muulasest esivanemad?

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
vismut
Postitusi: 3
Liitunud: Esmaspäev 09. Oktoober 2006, 17:45:10
Status: Eemal

muulasest esivanemad?

Postitus Postitas vismut »

Kui tihti tuleb tegelikult ette muulasest esivanemaid? Ma ei mõtle siin suulisi pärimusi, sest neid vist ei saagi arvestada, kui oled juba uurimas, ja oletusi ka mitte, et nüüd selle esiisa-esiema isaks oli parun. Andke palun teada, kui "kirjud" te olete!
kristi.koitmae
Postitusi: 62
Liitunud: Kolmapäev 14. Juuni 2006, 09:09:06
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: muulasest esivanemad?

Postitus Postitas kristi.koitmae »

vismut kirjutas:Kui tihti tuleb tegelikult ette muulasest esivanemaid? Ma ei mõtle siin suulisi pärimusi, sest neid vist ei saagi arvestada, kui oled juba uurimas, ja oletusi ka mitte, et nüüd selle esiisa-esiema isaks oli parun. Andke palun teada, kui "kirjud" te olete!
Mul enda esivanemate puhul ei ole ühtegi muulast, kõik pärit Eestist :D
Pole seega kuigi kirju!

Kristi
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

Elasin kuni tänaseni kindlas teadmises, et minu kõik teadaolevad esivanemad on maarahva ridadest Saaremaalt, kuid nüüd ilmneb, et üks on pärit Hiiumaalt ja nagu faktid näitavad... tema oli ka eestlane ning tema panus minu dna-sse on kõigest 1/128 :lol:

Nii et mina olen ka koos oma suguseltsiga selles mõttes päris igav kuju :wink:
Riina.Kallas
Postitusi: 925
Liitunud: Reede 07. Aprill 2006, 19:03:04
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Riina.Kallas »

Vana-vanaema oli lätlanna (piiriäärne värk :wink: ). Kuigi oletused polnud teemaalgataja poolt soovitud, on suur tõenäosus, et üks 12.-nda põlve esiisa sündis Preisimaal. Muidu puhas võru veri 8)
Anne Kaaber
Postitusi: 13
Liitunud: Pühapäev 11. Märts 2007, 18:53:03
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Anne Kaaber »

MInu ema ema oli peipsivenelaste põlisest soost, ema isa aga pärit praeguse Venemaa Leningradi oblasti kolkakülast. Tema isa nimi on küll teda (sest vanaisa sai selle järgi perekonnanime), aga võimalus, et ma veel midagi leian, on vist nullist ka väiksem. :(

Anne
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva »

hakkasin oma Malva-liini uurima, kuna vanaisa rääkis midagi rootsi sõdurtest, kes jäänud siia ja hakanud "juuri ajama". siiani ei ole sellele jutule tõepõja alla saanud,kuigi kahtluseid on (Some Andrese Simo ???) nii et sealtpoolt ikka puhastverd (muig) eestlane.
emapoolne suguvõsa tundub, et on ka eesti soost. vanaisa (isa-) liini ei ole uurinud ise. seda tegid sugulased ja viisid valmis puuoksakese Liivi muuseumisse sealse puu täienduseks. nii et sealtpoolt kah vist eestlane.
aga mu isa ema... ses naises kohtuvad venemaa sakslased ja saksamaa venelased. võibolla ka ukrainlased. seda liini ma ei oska kuidagi uurida... kuigi tahaks väga.

aga kuidas siis on, kas "päris" eestlased on pigem tõmmud või heledad?
:wink:
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

Minu esivanemad on kõik kas tumepruunide või süsimustade juustega ja nii olevat olnud ka nende esivanematega, keda ma ise näinud ei ole. Nii et mul ei ole põhjust kahelda "päris-"eestlaste tumedapäisuses. Äkki on see omane Lääne-Eestile ja Võrumaal on pead valged? [/img]
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: muulasest esivanemad?

