Perekonnaajaloo foorum

Selline küsimus laiale ringile.
Kui kasutate arvuti andmebaase, mille kirjutate perekonnanime lahtrisse.

Näiteks kui keegi Suhkru talu Sass sai hiljem nimeks mitte Suhkur vaid Peterson, siis ei saa sinna ju suhkur kirjutada. Eriti kui sellise nimelisi ka samas piirkonnas elas. Ja eriti kui Suhkur perekonnanimena ka andmebaasi hiljem sisse jookseb.

Teine küsimus, kui oli tegu teenijaskonnaga. Siis vähe sellest, et neil polnud perekonnanime - neil polnud talu ka. Nad võisid olla iga paari aasta tagant erinevas talus, kus võisid igasühes ka lapsed ilmale tulla.
Kas samade vanemate lapsed võiksid siis olla näiteks:
Suhkru Sassi sulase Jürri poeg Jaan
Pipra Peetri sulase Jürri tütar Marri
Majoneesi Jaani sulase Jürri tütar An

Ja mõnikord muutub ka Jürri staatus: kord sulane, siis elanik, võib olla vabadikki ja lõpuks peremees kusagil, aga hiljem võib olla peremees kusagil mujal. Kas lapsed on siis andmebaasis kirjas:
Oja Jürri Matz ja
Jõe Jürri Thomas ???


Väliselt justkui erinimelised, aga puha õed-vennad. Kuidas olete selle probleemi enda jaoks lahendanud?

Mina olen asja lahendanud nii:
Kui Suhkru Sass sai nimeks Peterson, siis perekonnanime lahtrisse kirjutangi Suhkru//Peterson

Kui inimene vahetab talusid ja töökohti ja sellega kaasneb ka nimevahetus siis kirjutan nimelahtrisse Suhkru / Pipra / xxx , lastele lisan siis kindlasti märkusesse, millise nime alla ta kirikukroonikas figureerib.

Endale on süsteem juba selge - / - kasutas erinevaid nimesid, // - nimedepanemisel antud nimi.

Tervitustega,
Kärri

Kärri.Sõelsepp kirjutas:Mina olen asja lahendanud nii:
Kui Suhkru Sass sai nimeks Peterson, siis perekonnanime lahtrisse kirjutangi Suhkru//Peterson

No, aga kui Suhkru Sass on juhtumisi nii vana mees, et alles tema lapselapsed said nimesid või isegi nende lapsed ja saadi väga erinevaid nimesid:
Tamm, Kask, Malakas, Roigas jne.

Minu arust kõige lihtsam variant - ja mida võimaldab ka kasutatav programm - on isikule sündmuse tekke kuupäevaga mingi perenime andmine. Isikutel, kes surid enne perenimede saamist (ja naised, kes olid selleks ajaks juba abiellunud) on minu andmebaasis perenimeks küla nimi, kus nad tegutsesid. Kui inimene liikus, siis kuupäeval A on ta külapõhine perenimi X, kuupäeval B külapõhine perenimi Y jne. Kui küla täpsusega ei ole võimalik nime määrata, siis kasutan mõisapõhist perenime. Talude nimed olen pannud nime eesliiteks (prefix).

"Tiitleid" nagu sulane, peremees jne nimede juures välja ei too. Need selguvad mul hingeloendite baasi kandmisel või sünni-abielu-surmakannete baasi kandmisel (täheldan üles originaalkirjapildi).

Minu arust siiani 100% lollikindel süsteem, võimaldab jälgida isikute liikumist ajas ja on suuresti abiks puudulike andmetega olukordade lahendamisel.

Terv,

PR

Aga Patrick!

Mis sa siis kohanimedeks paned, kui külanimed ja mõisad on nagu "perekonnanime" pähe kasutatavad?

Kas sa talunimesid siis üldse ei kasuta. Kõik kellel talud olid, kutsuti ju toona eelkõige nende järgi!?

Mida sa täpselt silmas pead: "Mis sa siis kohanimedeks paned, kui külanimed ja mõisad on nagu "perekonnanime" pähe kasutatavad?" Kas seda, kui perenimede aegu saadi küla / mõisaga samasugune nimi? Kui jah, siis süsteem jääb samaks, ega sellest sisuliselt midagi ei muutu. Ise saan ma sellest aru ja kui saadan mõnele inimesele sugupuu, siis eristan "külaperenimed" nt nii, et tõmban neile joone alla ja lisan vastava selgituse (et perenimed pandi siis ja siis, minu süsteem on selline ja selline).

