Kasvandikud

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
Maret Ehlvest
Postitusi: 211
Liitunud: Kolmapäev 14. Detsember 2005, 08:15:12
Status: Eemal

Kasvandikud

Postitus Postitas Maret Ehlvest »

Austatud kaaslased!

Ootan Teie mõtteid järgneva küsimuse kohta.

Mind huvitab, keda perre kasvandikuks võeti, kas sugulasi või võõraid.
Olen lugenud, et kasvandikke püüti alati võtta, kuna tööjõudu oli vaja. Arvestades perede vaesust ja lasterikkust kipun selles kahtlema.

Küsimus on oluline, kuna perekonnanimede andmisel said sama nime ka kasvandikud.

Millised on arvamused?

Tänades
Maret Ehlvest

anu.jarv
Postitusi: 246
Liitunud: Kolmapäev 12. Juuli 2006, 18:03:07
Status: Eemal

Postitus Postitas anu.jarv »

Teoreetilieslt võiks ju arvata, et rsitilapsi (selles suhtes jälgi pole aanud, kas keegi on oma ristilapse kasvandikuks võtnud).
Ise olen kohanud ka selliseid kasvandikke, kel on isanimi ka juures olnud ja siis on tegu tavaliselt kas sama küla (või lähiküla) inimesega, kes pealtnäha sugulane pole või siis on olnud ka mingeid vanaonude väi tädide lapsi.
Enda suguvõsas selline juhus, kus vallaslaps adopteeriti peresse, kus kasuisa vend (või onu peast ei mäleta) oli esimene ristiisa. Kas seal veel mingeid seoseid võis olla, kes seda enam 150 aasta tagant oskab oletada.

Kerdi
Postitusi: 167
Liitunud: Laupäev 18. Aprill 2009, 14:57:04
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kerdi »

Noh, minu suguvõsas oli selline juhtum, orvuks jäänud lapse (terve muu pere sai haiguse tagajärjel hukka) endale kasvandikuks isa vend. Aga tal ikka oli oma nimi ja kõik olemas juba.
Kerdi

Mardo Margumets
Postitusi: 656
Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
Asukoht: Rapla
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Mardo Margumets »

Mind huvitaks, et kui laps oli mõnes peres kasvandik, kas siis tema päris vanemad pidid olema surnud?
Või võis ka nii olla, et tema päris vanemad elasid ja laps oli kuskil teises peres kasvandik?

Katsa
Postitusi: 3330
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Ei pidanud olema surnud. Eks elu pakkus igasuguseid olukordi - nagu ka tänapäeval.

Minu esivanematest leidub selline lugu, et noor naine - minu esiema - sai vallaslapse. Kümmenkond aastat hiljem läks ta mehele teise külla, kuid laps - minu esiisa - jäi kasvatada oma vanaisale - pattu teinud tüdruku isale. Kuid kirikuraamatutes on selle lapse kohta kirjas, et ta on (oma vanaisa) kasvandik. Samas suguvõsas sadakond aastat hiljem on juhtum, kus vend võtab enda kasvatada teise venna ühe poja, kuigi lapse vanemad-õed-vennad on täiesti elu (ei tea muidugi, kas ka tervise) juures.

Arvan, et sugulus mängis orvuks jäänud või mõnel muul põhjusel ilma peale jäänud laste kasvatada võtmisel siiski üsna olulist rolli. "Veri on paksem kui vesi" on võrdlemisi universaalne põhimõte läbi aegade, ei midagi uut. Kuid kindlasti oli ka muid situatsioone - eriti, kui sugulasi lihtsalt polnud või nad ei saanud/ei tahtnud last oma perre võtta.
Katrin H.

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Varemad arupidamised samal teemal:
viewtopic.php?t=2606&highlight=kasulaps
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”