Eesnimedest

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Minu sugupuus on Cäcilie/Caecilie Henriette. Tundub rohkem sakslaste- või siis tõusikute lastele pandud nimi olevat.
Viimati muutis Uku.Velbri, Kolmapäev 21. Mai 2008, 18:41:05, muudetud 1 kord kokku.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Mardo Margumets
Postitusi: 659
Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
Asukoht: Rapla
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Mardo Margumets »

Kui ma nüüd õigesti välja loen siis leidsin sellise huvitava nime nagu Trullieschen või Trulliesthen
Saaga EAA.1235.2.4:105?939,1583,213,84
marapu
Postitusi: 237
Liitunud: Teisipäev 01. Mai 2007, 10:08:05
Status: Eemal

Walber

Postitus Postitas marapu »

Saaremaal Pöide kihelkonnas esineb vähemalt peale 1700-ndate keskpaika, küll võrdlemisi harva, naisenimena Walber. Näiteks: Saaga EAA.1293.2.2:64
Vello
Postitusi: 426
Liitunud: Kolmapäev 21. Detsember 2005, 19:35:12
Status: Eemal

Postitus Postitas Vello »

Nimi Wolber on Põhja Hiiumaal elanud rootslaste hulgas tavaline naise nimi kuigi mitte eriti levinud. Esineb ka 1700 ndate algusaastail eestlaste hulgas. Samas ei ole selge andmete puuduse tõttu kas on tegemist rootslaste või eestlastega. Samas olen kohanud naisenime Paaw vaid üks kord 1700ndate aastate algusaastail.
Saaga EAA.3170.1.19:16?885,1045,193,70
Bibilotta
Postitusi: 137
Liitunud: Teisipäev 24. Aprill 2007, 13:19:04
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Bibilotta »

Meie suguvõsas sündis 1896 aastal Vastseliinas tütarlaps nimega Tilla Adele ;):
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 70ef4b237a
Riina.Kallas
Postitusi: 925
Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Riina.Kallas »

1740.a. abiellub Vastseliinas tütarlaps nimega Oggask :o
Saaga EAA.1271.2.1:138
Raivo Seppo
Postitusi: 140
Liitunud: Reede 19. August 2005, 18:44:08
Status: Eemal

Postitus Postitas Raivo Seppo »

Viimase aluseks on vene murdevorm Ogaška, kirjakeeles Agaška < Agafja, so. Agate.
Rika Veskis
Postitusi: 77
Liitunud: Neljapäev 17. August 2006, 18:09:08
Asukoht: Harjumaa, Harku vald
Status: Eemal

Postitus Postitas Rika Veskis »

Nimedest on tulnud ette ka Wio/Vio/Viio(naine) ,Widas,Vidas,Viidas(mees),Peet (mees),Agnia on AÕEK-s kirjas kui naiterahvas.Need nimed on kirjas Hiiumaal.
anu.jarv
Postitusi: 246
Liitunud: Kolmapäev 12. Juuli 2006, 18:03:07
Status: Eemal

Postitus Postitas anu.jarv »

Minul sellised kummalised nimed Rõugest 18saj lõpupoole mehel Veddesk ja Hillep, naisel Kullin.
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

Helmes ja Tarvastu kihelkonna lõunaosas 18. saj levinud naisenime Barbara (praegu moodsaim variant Barby) teisendis Pabbu, Pibbu esinevad naabruses Läti Härgmäe kihelkonnas Babbe´na. Samuti Helmes ja Tarvastu Suislepas levinud Eddo´le (Ädu) vastab Härgmäel (Ergemes) Edde. Kas tegemist on läti mõjudega Lõuna-Mulgimaal või vastupidi ei tea.
Eesnimede kohalikest iseärasustest hakkas 18. sajandil ja ka 19. saj algul Viru-Jaagupis (vist ka mujal Virumaal) täheldasin mehenime Tõnu erakordset populaarsust. Kohati näib et pooled mehed külas olid Tõnud (Tõnno). Tarvastus samal ajal oli Tõnu nimi täiesti tundmatu või kasutamata
micky
Postitusi: 131
Liitunud: Teisipäev 03. Aprill 2007, 16:10:04
Asukoht: Virumaa
Status: Eemal

