Viljandimaalt, aga kust?

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
Mari.Sarv
Postitusi: 799
Liitunud: Esmaspäev 20. November 2006, 15:34:11
Status: Eemal

Viljandimaalt, aga kust?

Postitus Postitas Mari.Sarv »

Tere,

kas keegi oskab joonelt alljärgneva lookese (1898) toimumiskoha ära lokaliseerida?

Ette tänades,
Mari

Üks vana perekond

Soldani sugukonna esivanemad elasivad ja mälestamata aeast saadik endise Lepiku koha peal, millele uuema maamõõtmise aeal 1869 "Kaseks" nimetadi, sest et seal väravas suur kask kasvis. - Räägitakse, et Rootsimaa valitsuse kirjadest veel Lepiku suguseltsi nimesid leida olla, ja selleaegsid perekondade vahet seletada võida, mis praeguse aea inimeste mälestuses enam ei ulata üles arutada. Nii palju kui ma oma tädi Mari kubja jutustustest, mis vähemalt nüüdsest aeast 1888 aastast umbes sada kakskümmend ehk kuni poolteist sada aastad tagasi arvata aimata annavad, kui ka just mitte selgest, siiski ometi arusaadavalt.
Lepiku peremees Jüri oli selle koha peal sündinud ja oma vanematelt vististe pääle Rootsivene sõda, selle koha õiguse pärandanud. Tema vanematest ei ole aga teadagi mis nende nimed olid, muud kui et nad ka Lepiku koha pidajad olid olnud. Jüri naene Anu olnud Virtsjärve külast Mikku talust toodud. Ümber 40 aasta eest olla Virtsjärve mehed siit puid ja palka vedades, ehk vooridega läbi käies ika ka vana sugulasi vaatama tulnud, aga ainult selle vabandusega, et tutvate juures sugu nina soojendada. - Lepiku Jüril oli 3 poega ja 2 tüttart. Esimene poeg Hans asus Soldani koha peale. Selaeal olnud ka ühtlasi Lippi koht saadaval, aga et Soldanil suur koppel praeguste Luige ja Veski karjamaadel oli kusa jauti peris põline palgi mets kasvis ja rohkeste heinamaad oli siis pidanud Hans, kes siis alles noormees olnud Soldani kohta paremaks kui Lepi kohta ja võtnud selle talu mis sellaal suur kuue päeva koht olnud. - Endine Soldani koha peremees Sikka Jüri naese Mariga olla peale õnnetu tulekahju või tua põlemise vaeseks jäänud, pole jõudnud mõisa orjust ära teha, ja sellepärast saanuvad nad lahti. Soldani nimi olla aga sellest saanud, et Jüri oma koera Soljaga (vist Sultan) alati ja igalpool ühes käinud ja ükskord koguni mõisa tükkil koera hulga aega otsides hüidnud, ja sellest jäänudgi see nimi naga pilke või sõimu nimeks selle kohale, sest seni olnud ta Räime-Tõnu talu. -
Siku Jüri aegu olnud Soldani suur kopel Viljandi meeste käes nuuma peal sest ta ise pole jõudnud teda ära teha; mulgid tõmbanuvad mõni aasta kaksteistkümmend suurt kuhja heinu ülesse ja kui see talu Hansu kätte saanud olnud seal väga palju kuhja lavasid. Hans oli vanas heas veel kopli palgimetsast küini üles teinud, mis praegustgi veel Soldani heina küiniks on ja 45 saadu heina enda sisse mahutab, ka üks suur kapsa tõrs on praegu veel Soldanil mis ka vana Soldani Hansu töö olla, mida ta oma pulma õlle kääritamiseks teinud. Tõrvekülast tulnud Tõnsu koha peale keegi Labja Mats, selle poeg Hans oli Otsa peremees ja Mihklist poeg jäi Tõnsu kohale, nende õde Mari sai Soldani Hansule naeseks. Kui ta pruudina va Pärtli tädile kosja viina toonud, öölnud see nagu halatsedes või pool pilgates, o kulla Marike, või nüid lähed seda koera nime kandma! -
Kindlaste ei teata seda mitte enam arvustada kui kaua vana isa-isa Hans seda kohta pidas, aga et ta noorelt peremeheks sai, siis võib umbes ütelda, et ta 40-50 aastad vististe ika peremees oli kuni surm teda kalmu riiki kutsus. Pääle tema surma jäi koht ainsa poiale Aadule. Aga Hansul oli ka veel üks tüttar nimega Mari see saanud Utsali külasse Lipardi perenaeseks. - Otsa talu oli Soldani naabruses ja tuba seisis praeguses veski aias, tua otsas kasvand õunapuu mis veel praegugi keset aeda näha on. Otsa Hansa poeg Jaan oli jälle pärast Tõnsu koha võtnud ja sinna ka surnud. Kõlla Jaan, Saare Mart, Kivistiku Mats ja va Rebane olid kõik Soldani Aadu ema poolt onupoiad. Vanaisa Aadu võttis naeseks Nearme külast Märska Anne ja tema teine õde Mai sai Eesambusi külasse Altvälja Mardile. Märska koht on täna päeväni Neerme külas, aga ennem oli mina vana ema sündimise talu praeguse Laanesaare kõrtsi taga olnud ja selle pärast et sinna karjamõis tehtud, kautud sealt talukohad ära ja antud siis minu vanaema vanematele Märska koht Noorme külas. Vana isa Aadu oli napsi võtja mees ja purjutas õige tubliste sest võib ju mõtleda viina toop maksis 8-10 kop. mida meestel siis viga jua odava hinnaga. Joobnult olnud ta ise hästi jutukas, pehme ja lahke, vahel sekka löönud ka ilusaid muredaid trallisid ...

