Huvitav

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
urmash
Postitusi: 50
Liitunud: Neljapäev 06. Detsember 2007, 14:56:12
Kontakt:
Status: Eemal

Huvitav

Postitus Postitas urmash »

Saagas on - andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; andmed terviseseisundi või puude kohta; andmed seksuaalelu kohta;

Ega see ometi ei tähenda, et kui Arhiivis on kirjas "vallaslaps" et seda ei tohiks avaldada. Ja üldse kas saagast leitud kogutud info ülespanek on enam avaldamine ? Või peaks seaduse järgi saagas peale 1899. aastat (sünnimeeetrikas) kogu haiguste (surma põhjuste) ja pärilikuse info peitma?

segaduses
UrmasH:

Erk, Paat

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Huvitav

Postitus Postitas Assar »

urmash kirjutas:Saagas on - andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; andmed terviseseisundi või puude kohta; andmed seksuaalelu kohta;

Ega see ometi ei tähenda, et kui Arhiivis on kirjas "vallaslaps" et seda ei tohiks avaldada. Ja üldse kas saagast leitud kogutud info ülespanek on enam avaldamine ? Või peaks seaduse järgi saagas peale 1899. aastat (sünnimeeetrikas) kogu haiguste (surma põhjuste) ja pärilikuse info peitma?

segaduses
Põhimõtteliselt kui sinu valduses on , kuigi võib olla ei peaks üldse olemagi, mingit informatsiooni, mis on avaldamise suhtes tundlik, siis oled sa kohustatud täitma andmekaitse seadust ja seda "teatud informatsiooni" mitte avaldama. Ükskõik, kas see info on sinu kui õigustatud isiku valduses või oled selle omanudanud juhuslikult pool kogemata või isegi ebaseaduslikult.

Pole õigustatud väide, et "niikuinii, kes tahab saab selle ise välja uurida".
Seaduses on kirjas kui kaua mingit infot konfidentsiaalsena tuleb hoida

Aga millist pärilikkuse infot te silmas peate, sellest ma küll aru ei saa!
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

Toomas Leht
Postitusi: 6
Liitunud: Neljapäev 26. Veebruar 2009, 14:30:02
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Toomas Leht »

:?:
Viimati muutis Toomas Leht, Kolmapäev 16. September 2009, 19:55:09, muudetud 1 kord kokku.
Toomas Leht

Toomas Leht
Postitusi: 6
Liitunud: Neljapäev 26. Veebruar 2009, 14:30:02
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Toomas Leht »

:?:
Viimati muutis Toomas Leht, Kolmapäev 16. September 2009, 19:55:09, muudetud 1 kord kokku.
Toomas Leht

Toomas Leht
Postitusi: 6
Liitunud: Neljapäev 26. Veebruar 2009, 14:30:02
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Toomas Leht »

:?:
Viimati muutis Toomas Leht, Kolmapäev 16. September 2009, 19:55:09, muudetud 1 kord kokku.
Toomas Leht

Katsa
Postitusi: 3340
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Oot-oot, pidage nüüd hoogu. Asi ei ole nii hull, kui paistab. Saaga, ehk täpsemalt Rahvusarhiiv koos oma struktuuriüksustega allub täpselt samamoodi seadustele (sh. isikuandmete kaitse) nagu ükskõik kes suguvõsauurijatest. Arhiiv ei seisa ülalpool seadusi.

Isikuandmete töötlemist (andmekaitse seaduse mõistes hõlmab töötlemine mh. ka avalikustamist) peale isiku surma reguleerib seaduse § 13, mis kõlab nii:
§ 13. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma

(1) Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt.
Ma usun, et võib päris kindel olla, et Saaga materjalidest leitavad isikud on surnud kauem kui 30 aastat tagasi, s. o. enne 1979. a.