Postitus Postitas micky »

Leidsin jälle midagi huvitavat. 18. sajandi keskel esinesid Lüganuse kihelkonnas sünniregistris lapsevanematel naisenimi Oude ja mehenimi Kaber. Esimene küll üksikjuhtumina, aga teine päris mitmel korral. Lisaks sellele on mul tekkinud tunne, et minu poolt varem kohanimena tõlgendatud Veddusk on samuti tegelikult eesnimi.
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva »

leidsin ka paar huvitavat nime Viljandimaal:
Rits, Ool, Mangol.
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Tekkis minul pisut omakasupüüdlik küsimus. Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on. Ei saa ma lahti sellest legendi kiusust, mis väidab, et Sim tuli suure saare pealt Läänemaale, oli puussepp ja puha :wink: .
Ja teiseks - kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks :roll: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Riina.Kallas
Postitusi: 925
Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Riina.Kallas »

Uku Velbri kirjutas:Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on.
Minu andmebaasis (Võrumaalt Vastseliina & Hargla) pole mitte ainust Siim'u (või sarnast) nii vanast ajast. Vaid kaks Simon'it Hargla khk.'st, aga seda 19 saj.
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva »

üks esiisadest on Simona Jaan, sünd. 1766. S.t. et Siim sündis 1730 paiku. Ja Lääne-Virumaa oli sel ajal päris palju Siime. Viljandimaal seevastu vaid mõni. Aga samas oli seal Simo talu. Kui ma väga mööda ei pane. Sest kuidas muidu seletada seda, et Uddo Jüri Jaanist sai oma elu peale kolides Simo Jaan. (äia nimi ei olnud Siim) (Jah, mul on kaks Simo Jaani esiisadeks) 8)
micky
Postitusi: 131
Liitunud: Teisipäev 03. Aprill 2007, 16:10:04
Asukoht: Virumaa
Status: Eemal

Postitus Postitas micky »

Ka Ida-Virumaal ei olnud Siim ( kujul - Simo ) 18. sajandil mingi haruldus. Tõsi küll, massiliselt ei esinenud, kuid haruldus ka ei olnud. Mul küll suguvõsas ühetegi Siimu-Simot ei ole, kuid päris kaugete esivanemate hulgas on ilmselt Simona Jaak ( praegu täpsustamise järgus ).
mlauri
Postitusi: 321
Liitunud: Laupäev 23. Juuli 2005, 18:32:07
Status: Eemal

Postitus Postitas mlauri »

Avinurme aladel oli 17.sajandil (täpset aastat dokumendil pole, kuid rootsikeelne on) Vadi külas Sihm täiesti olemas.
Patrick Rang
Postitusi: 513
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Postitus Postitas Patrick Rang »

Hiiumaal on Siim ja tema variandid (Simmo, Simon etc) täiesti tavapärased. Aga minu "lahendust" sinu probleemile sa juba tead :)

Terv,

PR
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Uku Velbri kirjutas:Tekkis minul pisut omakasupüüdlik küsimus. Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on. Ei saa ma lahti sellest legendi kiusust, mis väidab, et Sim tuli suure saare pealt Läänemaale, oli puussepp ja puha :wink: .
Ja teiseks - kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks :roll: .
Pakuks ikkagi, et Siim koos erinevate nimekujudega on tulnud püha Simeonist. Seda nime omakorda võib kohata siinkandis nii enne 1600 aastat kui ka oluliselt varem.

Assar Järvekülg
Aire Veetõusme
Postitusi: 49
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 23:24:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Aire Veetõusme »

1909.a. sündinud Waldtraut, Tallinnas saksalste pandud, aga veidi teine kui need tavalised saksapärased nimed.
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Sattus ette selline huvitav nimi nagu Tali. Sünnimeetrikast leidsin, et lapsevanemate pakutud nimi oli Natalie, mis kõigis hilisemates meetrikates sujuvalt Taliks lühendati :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Lisan teile vaatlemiseks kaadri
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 288349761f
(Miks need viiteaadressid nii pikad peavad küll olema?)

