Läti ja leedu perekonnanimed

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
teele.vaalma
Postitusi: 25
Liitunud: Pühapäev 09. Detsember 2007, 11:40:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:
Status: Eemal

Läti ja leedu perekonnanimed

Postitus Postitas teele.vaalma »

Olen näinud sugupuid, kus kõik venepäraste lõppudega nimed (-ov, -ova, -in, -ina jne.) ühtlustatakse meessoo vormile lihtsuse ja kergemini leitavuse huvides. Kas nii võib teha ka läti ja leedu perekonnanimedega? Ja kas sel juhul kasutada samuti meessoo vormi?

Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Läti ja leedu perekonnanimed

Postitus Postitas Kalmerm »

teele.vaalma kirjutas:Olen näinud sugupuid, kus kõik venepäraste lõppudega nimed (-ov, -ova, -in, -ina jne.) ühtlustatakse meessoo vormile lihtsuse ja kergemini leitavuse huvides. Kas nii võib teha ka läti ja leedu perekonnanimedega? Ja kas sel juhul kasutada samuti meessoo vormi?
Leedulaste kohta ei oska midagi öelda. Nemad peavad ju perekonnanime järgi eristama sedagi, kas naine on vallaline või abielus?
Pisut lätlaste perekonnanimedest.
Ei tea, mida lätlased ise asjast arvaks, aga 19. saj. elanud lätlaste puhul näib meesssooliste perekonnanimede kasutamine ka naiste puhul täiesti loomulik, sest siis see nii oligi. Samuti võib „Raduraksti” andmebaasist näha et mõnikord võis sootunnus nii naiste kui ka meeste perekonnanime tagant hoopis ära jääda. Seda eriti saksapärastel perekonnanimedel. (Praegu on Lätis ka a- ja e- lõpulised perekonnanimed mõlemasoolised).
Perekonnanimede kahesooline süsteem loodi Lätis teadlikult alles 20. sajandi algul, peamiselt 1920. aastatel. Praegu tundub, see lätlastele ilmselt nii loomulik, et näiteks Eestis elanud eestlastest esivanemate puhul, ei teki neil kohati mingit probleemi ka eesti perekonnanimedele sootunnused lisada.
Kahesoolised perekonnanimed juurdusid ilmselt hästi just sellepärast, et läti keel (vaatamata liivi keele mõjule) on lausa erakordselt sooline. Ilmselt on näit sootunnuse lisamine arvsõnale, või kesksõnale raskesti arusaadav isegi indo-eurooplasest sakslasele või venelasele ?
Samas välislätlased naisoost perekonnanimede vorme ei kasuta ja ka Lätis on, eriti viimasel ajal, naisi, kes püüavad võtta meesssoolise perekonnanime, kuigi seda ametlikult ei lubata. Huvitav on ka ka see, et mõningatel juhtudel võib meessoost perekonnanimele vastava naissoost kuju sõna tähendus (üldnimi) olla erinev.

Kalmer

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”