Pangem tähele veel seda, et lisaks isikuandmete kaitse seadusele reguleerib arhiivindust veel eriseadus - arhiiviseadus, mis täpsustab juurdepääsutingimusi arhiivimaterjalidele § 42 lg 2 ja 3
§42. Juurdepääsupiirangud
....
(2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldavale arhivaalile on juurdepääs võimalik kohtu nõudmisel või juurdlus- või eeluurimisorgani või asjaomase isiku kirjalikul loal või pärast tema surma tema abikaasal, vanematel, lastel, lastelastel, vendadel ja õdedel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seaduse ( RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317) ja avaliku teabe seadusega ettenähtud alustel ja korras ning kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate seadustega.

(3) Delikaatseid isikuandmeid, mis käsitlevad isiku tervislikku seisundit ja seksuaalelu, ja lapse põlvnemise saladust sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 30 aastat, alates isiku surmast, või 110 aastat, alates isiku sünnist, kui isiku surma pole võimalik tuvastada, või 75 aastat, alates dokumendi tekkimisest, kui isiku surma ega sündi pole võimalik tuvastada.

...
Seega - 1899 või 1910 või 1920 surnud sugulase kohta käiva info avaldamisega ei riku keegi ühtegi seadust, ei arhiiv ega ka suguvõsauurija.

Iseasi on muidugi see, kas keegi tahab näiteks oma 30 ja pisut enam aastat tagasi surnud esivanema kohta kõiki üksikasju avaldada. Vot siin ongi see koht, kus mängu peab tulema isiklik taktitunne, delikaatne lähenemine ning võimalike elusolevate asjaosaliste-(lähi)sugulaste tunnetega arvestamine.
Katrin H.

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Katsa kirjutas: Isikuandmete töötlemist (andmekaitse seaduse mõistes hõlmab töötlemine mh. ka avalikustamist) peale isiku surma reguleerib seaduse § 13, mis kõlab nii:
Ma usun, et võib päris kindel olla, et Saaga materjalidest leitavad isikud on surnud kauem kui 30 aastat tagasi, s. o. enne 1979. a.
Nii nii! Ühest küljest peaksime meie olema küll see huvigrupp, kes võitleks selle eest, et andmed üpriski ruttu avalikustamisesk välja pandaks. Peale isiku surma kehtiva seadusandluse tõid ilusasti välja, aga mis siis kui surma pole võimalik tuvastada.

Toon näite konkreetse meetrika peal. Mis alusel sa arvad, et need 1940 sündinud inimesed kõik ilusasti 1979 surnud olid.
Katsa kirjutas:
...
(3) Delikaatseid isikuandmeid, mis käsitlevad isiku tervislikku seisundit ja seksuaalelu, ja lapse põlvnemise saladust sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 30 aastat, alates isiku surmast, või 110 aastat, alates isiku sünnist, kui isiku surma pole võimalik tuvastada, või 75 aastat, alates dokumendi tekkimisest, kui isiku surma ega sündi pole võimalik tuvastada. ...

Seega - 1899 või 1910 või 1920 surnud sugulase kohta käiva info avaldamisega ei riku keegi ühtegi seadust, ei arhiiv ega ka suguvõsauurija.
Ma pole ilmselt populaarne praegu, aga paraku Saagas on piisavalt materjale, mille üleval olekut seadused ei õigusta. Nii, et selles osas teemaalgataja küsimusest saan aru küll, kuigi tema näide polnud kõige parem. Ja lõppude lõppuks - kas me suguvõsauurijatena selliseid materjale kõik rõõmsalt kasutanud pole :roll:
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

Katsa
Postitusi: 3340
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

:wink: Ega's ma tahagi väita, et iga meetrika vm. kirikuraamatu viimane kui üks kanne kajastab garanteeritult ainult 30 aastat tagasi surnud inimeste eluloolisi andmeid. Jah, ma tean, et Saagas on üleval ka meetrikaid, mis on sellised piiripealsed või küsitavad - inimesed, kes neisse kantud, võivad vähemalt teoreetiliselt elus olla. Samas - sünnimeetrika andmed ei kujuta endast delikaatseid isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse mõttes. Isegi mitte lapse põlvnemise saladus pole kuigivõrd ohustatud - lapsendamist seal ju ei dokumenteerita.