Postitus Postitas Kalmerm »

vismut kirjutas:Kui tihti tuleb tegelikult ette muulasest esivanemaid? Ma ei mõtle siin suulisi pärimusi, sest neid vist ei saagi arvestada, kui oled juba uurimas, ja oletusi ka mitte, et nüüd selle esiisa-esiema isaks oli parun. Andke palun teada, kui "kirjud" te olete!
Kaldun siin teemast ehk pisut kõrvale kuid perepärimused võõramaiseist esiisast vääriksid siiski ka tähelepanu.
Tarvastus ja küllap mujalgi on vägagi levinud näiteks jutud rootslasest esiisast.
Näib isegi nagu hakati Rootsi ajal kohapeal elanud esivanemaid kõiki tagantjärele rootslasteks pidama. Kui kirjalikke allikaid uurida saab ehk parimal juhul sellist rootsi päritolu seostada esiisa Rootsi sõjaväeteenistuses olemisega Põhjasõja ajal. Mingeid talurahva hulka sulanud rootslasi Tarvastust ei leia.
18. sajani keskel on Tarvastu kirikuraamatuis andmeid tatarlaste, türklaste ja pärslase ristimisest Tarvastu mõisas. Võib arvata, et nad sulasid kohaliku talurahva hulka. Selliseid esivanemaid ilmselt aga ei mäletata.
Huvitav on, miks peeti võõrsilt tulemist uhkemaks ja väärikamaks kui põlist olemist.
Minu Isa poolsetel esivanematel on pärimus esiisa tulemisest Suisleppa tulemisest Tartumaalt Meesliini pidi on kuni 1686 aastani elatud kohapeal ja naisedki olid kohalikud.
Emapoolne vanaisa Rannust rääkis esiisa tulekust kusagilt Mulgist. Kuid kirikuraamatute ja hingerevisjoni andmetel elasid tema esiisad Võrtsjärve ääres Rannu Tammemõisas vähemalt 19. saj algusest. Kas on kellelgi seesuguste vanemate suuliste perepärimuste kontrollimine andnud ka nö positiivseid tulemusi. ?

Kalmer
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva »

nagu ma enne juba mainisin, siis vanaisa jutustas rootsi sõduritest. kirikuraamatute uurimine viis nii kaugele, et ühe esiisa vanemaid otsides olen välja sõelunud kolm meest. üks neist kannab nime Some Andrese Simo. arutlesin: Some=soome???
piirkond, kus nad eestis elasid, on suhteliselt rannalähedane, virumaal. kindlasti sattus sinna soomlasi ja ka rootslasi. koolis õpitust ei mäleta ma midagi, kuid arvan, et Põhjasõtta sattus ka soomlasi, kes pärast eestisse jäid. ilmselt tuleb see peatükk ajaloos uuesti läbi lugeda.
miks ma usun, et see Some Andrese Simo on see "õige"?
1. vanaisa jutt
2. Some Andrese Simol oli poeg Jaan (minu esiiisa oli Simona Jaan)
3. Simo suri enne 1782 loendust
4. sama loenduse ajal oli Jaan kasuperes

eestlaste "värvist". olen ise ka täiesti tume, kuid see tuleneb mu isapoolse vanaema päritolust, kes ei ole kohe kindlasti miskitpidi eesti verd.
arvatavalt "puhaste" eestlaste osas on päris linalakku meil vähe. pigem ikka tumedamad toonid.
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

annika.malva kirjutas:nagu ma enne juba mainisin, siis vanaisa jutustas rootsi sõduritest. kirikuraamatute uurimine viis nii kaugele, et ühe esiisa vanemaid otsides olen välja sõelunud kolm meest. üks neist kannab nime Some Andrese Simo. arutlesin: Some=soome???
Mina arvan, et nimi "Some" ei pruugi olla seotud Soomega. Sama nimi on kasutuses ühel isikul minu uurimistöös (Some Larraz 1714-1781), kes elas Soomest üpris kaugel, ehk siis Saaremaal Pöide vallas. :)
mlauri
Postitusi: 321
Liitunud: Laupäev 23. Juuli 2005, 18:32:07
Status: Eemal

Postitus Postitas mlauri »