Siin on Johann christoph von Schilling´l ja Lisette Wilhelmine
von Baranoff´l sündinud poeg Hector Ulysses Agamemnon.
Olgugi, et sakslane, aga isegi sellisel juhul on nimi ikkagi
arukordne minumeelest.

Assar Järvekülg
maidu.leever
Postitusi: 664
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

Assar kirjutas:Lisan teile vaatlemiseks kaadri
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 288349761f
(Miks need viiteaadressid nii pikad peavad küll olema?)

Assar Järvekülg
Ei pea olema pikad.

Neid võib ka lühemalt kirja panna. Kaks varianti:

1. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?web=saag ... 53.3.4:101

2. Saaga EAA.1253.3.4:101

Soovitan lugeda SAAGA kasutusjuhendit. Seal on juttu ka linkide lisamisest!

Sama ka siin foorumis: viewtopic.php?t=1974
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Upitaks vana teemat:
Uku Velbri kirjutas: ...kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks :roll: .
Kui kellelgi on andmeid, palun kirjutage.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
anu.jarv
Postitusi: 246
Liitunud: Kolmapäev 12. Juuli 2006, 18:03:07
Status: Eemal

Postitus Postitas anu.jarv »

vee kummalisi nimesid 1745 on abiellunud (3.paar) Umbleja Krisa tütar Pallak, ehk õmbleja on oma tütrele Palakas (lina, kangas) nimeks pannud :).
võibolla olen muidugi liiga meelevaldselt tõlkinud Saaga EAA.1268.1.20:80
ElerinS
Postitusi: 109
Liitunud: Teisipäev 09. Mai 2006, 13:14:05
Status: Eemal

Postitus Postitas ElerinS »

Leidsin Vastse-Roosast oma eellased kes on oma tütre nimeks ema järgi HIP pannud. Ema enda nimi oli HIPE. Isa nimeks oli Hasu, nagu Hans´ul oleks n- täht vahelt ära unustatud. Algul arvasin, et nii ongi, aga pikemal uurimisel selgus et isa nimi oligi Hasu.

vot nii siis olid seal lood.
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Vello kirjutas:Nimi Wolber on Põhja Hiiumaal elanud rootslaste hulgas tavaline naise nimi kuigi mitte eriti levinud. Esineb ka 1700 ndate algusaastail eestlaste hulgas. Samas ei ole selge andmete puuduse tõttu kas on tegemist rootslaste või eestlastega. Samas olen kohanud naisenime Paaw vaid üks kord 1700ndate aastate algusaastail.
Saaga EAA.3170.1.19:16?885,1045,193,70
Narva Rootsi - Soome koguduse all olevatest raamatutest kohtab tihti ilmselt samast tüvest pärinevat naisenime Wolburg. Samas olen saksas Waldburg nime kohanud pigem meestel.