Rahvusarhiivi kodulehel on olemas kirjatükk, millest selgub, kuidas arhiiv käsitleb juurdepääsupiirangute kehtestamise vajadust või mittevajadust. Minu meelest päris mõistlik lähenemine, kas pole? Kuskil seal lk. 14 - 16 paiku on juttu sellest vast kõige rohkem.

http://www.ra.ee/juhised/jpp_eeskiri.pdf
Katrin H.

fred.puss
Postitusi: 352
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas fred.puss »

Isikuandmete kasutamine suguvõsauurimisel
http://www.isik.ee/andmekaitse.html
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee

Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee

Raimond Leht
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 30. Märts 2009, 20:28:03
Status: Eemal

Postitus Postitas Raimond Leht »

Toomas Leht kirjutas:Delikaatne informatsioon Saagas on suguvõsauuriale samavõrd oluline kui "mittetundlik" või "vähemtundlik" informatsioon. Uurija esmane kohustus ei ole tähelepanu suunamine momentidele, et "delikaatne informatsioon Saagas ei peaks võib-olla üldse olemagi uurija valduses" või "kuidas uurija omandas Saagas leiduva delikaatse informatsiooni".
Vabandan teiste ees teemast kõrvale kaldumise pärast!
Nägin siin, et olete ka leht. Kus kandist pärit olete? Äkki oleme sugulased?

Gert.Laiuste
Postitusi: 6
Liitunud: Neljapäev 23. Aprill 2009, 10:54:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Gert.Laiuste »

§ 13. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma

(1) Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul ...
Olen sellel alal küll väga võhik, kuid kui iseendale kirjutada kirjalik nõusolek peaks ju oma sugupuu raames kõik seadsulik olema.

Assar
Postitusi: 2183
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Gert.Laiuste kirjutas:
§ 13. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma

(1) Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul ...
Olen sellel alal küll väga võhik, kuid kui iseendale kirjutada kirjalik nõusolek peaks ju oma sugupuu raames kõik seadsulik olema.

Tähendab, kas ma sain õigesti aru, et te töötlete kellegi andmeid ja teil on selle andmesubjekti luba olemas selleks. Nüüd sureb andmesubjekt ära ning kas te peate andmete edasiseks töötlemiseks andmesubjekti pärijate poole pöörduma?

Ma ise mõtlen nii, et te saite andmesubjektilt isiklikku loa, siis olete te andmed omandanud seaduslikul teel ja veel enam võite ka andmeid töödelda.

Vaevalt see probleem täpselt seadustes välja kirjutatud on, aga ma usun, et pärast selle inimese surma võite te neid andmeid ikkagi edasi töödelda seni kuni andmesubjekti pärijad vastupidist ei soovi. Kas te ise peaksite pärijate poole pöörduma on vist juba eetika küsimus vms., mida seadus ilmselt ei reguleeri.

Andmetehoidmisel peate igaljuhul konfidentsiaalsusprintsiibist kinni pidama.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

maidu.leever
Postitusi: 662
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

Gert.Laiuste kirjutas:
§ 13. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma

(1) Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul ...
Olen sellel alal küll väga võhik, kuid kui iseendale kirjutada kirjalik nõusolek peaks ju oma sugupuu raames kõik seadsulik olema.
Alaneja sugulane on järglane ehk näiteks lapsed, lapselapsed jne.
Üleneja sugulane on esivanem, näiteks ema, isa, vanaisa, vaarema jne.

Surnud onupoja või vanatädi tütretütre andmete töötlemiseks iseendale kirjaliku nõusoleku kirjutamine ei tule arvesse :cry:

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”