Tänapäeva Eesti piiridesse on rahvast siiski tulnud ka vanal ajal väga paljudest piirkondadest ja inimesed on üllatavalt palju ringi liikunud. Tõeline pärisorjastamine ja sunnismaistamine oli ikka rohkem 18. sajandi teema, eriti sajandi II pooles võib märgata, et inimeste liikumine jäi väiksemaks. Olen vaadanud nii Jõhvi, Lüganuse, Torma, Laiuse kui ka Kursi, riivamisi ka Põltsamaa kihelkondasid ja see viimane on kõigil ühiseks jooneks olnud. 17.-18. sajandi vahetuse paiku - Suur Nälg, katk, Põhjasõda - on väga palju liigutud nii Eesti-siseselt kui ka väljast poolt. See et Jõhvi kihelkonnas on Tartu Jaane/Jürisid või Kursis Narva-nimelisi, aga ka Läti-nimelisi viitab sellele, et tuldi ikka väga kaugelt. Ka Soomest-Rootsist mindi sisemaale, nt on juba enne Põhjasõda mainitud Kursi kihelkonnas Rootsiküla, ilmselt ikka rootslaste pärast, kes sinna elama asusid. Ingerist ja Soomest tuli väga palju rahvast pärast Põhjasõda - kui näiteks vaadata Jõhvi kihelkonna vanemaid meetrikaid, siis tekkib küll tunne, et venelased, soomlased ja teised soome-ugrilased võtsid rahvastikust vist viiendiku või veerandi. Nii et kirdemurde soomepärasus võib tegelikult paljus tuleneda rahva päritolust.
Muidugi ei tasu unustada ka mõisnike vallaslapsi. :wink: Ühed on need, kelle võib meetrikatest üles leida, kuid vanema aja omadele ju jälile ei saa. Rääkimata need suured sõjad, mis meilt üle on käinud. Eks sellega käis peale tapmise ja röövimise ka vägistamine (ei saa välistada, et mõni heledajuukseline maarahvaneiu mõnda kuumaverelisse lõunamaalasesse ka ära armus) ning küll siis ka neid segapäritolu lapsi tuli. Ja tumedad juuksed ja silmad võivad olla nii Saksa- Rootsi-Taani mõisnikelt kui ka vene-tatari sõdalastelt. Võib-olla vaid kuskil väga kõrvalises kohas elanud inimesed puutusid "võõra" verega vähe või üldse mitte kokku.
Ma ise võin oletada, et nö pealiin võib olla üks sellistest: Avinurme jääb ju otsapidi Alutaguse metsade - rabade vahele ning vähemalt 17.-18.sajandi vahetusel on see pere ühes sellises kõrvalises külas elanud. Samas on emaema-poolses suguvõsas tumedaid ja rohkem-vähem krässus juukseid (emaisa poolt aga puhas blond, kuid kergelt lokkis), mis arvestades seda, et teadaolevalt on nad pärit Virumaalt, võib tuleneda ka mõnelt kaugelt võõrpäritolu sõjamehelt.
Ja lõpetuseks. Kaks aastat tagasi tuli seltskonnas jutuks võõrpäritolu esivanemad ja kuulutasin, et omateada ei ole ole ühtegi. Vähem kui kahe nädala pärast leidsin sakslase vallaslapse ning veel kuu pärast järgmise. Viimast on vakuraamatutes koguni otseselt sakslaseks nimetatud, kuid lõpuks jäi ikkagi puhas eestlane järgi.
anu.jarv
Postitusi: 246
Liitunud: Kolmapäev 12. Juuli 2006, 18:03:07
Status: Eemal

Postitus Postitas anu.jarv »

Nojah, ühes minu uuritavas suguvõsas pidavat esiisa ka olema paruni või kellegi sellise sohilaps, nüüd kirikuraamatiud uurides tuli välja, et õnealune isik oma peres teine laps, süninud umbes 3 aastat peale esimest poega, nii et kõige tõenäolisemalt ikka oma isa poeg :)
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

Kui juba legendidest rääkida, siis minu suguvõsas liigub legend, et minu esivanemate tallu oli peale Vene-Türgi sõda (arvatavasti siis üheksas sõda 1877-1878) sattunud sulaseks kas tatarlasest või lausa hiinlasest sulane, kes oli talus nö "tempu teinud" :lol:.

