muulasest esivanemad?

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
leakornel
Postitusi: 13
Liitunud: Laupäev 10. Detsember 2005, 17:09:12
Asukoht: Valga
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas leakornel »

Lapsena oli meelde jäänud vanaisa jutust esivanema rootsi päritolu.Hakkasin seda mõned aastad tagasi kontrollima :1724.a.adramaa revisjoni märkusest selgus,et Põhja sõja ajal oli Tartust Mihkli khk. Võrungi mõisa elama asunud sakslasest sepp Andreas Gummeson koos naise Dorotheaga,kellel oli esimesest abielust 3 ellujäänud poega ja teisest abielust eestlannaga? -Marri või Maria 2 poega.Olen I abielust Gustavi järeltulija.Perekonnanimi Gummesson viitab Skandinaavia päritolule ja ka kirikuraamatutes on kirjas,et paljud rootslased hakkasid end sakslasteks nimetama.Gustavi vennad jäid vabade nimekirja ja kasutasid perekonnanime Gummeson,Gummison,Hummisohn (hingerevisjoni venekeelse kirjapildi mõju).Olen Mihkli ja naaberkihelkondade vabade käsitööliste abiellumisi jälginud - need,kes oma vahel abiellusid või mehed,kes naisid eesti tütarlapsed ja elatusid sepa,linakanguri,kingsepa,rätsepa ja/või kõrtsmiku tööst,säilitasid perekonnanimed.Need,kes hakkasid talu pidama , andsid end pärisorjana kirja.Nii ka minu esivanem Gustav,kuid leerilaste nimekirjas ja vaderina kasutatakse mõnikord edasi perekonnanime.Andrease poja Gustavi laste perekonnanimeks sai 1826.a. Kommesson.Mihkli kihelkonnas on väga paljude sugupuude osas lisaks segunemist Suninite,Andersonide,Freienfeldide,Malmide ja pajude teistega.Meetrika raamatutes sageli perekonna nime ei kasutatagi - talu või ameti nimetus ainult.Igal juhul tuleks kontrollida adramaa revisjonide ja vakuraamatute märkusi.
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Sirvisin hiljuti Haljala kihelkonna vanemaid meetrikaid ja aastatel 1730-1750ndad (ehk siis Põhjasõja lõpule suhteliselt lähedane aeg) kohtab õige sageli liignimesid, mille puhul võiks arvata, et see tähistab mujalt tulnud inimest.
Kõige sagedasem ongi liignimi Some. Näiteks leidsin Some Heiko, Risto, Erik, Hinrik, Tahwan (Tehwan?), Siem, Pärtel, Samel, Andres, Sibbi, Esko, Harm, Herm, Tomas, Maddi, Tawet, Jürri, Nut, Pawel, Aksel, Jonas.
Kas need olid ka kõik soomlased või Soomest pärit mehed, ei tea.

Veel oli selliseid liignimesid: Muhulasse, Saarlasse, Jerwa, Tarto, Rootsi, Wiljandi, Saksa, Wenne, Lätti/Letti, Pernu.
Aga neist kõik vist küll ei tähista seda kohta, mida tänapäeval võiks arvata. Näiteks Haljala kihelkonna Villandi küla nimetati tol ajal mõnikord ka Viljandiks ja sarnaseid juhuseid võis teisigi olla.

Ja üks huvitav sissekanne jäi silma surmameetrikas: mais 1748 suri "Wolle Körtsist üks wanna rootsi söa mees Hindrich Siöberg, alt über 80 Jahr".
eeve
Postitusi: 77
Liitunud: Pühapäev 25. Veebruar 2007, 17:10:02
Asukoht: Germany
Status: Eemal

Postitus Postitas eeve »

http://www.omasaar.ee/index.php?content ... 656&sec=13

Mis te arvate sellest loost? Et, kas oleks kuidagi vöimalik töestada, et see Jaen Löuna-Ameerikast pärit on?
eeve
Postitusi: 77
Liitunud: Pühapäev 25. Veebruar 2007, 17:10:02
Asukoht: Germany
Status: Eemal

Postitus Postitas eeve »

Ja saigi legendile kriips peale tömmatud! :wink:
Patrick Rang
Postitusi: 513
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Postitus Postitas Patrick Rang »

See viimane lugu tundub olevat tõepoolest üks tore legend. Aga ... ma väidan, et enamikus legendides - isegi siis, kui enamuse sisust ajalooliselt õnnestub valeks tunnistada - peab olema mingi tõemoment. Minu mõttearendused ja küsimused on alljärgnevad:

1. Ilmselt oli legendi aluseks lugu laeva "Hioma" reisist. "Hioma" oli teadaolevalt esimene Eesti laev, mis purjetas ümber Kap Hoorni Atlandilt Vaiksesse ookeani. Parklaev “Hioma” ehitati 1848. aastal Suursadamas Hiiumaal G. H. E. von Ungern-Sternbergi tellimusel. Laev sõitis taanlastest kapteni ja tüürimehe juhtimisel ning 15-20 mehelise hiidlastest meeskonnaga kaugsõidus kaubakontori “Clayhills” ajalepinguga. Esimese teadaoleva Eesti laevana purjetati 1854. aastal ümber Kap Hoorni Peruusse ja naasti sealt väetiselaadungiga.
2. "Hioma" meeskonna hiidlastest nimestik on olemas ja ka ajakirjanduses avaldatud (pole hetkel käepärast). Kui mind mälu alt ei vea, siis naasesid kõik meremehed eluga, v.a Nigolas Lutz, kes surigi aastal 1855 Valparaisos.
3. Kuigi laeva kapteniks peaks olema olnud taanlasest kapten Nestved, kes elas Kõrgessaare mõisas, oli kogu meeskond koostatud Pühalepa khk inimestest. Tüürimees oli nt hilisem Suuresadama kubjas Peeter Pargo.
4. Lisaks sellele on "Kõpu Laes" puhas fantaasia. "Kõpu" kohanimena sisuliselt Hiiumaal ei esine (Kõpu on regioon, mis algab teispool Puskit ja läheb lõpuni Läände välja, nii jaotuvad nt ka personaalraamatud) ja seega kindlasti oleks Laasi täpsemalt nimetatud.
5. Laas ei ole ka Kõpu / Reigi khk nimi. Ega peale Laas Römmeli sellest perioodist kedagi meenugi, aga see Laas suri juba 1848
6. Jaan Link sündis tõepoolest 26 Apr 1865 Vaemla mõisas ja suri 1926 Meedla mõisas, Saaremaal. Tema isa oli Hindrik Link, kes sündis 24 Oct 1834 Kärbla mõisas, Lääne-Nigula khk ja kes tuli Hiiumaale 1855. Hindriku abikaasa oli muuseas Sergo, Ingel Sergo.
7. Jaan abiellus Leena Ergmann'iga (25 May 1866 - ???). Andmed nende laste kohta on mul kahetsusväärselt lünklikud; kui keegi oskab täiendada, olen igati tänulik. Anna ja Olga on olemas, aga info puudulik.

Terv,

PR
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”