldusi ei kohanud. Mõned näod on aga tõesti väga isikupärased.

Kas keegi sellist joonistamist muus koguduses ka on kohanud?

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

"linnaametnik joonistab" puhul on tegu siiski üsna eesmärgipäraste visanditega - on seal ju kujutatud, milline laev või karikas oli. mõnes kohas märkis joonis ka tegevust (hobuste rautamine vms).

ruhelise mõte, et kas mõni järglastest ehk võrdleks eskiise oma isikupäraste näojoontega, on jumekas. mul on olemas 5 põlve meesliini fotosid - eriti lapsena on ikka päris segiaetavalt sarnased

passer urbanus
Postitusi: 937
Liitunud: Neljapäev 30. Juuli 2009, 16:07:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas passer urbanus »

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1226.1.295:1" onclick="window.open(this.href);return false;

kaerahelbed
Postitusi: 114
Liitunud: Esmaspäev 19. Juuli 2010, 10:48:07
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas kaerahelbed »

Saaga EAA.1245.2.5:2
Saaga EAA.1245.2.4:1

Kahjuks ei õnnestunud enam leida ühte tiitellehte, kus oli kogu lehe ulatuses sümmeetrilisi kujundeid täis joonistatud (kuidas seda tehnikat nimetatakse, ei tea). Väga ilus oli.
Üleüldse pean siinkohal tänama üleskirjutajaid, kellel oli ilus selgelt loetav käekiri! Tihti polegi küsimus gooti kirjas või saksakeelsetes väljendites või kalligraafias - tihti on lihtsalt raskesti loetav käekiri (sealt ka "palun abi" ja "aidake lugeda"). Ehk kogemuste kasvades tuleb ka rohkem seda oskust välja veerida. Ka tänapäeval esineb küll ja küll kirjutajaid, kelle käekirja on keeruline/võimatu lugeda.
Uuritavad nimed: Falten/Valten, Grosberg, Haus, Wasser/Vasser, Eidse, Birkenberg, Einsem/Heinsen, Wolber/Volber, Boberg, Kristjuhan, Kermon, Adosohn, Allas/Allats, Wulkan/Vulkan, Reinbaum/Reinberg,

Eike13
Postitusi: 68
Liitunud: Pühapäev 15. November 2009, 13:19:11
Asukoht: Võru
Status: Eemal

Re: kalligraafia

Postitus Postitas Eike13 »

Kaika kog.pastor Jaan Antsovi käekiri oli laitmatuSaaga EAA.1925.1.67:6?138,135,1157,1761,0
Eike
Rõuge khk Vana-Kasaritsa Sika k. MÄGI
Issaku k. ISSAK
Vadsa k. ORG
Haanja Kallase k. VÕSU
Karula khk Vana-Antsla Peetsi k.KOEMETS

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”