Aga mina arvan, et tegemist on lihtsalt ühe naljaga, mille põhjustas minu vana-vanaisa võõrapärane väljanägemine, kuid kes teab, kes teab :wink:

Vaatake ja otsustage ise!
Pilt
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

annika.malva kirjutas:nagu ma enne juba mainisin, siis vanaisa jutustas rootsi sõduritest. kirikuraamatute uurimine viis nii kaugele, et ühe esiisa vanemaid otsides olen välja sõelunud kolm meest. üks neist kannab nime Some Andrese Simo. arutlesin: Some=soome???
piirkond, kus nad eestis elasid, on suhteliselt rannalähedane, virumaal. kindlasti sattus sinna soomlasi ja ka rootslasi. koolis õpitust ei mäleta ma midagi, kuid arvan, et Põhjasõtta sattus ka soomlasi, kes pärast eestisse jäid. ilmselt tuleb see peatükk ajaloos uuesti läbi lugeda.
miks ma usun, et see Some Andrese Simo on see "õige"?
1. vanaisa jutt
2. Some Andrese Simol oli poeg Jaan (minu esiiisa oli Simona Jaan)
3. Simo suri enne 1782 loendust
4. sama loenduse ajal oli Jaan kasuperes

eestlaste "värvist". olen ise ka täiesti tume, kuid see tuleneb mu isapoolse vanaema päritolust, kes ei ole kohe kindlasti miskitpidi eesti verd.
arvatavalt "puhaste" eestlaste osas on päris linalakku meil vähe. pigem ikka tumedamad toonid.
Põhjasõja järgsest ajast on pakutud näiteks selliseid arve: Pärast katku, 1712. aastal elas Eestimaal (kubermangus) 24343 talupoega , 1726 (H.Ligi andmetel) 36138 15-aastast või vanemat talupoega ja samal aastal elas Põhja-Eestis vähemalt 7000 soomlast. (arvestamata Tallinna ja Narva linna). Mõned võisid küll tagasi minna, kuid enamus soomlasi assimileerus kiiresti ja 1782. hingeloendiks olid soomlased kadunud, eesti talurahva hulka sulanud ja neist (üldjuhul ?) eristamatud. (Mäletada seda ehk võis)
Liivimaale tuli soomlasi rohkem, ehk sada aastat varem Liivi, eriti aga Poola-Rootsi sõdadest laastatud ja tühjaksjäänud maale. 1638. aastal on neid arvuliselt kõige rohkem Põltsamaa lossipiirkonnas (191 peret , ehk kuni 1/3 selle piirkonna talurahvast ?)
Tarvastu neli soomlast (peaks olema vist ka viies ?) olid:
Naffa Jahn ja soldat Peter Erichson Tarvastu külast (viimane võis olla ehk ka rootslane).
Matz (ka Netz ?) Sääslelt ja Muste (ka Tusta) Hinrich Voorust. (Sajandi lõpust ei ole neist jäänud mingit jälge, erinevalt näiteks lätlastest: talu või liignimi „Leti” jääb siin-seal püsima.)
Venelastega on sama moodi. Kusagil Suislepa kandis elas 1638 venelane Hawril tema vanem poeg oli samuti Hawril aga noorem juba Andres. Naljakas on aga lugeda, et Lamba (talu hilisemas Kuresaare mõisas) Hans on moskoviit.

Rootsi aegsetel nõiaprotsessidel on nõidumises süüdistatav sageli soomlane.
Ainuke Tallinna rae poolt surmamõistetud nõid, kes ka võllamäel ära põletati oli Rae kihelkonna Pajupea külas elav soomlane Andres (pärit „Karla külla im Soken Wehla „?), kellele Soomes oli õpetatud lindude ja loomade keelt.
Näiteks tunnistas 1723. aastal Tartu Maakohtu poolt surma mõistetud (asendati eluaegse vangistusega) Valguta talupoeg Wielo Ado, et on õppinud nõidumist oma isalt Lapimaalt, kus ta pärit on.
Näib küll, et Wielo Ado polnud küll mingi soomlane ega laplane, vaid sellist ülestunnistust oli ülekuulajatele lihtsalt tarvis. See käis nõiaks olemise juurde.

Kalmer
annika.malva
Postitusi: 255
Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas annika.malva »

selle teema all on väga palju põnevat lugemist. minu "kahtlusalune" Some Andrese Simo sünniaeg jääb aastatesse 1740 ja varem. olen küll proovinud teda sünnimeetrikast otsida, kuid siiani tulutult.