Nende maakondade allikates, millega mina peamiselt olen tegelenud (Hiiumaa, Saaremaa) on talunimed kasutusel väga harva, enamikel juhtudel hajataluse või muidu eraldiseisvate üksuste tähistamiseks. Kui talunimi on mainitud hingeloendis, siis selle info kannan ma kõik sisse, hingeloendit puudutavasse kandesse, nt "talu nr X, eelmises revisjonis nr Y, nimetatud Z". Peremees on anatud kandes põhiisik, teised liidan tema külge. Kui talunimi selgub personaalraamatust, siis lähebki kirja, et ca aastal X elasid need ja need sellises ja sellises talus; peremees jällegi põhiisik, teised liidan tema külge.

Kuidas kedagi tegelikult tooaeg (enne perenimede panemist) kutsuti, on minu hinnangul väga raske täpselt öelda....

Patrick Rang kirjutas: Mida sa täpselt silmas pead: "Mis sa siis kohanimedeks paned, kui külanimed ja mõisad on nagu "perekonnanime" pähe kasutatavad?" Kas seda, kui perenimede aegu saadi küla / mõisaga samasugune nimi? Kui jah, siis süsteem jääb samaks, ega sellest sisuliselt midagi ei muutu. Ise saan ma sellest aru ja kui saadan mõnele inimesele sugupuu, siis eristan "külaperenimed" nt nii, et tõmban neile joone alla ja lisan vastava selgituse (et perenimed pandi siis ja siis, minu süsteem on selline ja selline).

Tegelikult mõtlesin midagi muud. Oletame, et keegi sünnib 1758 aastal Kolga mõisas. Nimeks saab Maert. Sa sisestad selle Maerdi, perekonnanimeks saab ta Kolga. Kas sünnikohaks ka Kolga?! Kui jah, kas selline duubeldamine on mõtekas?

Patrick Rang kirjutas:Kuidas kedagi tegelikult tooaeg (enne perenimede panemist) kutsuti, on minu hinnangul väga raske täpselt öelda....

Sellega täiesti nõus. Ise pidasin silmas, kuidas isikuid kirjalikes allikais tähistati.
Aga noh praegugi ma mõtlen, et ikka väga arva kutsutakse mind "Assar Järvekülg", kes ma nagu ametlikult olema peaks. Kes see neid 13 häälikut viitsib ...

Jah, kui Märt (mina normaliseerin nimed ära, originaal läheb kirja konkreetse tsitaadi ümberkirjutusse) sünnib 1758 Kolga mõisas on ta baasi nimelahtris kirjas kui Märt Kolga. Sünniandmetesse läheb kirja sünniaeg 1758; sünnikoht Kolga mõis, X khk, Y maakond, Z riik ning märkuste väljale enam-vähem täpne tsitaat (st lisan vajadusel sidesõnu + mõtet edasi andva Sohn / Tochter, poeg / tütar, filius / filia jne)

BK6-s ei ole eraldi perekonnanime ja eesnime lahtreid. Perekonnanime puudumisel olen kasutanud allkriipsu _ . Muidu nimekirjades on Tamme Jüri J-tähega perenimede hulgas. Põhinimena kasutan ikka Jüri _ . Muid nimesid võib eraldi lisada (nimi peale abiellumist, nimi talu järgi, muu nimi jne) vajadusel saab lisada märkusi ja allikaid nii palju kui vaja. Otsinguga on kõik leitavad.

Assar kirjutas:

Kärri.Sõelsepp kirjutas:Mina olen asja lahendanud nii:
Kui Suhkru Sass sai nimeks Peterson, siis perekonnanime lahtrisse kirjutangi Suhkru//Peterson

No, aga kui Suhkru Sass on juhtumisi nii vana mees, et alles tema lapselapsed said nimesid või isegi nende lapsed ja saadi väga erinevaid nimesid:
Tamm, Kask, Malakas, Roigas jne.