whosol
Postitusi: 225
Liitunud: Laupäev 04. Märts 2006, 20:02:03
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Viljandimaalt, aga kust?

Postitus Postitas whosol »

Soldani talu asub Puurmanni vallas Pikknurme külas. Seal ümber ka kõik teised talud - Tõnsu, Veski, Lippi, Pärtli, Kaisa, ka Lepiku. Vitsjärve küla jääb küll kaugemale, teispoole Põltsamaad.

Umbero
Postitusi: 22
Liitunud: Pühapäev 19. Märts 2006, 16:35:03
Status: Eemal

Re: Viljandimaalt, aga kust?

Postitus Postitas Umbero »

Jutt käib tõesti Kursi kihelkonna Saduküla mõisale kuulunud Pikknurme(Pitknurm) küla rahvast. Kui selle kaua aega tagasi küsimuse esitaja veel vastuseid ootab ja seda nuppu loeb ,siis mina paluksin väga infi, kust on pärit see tekst. Loodan leida endale veelgi huvitavamaid andmeid; on ju minu esivanemad sealt pärit!

Mari.Sarv
Postitusi: 799
Liitunud: Esmaspäev 20. November 2006, 15:34:11
Status: Eemal

Re: Viljandimaalt, aga kust?

Postitus Postitas Mari.Sarv »

Aitähh,

eks ma vaikselt lootsingi, et see jutt omale kodu leiab :)

Originaal asub Tartus rahvaluulearhiivis [H I 9, 763/6 (149)],
kirja pandud megakoguja Anton Suurkase poolt.
Kas või mis muid huvitavamaid andmeid seal kogus veel võib leiduda, ma ei oska öelda,
Suurkask ei ole just eriti lahke oma kirjapandud lugude päritoluinfo jagamisel.

Head ja ilusat,
Mari

PS:
Kaks Aadu laulu on ka seal loo lõpus:

Sugu ütles mind surevada
Vennad vette upuvada
Õde kaevu kukuvada
Ära suuremad surevad
Mulda panakse paremad
Ei sure minu sugune
Kau ei kaljude alune
Lõpe ei leina linnukene.

Ehk jälle:

Mere ääred künnetakse
Järve ääred raiutakse
Mis sinna peale tehtanessa
Linad peale tehtanessa,
Lina kasvis kui see linti
Kupar otsa kui see kulda
Kiudu selge kui see siidi.

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”