Andrus A, aga miks ei võiks olla soomlasi Saaremaal? (praegu ju on :wink: )
ja Su vanavanaisa on tõepoolest natuke tatari moodi (võrdlen ühe kunagise tuttava tatarlasega) :D

kas sakslaste vallaslapsed on kuidagi eriliselt ära märgitud?

soomlaste "kadumisest" Põhja-Eestis 1782 aastaks: Some Andrese Simo oligi selleks ajaks "kadunud". isegi varem. ma ei mäleta väga täpselt, aga mingil hetkel oli Some Andrese Simo asemel kirjas vaid Andrese Simo.
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Vismuti üleskutsest võiks muidugi välja tulla ka see, millest huvi teema vastu ning mis ta saadud vastustes kajastuvate osakaaludega peale hakkab. samas eeldaks, et ta ka ise oma esitatud küsimusele vastab. Minu muulaste osatähtsus on 25%.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Rika Veskis
Postitusi: 77
Liitunud: Neljapäev 17. August 2006, 18:09:08
Asukoht: Harjumaa, Harku vald
Status: Eemal

Postitus Postitas Rika Veskis »

Minul on mure järgmine:kas keegi teab,kuskohast ma võiksin leida andmeid 1941-1944.a.saksa armees teeninud inimeste kohta,rahvus ja kodakondsus ka saksa.Tegemist on minu esiisaga,kuid tean temast vaid eesnime,kuna sünniregistris puudub ta perekonnanimi. :roll:
Tänud ette,Rika .
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

Põhimõtteliselt on Wehrmachtil mingi oma kodulehekülg

http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/inh ... chnis1.htm

Sealt võiks mingit infi leida. Siis on üks kodukas veel ...

http://www.volksbund.de/

Selle pealt saaks vist sõjahaudu ka otsida. mingi valik seal on näiteks Gräbersuche ja Kriegsgräberstätten. Kindlasti võib nende lehtede kaudu saada mingi kontakti kellegagi, kes juba rohkem midagi teab. aga äkki see otsingusüsteem täitsa aitab teid. Ise pole paraku kasutanud.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
ukukuut
Postitusi: 3
Liitunud: Neljapäev 05. Oktoober 2006, 19:22:10
Asukoht: Estonia
Kontakt:
Status: Eemal

esivanemad

Postitus Postitas ukukuut »

Noh, otsisin ise ka oma neli liini läbi ja leidsin: emapoolne emaliin, saaremaa eesti inimesed, emapoolne isaliin, lätist jumal teab mis - ise ütlevad venelased, isapoolne isaliin, saaremaa saksa päritolu eestistunud rahvas, isapoolne emaliin igatpidi venemaalt. Seega 25% eestlane;)
Leena
Postitusi: 30
Liitunud: Pühapäev 10. September 2006, 17:53:09
Status: Eemal

Postitus Postitas Leena »

Minu vana-vanaisa on kusagilt sisserännanud (Ukrainlane peaks olema, aga pead ei anna). Kahjuks olen saaga koha pealt alles piisavalt lammas, et ei suuda leida mingit kinnitust selle kohta. Tegemist siis Saaremaaga ja (vist) Kaarma kihelkonnaga (Mullutu peaks sinna alla jääma). Seal toimis õigeusk ja vot nendest raamatutest ei oska ilma täpse sünniajata kohe midagi leida.
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

Viimaseid postitusi lugedes peaks püstitama küsimuse - Kui paljudel on vähemalt üks esivanem Saaremaalt? :lol:
eeve
Postitusi: 77
Liitunud: Pühapäev 25. Veebruar 2007, 17:10:02
Asukoht: Germany
Status: Eemal

Postitus Postitas eeve »

Minul köik Saaremaalt, v.a üks vana-vanaisa.
Mul oleks aga veel selline küsimus, et kas nime järgi saab julgelt väita vöi oletada, et esivanem vöiks olla pärit rootsist vöi mujalt,
kui tulevad ette 1782 a hingeloendis sellised nimed nagu Herm, Simo, Henrik, Davi?!
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

