1. leht 1-st

Perekonnanimest

Postitatud: Teisipäev 24. Juuni 2008, 23:38:06
Postitas intom
Palun kas keegi selgitaks, kuidas oli lugu naise perekonnanimega, kes tüdrukuna kodust lahkus enne üldist nimede panekut. Kui ta näiteks sattus naaberkihelkonna mõisa mingisse talusse tüdrukuks, siis kas võidi talle panna nimede paneku ajal hoopis teine nimi kui tema perele anti kodukihelkonna mõisas?
Mul selline lugu, et Karja koguduses sündis Rautsi Adol tütar Ann 1798. aastal (hingeloendi järgi). Karja koguduse meetrikaid sellest ajast ei olevat. 1816.a. hingeloendi järgi on Ann veel kodutalus, kuid 1826.a. enam ei ole. Leidsin naaberkihelkonnast Kaarmast Elme mõisa hingeloendi aastast 1826, kus on kirjas Ann Ado tütar ja 30-aastane. Ann peaks eelnevaid hingeloendeid arvestades olema küll 28-aastane, aga vanused võisid ju tol ajal kõikuda, kuid tolle Anne perekonnanimi seal hingeloendis on Tirts, kui ma asjast õieti aru saan ja ta on vist Teffena talus tüdrukuks
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 4dbd85a38e

Kas võib olla võimalik, et Ann sattus Elme mõisa talusse ning talle pandi Elme mõisas perekonnanimeks Tirts, ehkki Rautsi Ado pere sai perekonnanimeks Martinson?

Postitatud: Kolmapäev 25. Juuni 2008, 11:48:06
Postitas maidu.leever
Variante on igasuguseid.

Minu kogemustest on naaberkihelkondades elanud vendadele pandud erinevad perekonnanimed, ja ka ühe kihelkonna erinevates mõisates on seda juhtunud ja isegi kohati sama mõisa piires, erinevates taludes elanud lähisugulased on saanud erineva perekonnanime.

Postitatud: Kolmapäev 25. Juuni 2008, 17:43:06
Postitas inga.ligi
See võib nii olla ja ei pruugi ka olla - Ann oli väga levinud naisenimi,samuti Ado mehenimena.Kui mitte miski muu ei viita sellele,et see teenijatüdruk Ann Tirts on tulnud teisest vallast või on just selle Rautsi Ado tütar või sünnidaatumeid ei ole võimalik leida jms. -siis pelgalt nende kahe hingerevisjoni võrdlemisel mina neid Ann`esid küll samaks inimeseks ei julgeks pidada.Siiski liiga palju fantaasiat,arvan ma.

tere

Postitatud: Neljapäev 26. Juuni 2008, 00:57:06
Postitas lenna3
palun abi lehekülje lugemisel
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... c1c30aa249. nagu ma aru saan on Ants sündinud Hõbeda külas

Postitatud: Neljapäev 26. Juuni 2008, 01:07:06
Postitas intom
Maidu ja Inga - aitäh teile :) See Ann tahab mul igatahes veel suurt otsimist, sest olen leidnud üsna mitu Anni, kes võiksid nagu sobida, kuid kuidas tõestus leida - seda ma küll veel välja pole mõelnud :(

Postitatud: Neljapäev 26. Juuni 2008, 10:16:06
Postitas anu.jarv
arvan, et üldjuhul sai muust perest erineva nime, oleks veel et erinevas mõisas ja samas kihelkonnas. Endal ainult üks selline juhus, kus samas kihelkonnas kuid erinevas mõisas sai lesknaine lähima meessugulase (st vendade või isegi vennapoegadega) sama perekonnanime, mitte oma mehe sugulastega sama nime.
Samas mulle tundub, et sellist kihelkondadevahelist rändamist oli perekonnanimede eelsel ajal suhteliselt vähe ja naiste puhul eriti raske jälgi ajada.

Postitatud: Reede 27. Juuni 2008, 23:50:06
Postitas intom
Aitäh, Anu!
Ma arvan ka, et tollel ajal ei olnud inimeste liikuvus üldse eriti suur ja tõenäoliselt leiti kaasagi samast kihelkonnast. Terve Karja kihelkonna kohta olen leidnud kaks abielus Anni Koikla mõisast, kes vanuselt täiesti sobiksid, kuid nüüd vaja kuidagi välja uurida, on kumbki nendest Ado tütar, sest kahjuks hingeloendis Anni isanimi puudub. Need kaks võõra perekonnanimega Anni, kes naaberkihelkonna hingeloendis leidusid - nendega vist praegu rohkem ei tegele, kuni oma kihelkonna Annid selged pole :) Aga vähemalt tänu teile, kes mulle kirjutasite, tean, et võimalus teine perekonnanimi saada oli olemas, kuid vajab loomulikult jälle tõestust.

Postitatud: Laupäev 28. Juuni 2008, 11:16:06
Postitas maidu.leever
Toon veel mõne näite.

On kihelkondi (mõisu) kus pooõed/vennad (üks ema aga erinev isa) said erineva perekonnanime (isa või isa lähisugulaste järgi).
Teises kohas said aga sama nime (on juhus, kus ema abiellus uuesti, siis suri ja pereisa abiellus uuesti ja kõik lapsed (naise lapsed kahest abielust ja mehe lapsed kahest abielust) said ühe ja sama perekonnanime, poolõed/vennad kel oli ühine ema või isa või olid need hoopis erinevad).