No sellisel juhul oleks mul andmebaasis I Suhkru (perenime lahtris) Sass (eesnime lahtris), II tema poeg Suhkru//Kask (p.n) Jaan (e.n) ja teine poeg Suhkru//Kuusk (p.n) Jüri (e.n). Kuigi senini on õnneks kõik lapsed võtnud sama nime . Ühtlasi pean ütlema, et mul on oma eellastega jubedalt vedanud - nad on pärit Viljandimaalt, kus sama (meessoost esivanema) nimi kandus üldjuhul edasi, hoolimata sellest, millises talus elati (vähemalt minu omade puhul on see nii olnud).

Kärri

Assar kirjutas:Selline küsimus laiale ringile.
Kui kasutate arvuti andmebaase, mille kirjutate perekonnanime lahtrisse.

Võib-olla üllatav, aga sinna ma sodin üldjuhul perenime 8) .

Assar kirjutas:Näiteks kui keegi Suhkru talu Sass sai hiljem nimeks mitte Suhkur vaid Peterson...

Selle tarbeks on nt. Legacy's "Title Pre.", toksid sinna Suhkru sisse ja see jääb eesnime ette. Alguses kirjutasin talunime eesnime ette, kuid siis tuli jama kätte, väljatrükis ütles, et Suhkru võttis naiseks...

Assar kirjutas:Teine küsimus, kui oli tegu teenijaskonnaga. Siis vähe sellest, et neil polnud perekonnanime - neil polnud talu ka. Nad võisid olla iga paari aasta tagant erinevas talus, kus võisid igasühes ka lapsed ilmale tulla.

Selleks on Legacy'l General Notes. Sinna võid mida iganes kirja panna. Väljatrükil kõik ilusasti kirjas.

Assar kirjutas:Kas samade vanemate lapsed võiksid siis olla näiteks:
Suhkru Sassi sulase Jürri poeg Jaan
Pipra Peetri sulase Jürri tütar Marri
Majoneesi Jaani sulase Jürri tütar An.

Võivad vabalt olla, mul on palju pahemaid olukordi maitseainetega (elik siis ära kaduda tahtvate sugulastega) juhtuma sattunud, aga see, et ma neid progesse ritta ei saaks, või ehk hiljem lugeda ei mõistaks, pole siiamaani õnnestunud.

Assar kirjutas:Ja mõnikord muutub ka Jürri staatus: kord sulane, siis elanik, võib olla vabadikki ja lõpuks peremees kusagil, aga hiljem võib olla peremees kusagil mujal. Kas lapsed on siis andmebaasis kirjas:
Oja Jürri Matz ja
Jõe Jürri Thomas ???


Väliselt justkui erinimelised, aga puha õed-vennad. Kuidas olete selle probleemi enda jaoks lahendanud?

Jällegi General Notes.

Assar kirjutas: Majoneesi Jaani...

Sa ikka pead.. nujah, ma lähen nüüd külmutuskapi kallale...

Kasutan Family Tree Builderit. Et nö perekonnanime eelseid liignimesid eristada, siis lisan liignimele * - Tobbra Samuel on seega andmebaasis Samuel Tobbra*.
Andmebaasi läheb mees oma viimase liignimega. Lisainfosse on võimalik sisestada aasta ja talu kus paiknes, on võimalik sisestada erinevaid nimesid (sh endine perekonnanimi, hüüdnimi, religioosne nimi) või isiklikus ajaloos nimemuutus. Valikuid jagub, et erinevad nimed kirja panna.
Sama lugu on ka õigeusklike sugulastega. Kui on meetrika dokumente, kus kirjas eesti-nimi, siis panen selle variandiga andmebaasi (nt Miina) ja õigeusu-nime (nt Matrjona) kirjutan religioosse nime alla. Kui pole, siis kasutan õigeusu-nime.
Nimede kirjapilti ei muuda, olgu siis Liso, Lies või Lys, Ebbo või Hebbo.

TEre!

Nagu ma aru saan, sõltub see, kuidas keegi midagi kirja paneb, väga palju sellest, millist programmi ta kasutab.

See muudab väga komplitseerituks GEDkommide söömise. Keegi teeb midagi ühtemoodi keegi teistmoodi. Mõni programm võimaldab midagi teine mitte. Nii, et selle tulemus on ikkagi see, et kui kellegilt kommi saan, tuleb seal kõik nimed ja pool sisu ümber muuta enne kui kõlbab varasemate andmetega liita midagi.

