Kuidas nekrutiksvõetuile perenimi pandi?

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Kuidas nekrutiksvõetuile perenimi pandi?

Postitus Postitas ruheline »

Tervist!

Eestimaa kubermangus said enamus eestlasi oma perenimed 1835. aastal. Mismoodi said oma perenimed need isikud, kes võeti nekrutiks veidi enne perenimedepaneku algust, st. need, keda näeme 1834. aasta hingeloenduse nimekirjades nekrutiksvõetutena ja keda perenimedepanemiste raamatud enam ei näita? Kas perele pandud perenime said ka sel ajal teenistuses viibinud pojad?
Mind huvitava isiku Pällo Kusto lähikondsed said 1835. aastal perenimeks "Pruun", kuid soldat Kusto enda perenimest ei tea midagi: 1839. aastal sünnib unehelich Josep, isana märgitakse Sold. Pällo Juhani Kusto - Kusto perenimest pole midagi. Personaalraamatud ei kajasta "Pruunide" hulgas ühtegi Kusto-nimelist.
Kuidas sellise juhtumi puhul õigele perenimele jälile saada, et saaks otsinguid jatkata? Oskab keegi hüva nõu anda?

Tänan.

anu.jarv
Postitusi: 246
Liitunud: Kolmapäev 12. Juuli 2006, 18:03:07
Status: Eemal

Postitus Postitas anu.jarv »

mina olen kohanud kahte varianti, näiteks Jüri poeg Käsper sai nimeks Käsper Jürjev, teine variant oleks siis Käsper Jüri (selliseid Jaan Ado-sid jms on üsna palju, kuigi esimene variant on vist valdavam)

fred.puss
Postitusi: 352
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas fred.puss »

Siin kehtib sama jutt, mis teise postituse kohta - nekrutiks võetud loeti kadunud hingedeks. Hingeloenditest kanti nad maha, seega neile ei pandud ka perekonnanimesid. Mis nime nad kunagi said, kui nad üldse ellu jäid, on juhuse küsimus - Venemaal ju pärisorjus kaotati alles 1861. Venemaalt Eestile tulnud aladel (Narvatagune ja Petserimaa) pandi perekonnanimed alles 1921.

Lisaks on küsimus selles, mis dokumentides perekonnanimi fikseeriti. Hingeloendid või nende järeltulijad vallaliikmete nimekirjad võisid kajastada ühte perekonnanime, kirikuraamatutes võis ta olla teise nimega.

Aga õige on see, et massiliselt pandi nekrutidele, kellele kunagi kuhugi perekonnanime oli üldse põhjust kirja panna, nimeks patronüüm, nagu Anu kirjutas. Sama nime oma sugulastega said ellu jäänud ja tagasi tulnud nekrutid mõnikord ka, kuigi pigem oli see erand.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee

Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee

ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Postitus Postitas ruheline »

Tänan mõlemat vastajat!

Pean siis asjast sedasi aru saama, et kui Pällo Juhani poeg Kusto jäi ellu ja naases kroonuteenistusest Eestisse, siis oleks teda võimalik otsida Gustav Juhansohn`i või Juhanson`i nimeliste perenimega isikute hulgast (määravateks erisusteks oleksid seega sünniaeg ja -koht), ja otsing laieneb ühtlasi kogu Eesti ala peale (võis abielluda kellega tahes ning kus iganes)?

Kalle Kängsep
Postitusi: 92
Liitunud: Laupäev 30. Juuli 2005, 14:49:07
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalle Kängsep »

Juhan - Ivan - Ivanov?

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”