Assar Järvekülg
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Assar kirjutas:
Uku Velbri kirjutas:
wahur kirjutas:No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase ....
Oot, et mida - saarlased ja ontlikud alamad, et kust selline info :shock: ? Ma arvan, et ontlikke alamaid, ehk siis rootslastest kristlasi, oli vaja nii Ordul, Hansa kaupmeestel, kui ka kõigil Läänemerel purjetajatel, sest selle aja kaupmeeste paadid olid rannasõidu omad, ning neid oli piis ohv keik röövida :wink: . Aga andke tuld, kui eksin 8) .
Saarlased võib isegi asjast välja jätta kuid Ordu jaoks oleks see sõjakuulutamine olnud, kellele Saaremaa siis enamvähem kuulus.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Uh, puhkus nüüd möödas ja Kuusnõmme maakodu natuke ülevuntsitum jälle. Nüüd veel mõned kuivatatud lestad vaja ära nautida ning läinud seekordne suvi ongi jälle :cry:. Aga selle eest saab 11 kuud sellest puhkusest puhata nüüd :D .
Aga tuleme teema juurde. Tundub, et meil õnnestub siiski Ordu ja Rootsi Kuningriigi vaheline sõda ära hoida, sest Ilmar Talve raamatus "Eesti kultuurilugu" on 37-ndamal leheküljel üles tähendatud:
"Uus ja püsiv oli sel perioodil (alates 13. sajandi keskpaigast) rootsi asustuse sündimine Eesti läänerannikul ja saartel, SAARE-LÄÄNE PIISKOPI SOODUSTUSEL Loode-Eestis, ning mõnevõrra ka Tallinnast ida pool. Eraldi võib esile tõsta Padise kloostrit Loode-Eestis, kelle valduses olevatele maadele asusid rootslastest põlluharijad ja kalurid (nt. aastal 1345 ostsid nad kloostrilt Suur-Pakri saare). Uus sisserändajate laine saabus alates aastast 1340 (ja sellel oli mõningane seos ka Jüriöö ülestõusuga). Ruhnus olid rootslased juba aastal 1341." :wink:

Ja meenutada maksaks, et Rootsi sel ajal ühes Orduga veel katoliikluse all viibis, Martin-poisi sünnini pikalt üle saja aasta veel oodata :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Aga tuleme teema juurde. Tundub, et meil õnnestub siiski Ordu ja Rootsi Kuningriigi vaheline sõda ära hoida, sest Ilmar Talve raamatus "Eesti kultuurilugu" on 37-ndamal leheküljel üles tähendatud:
"Uus ja püsiv oli sel perioodil (alates 13. sajandi keskpaigast) rootsi asustuse sündimine Eesti läänerannikul ja saartel, SAARE-LÄÄNE PIISKOPI SOODUSTUSEL Loode-Eestis, ning mõnevõrra ka Tallinnast ida pool. Eraldi võib esile tõsta Padise kloostrit Loode-Eestis, kelle valduses olevatele maadele asusid rootslastest põlluharijad ja kalurid (nt. aastal 1345 ostsid nad kloostrilt Suur-Pakri saare). Uus sisserändajate laine saabus alates aastast 1340 (ja sellel oli mõningane seos ka Jüriöö ülestõusuga). Ruhnus olid rootslased juba aastal 1341." :wink:

Ja meenutada maksaks, et Rootsi sel ajal ühes Orduga veel katoliikluse all viibis, Martin-poisi sünnini pikalt üle saja aasta veel oodata
Kaks küsimust sulle. Nii vana teema üldse, et ei mäleta milles point oli?
Tol ajal polnud rootslased eriti kõvad siin kandis. Pärast Lihula all tappa saamist nendest siinkandis hea mitu sajandit polnud midagi kuulda. See, et siia asus elama rootslastest talupoegi ja kalureid ei tähenda, et Rootsi riigil oleks olnud mingeid sõjalispoliitilisi ambitsioone. Rootslased olid ju vabad kodanikud ja mererahvas.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Rakvere ja Haljala kihelkonnas oli 18. saj-l Wabo päris levinud mehenimi.
19. saj. alguses tuli kusagilt sisse varemgi mainitud Gotthardi mugandus Kottard ja muutus mõneks ajaks üsna populaarseks. Endalgi üks esiisasid sellenimeline.
Naisenimedest 18. saj-l päris sage Truto/Truuto/Druto, isegi Truutu ja Trutliso.
Haljalas olen kohanud 18. saj-l veel naisenimesid Wolber, Walpor ja Pill ning mehenime Ewert.
Kloodi mõisa tuli 18. saj-l mees, kes oli kirjas vaid ühe nimega - Troska/Troschka/Droschka.
Ja hiljuti leidsin juhuslikult, et Jõhvi mõisas elasid 1835. a. perenimede panemise ajal täisealine mees Robo ja ühes teises peres poisslaps Robbo.
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”