Selles osas võiks olla mingi ühtne lähenemine ikkagi.
Aga huvitav oleks kuulda, kuidas veel teisedki oma andmeid programmi kritseldavad?

Aga tiitel peaks ju igas proges kättejuhtuv olema. Toome ühe näite ette - kui, ütleme, Herr Baron Otto Gothard von Kursell üles panna, siis tuleb Baron kirjutada tiitli alla, Otto Gothard eesnime reale ja von Kursell perenime kohale. Sama lugu peaks juhtuma ka Suhkru Wirth/Kneht Sass Petersoniga - Suhkru Wirth/Kneht tiitliks, Sass ees- ja Peterson perenimeks .

mina kasutab BK ja seal tavaliselt märgin ees ja perekonnanime: näiteks Jakob Kuusmann (märkuste lahtrisse kirjutan ka Klause Jaak, nagu enne perekonnanime panemist meetrikates kirja) , tema isa oli Jaagu Klaus ja viimase isa Käspre Jaak (märkuste lahtrisse jälle Nõmme Käspre Jaak, nagu hilisemates meetrikates).
Jakob Kuusmanni ema kohta on mul nime real Tiiu Hippiuse tüdruk, sest rohkem ma tema kohta ei ta.
BK-s on ka mingi eradi nimede leht iga isiku kohta, kus saab lisada ees- ja järelliiteid või mida iganes, aga see mulle üsna uduseks jäänud.
Kui keegi sulasena ühest talust teise rändas, siis olen kasutanud meetrikates enamlevinud nimetust või siis esimesena mainitud nimetust, näiteks abiellus Pugumanni Juhani tütar Catharina sama talu sulase Mihkliga, siis paningi nime reale: Mihkel Pugumanni Juhani sulane, kuigi hilisemates meetrikates on ta juba Pugumanni Mihklina kirjas.
Eesnimed olen kirja pannud nii nagu sünnimeetrikates on näiteks Rosina Margareta , kuigi ta kõigis hilisemates meetrikates ja hingeloendites on Greta nime all, Marrid ja Jürrid olen tavakujul kirjutanud.

Mul on kogemusi kahe naaberkihelkonna - Kolga-Jaani ja Viljandi kihelkondadega ja isegi nii lähedastel aladel kehtivad lisanime (perekonnanimede eelsel ajal lisaks eesnimele kasutatud idetifikaatori) puhul täiesti erinevad lähenemised.

Kolga-Jaanis on tegu selgelt põlvnemist märgistava pere- või sugukonnanimega. S.o. isegi kui minnakse elama teise tallu või külla kihelkonna piires (siin peab veel täpsustama, et Kolga-Jaani kihelkonda loeti geograafilistel põhjustel ka muidu Viljandi kihelkonda kuuluva Uue-Võidu mõisa Parika ja Oiu külad ja ei loetud Võisiku mõisa Nõmavere ja Röstla külasid, viimased jäid Pilistvere alla) jääb perenimi alles, samuti on sünniga saadud perenimi tihti kuni elu lõpuni küljes sulastel ja vabadikel/saunameestel. Muidugi tuleb ette ka perenime muutusi, aga seda pigem abielu kaudu - nt. väimees saab naise/äia perenime ja lese uus mees saab lese perenime, ja paljudel on mitu paralleelselt kehtivat lisanime. Kui mingil hetkel hakkab rahvast sisse rändama (XVIII saj. lõpupoole), siis sisserännanute algsed perenimed, mida nad eelmises elukohas kanda võisid, kaasa ei tule, neid defineeritakse kohapealsete peremeeste ja staatuse kaudu. Tõsi, see "knecht" või "magd" kaob nimest kiiresti.

Viljandi kihelkonnas on lisanimi pigem talunimi, koos kõige sellest tulenevaga, mis teeb suguluse väljaselgitamise arusaadavalt palju keerulisemaks.

Mina kirjutan lisanime eesnime lahtrisse eesnime ette, sest ükski programm, mida kasutan, lisanime kui sellist ei toeta; lisanime perekonnanime lahtrisse kirjutamine oleks aga väga eksitav.

Mida aga ma selle postitusega öelda tahtsin on see, et kui isegi naaberaladel võib lisanimi endast kujutada sisuliselt täiesti erinevaid asju, ei saa seda vastuolu lahendada lõplikult ühe lahtri või standardiga.