eeve kirjutas:Minul köik Saaremaalt, v.a üks vana-vanaisa.
Mul oleks aga veel selline küsimus, et kas nime järgi saab julgelt väita vöi oletada, et esivanem vöiks olla pärit rootsist vöi mujalt,
kui tulevad ette 1782 a hingeloendis sellised nimed nagu Herm, Simo, Henrik, Davi?!
Mina vastaks, et pigem ei saa. Julgelt kindlasti mitt, küll võib see anda mingeid aluseid hüpoteesi püstitamiseks, aga need tuleb ikka kuidagi kontrollida lõpuks ju!!!
Hingeloendid on sellised asjad, et nendesse ei pandud tavaliselt kirja inimese rahvust. Vaid sel juhul kui inimene oligi tulnud otse nt. Rootsist võidi see ära märkida. Kirjapilt ise sõltus aga tugevalt kirjapanija kultuuritaustast ja teadmistest. Võrreldes kirikuraamatu kirjapilte hingerevisioni omadega siis võivad need olla totaalselt erinevad. Revisor ei olnud kohapealt pärit inimene ka ja tema taust võis olla üpris erinev kui kohapealsete elanike oma. Muidugi elas saartel palju rootslasi kohati isegi rohkem kui eestlasi. Kahjuks peate vist ikka edasi uurima, et teada saada.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Andrus A
Postitusi: 393
Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Andrus A »

Kindlasti mõjutas kirjapilti hingeloendites kirjutaja enda rahvus ja/või päritolu, mis põhjustas nimede väänamist talle tuttavale kujule :)
eeve
Postitusi: 77
Liitunud: Pühapäev 25. Veebruar 2007, 17:10:02
Asukoht: Germany
Status: Eemal

Postitus Postitas eeve »

Ma olen ka suht algaja perekonnaajaloo uurimises , seega ei oska ka rohkem neid Hermisid ja Henrik-eid edasi uurida, sest puudvad nagu materjalid. Hingeloendid algavad ju aastast 1782. Millistest dokumentidest vöiks nende inimeste kohta rohkem teada saada?
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

Ise olin siiani kindel, et kõik DEMANTid puhtad eestlased. Urvaste kihelkonnast alguse saanud. Kuni leidsin arhiivis tuhnides ühe DEMANTi 1938ndal siseministeeriumile saadetud avaldusest, et tahab koos perega Läti kodakondsust, kuna temal, kui LÄTLASEL raske kohaneda eesti elu-oluga, ning läti vabadussõjalaste poolel sõdinuna omab läti riigi poolt pakutavaid hüvesid... Ülejäänud DEMANTid aga igalpool kirjas kui eestlased... Aga eks on tarvis rohkem süvitsi minna...
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
Assar
Postitusi: 2184
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Assar »

vibu11 kirjutas:Ise olin siiani kindel, et kõik DEMANTid puhtad eestlased. Urvaste kihelkonnast alguse saanud. Kuni leidsin arhiivis tuhnides ühe DEMANTi 1938ndal siseministeeriumile saadetud avaldusest, et tahab koos perega Läti kodakondsust, kuna temal, kui LÄTLASEL raske kohaneda eesti elu-oluga, ning läti vabadussõjalaste poolel sõdinuna omab läti riigi poolt pakutavaid hüvesid... Ülejäänud DEMANTid aga igalpool kirjas kui eestlased... Aga eks on tarvis rohkem süvitsi minna...
Seda võib seletada, sellega, et vene riigis pidid kõik venelased olema. Kui olete uurinud hingerevisione, kirikuraamatuid, personaalraamatuid jne. siis rahvus on tavaliselt märgitud vaid siis kui inimene oligi pärit välismaalt või omas väliskodakondsust. Siin elavad vähemusrahvused ei huvitanud kedagi.
Hea küll olid olemas saksa pihtkonnad, aga sinna kuulujad polnud kindlasti 100% sakslased neile vastandus undeutsche ehk mittesakslased. Lätis olid need lätlased eestis eestlaased. Siingi pole täpset kokkulangevust ega välista võimalust, et mõni sakslane sinna kuuluda ei võinud. Pigem undeutsche tähendas talupoegi jms. Eesti ja Lätis elas ka saksa talupoegi. Piiriala omapära on see, et kui rahvusküsimus tähtsaks muutus võisid sama suguvõsa esindajad tunda ennast vabalt, osad ühe teised teise rahva esindajana. Öeldakse, et rahvuse ja kultuuri juures kõige määravam tegur on keel. Eks need kes läti keelt kõnelesid võisid soovida ka lätlased olla. See on ju loomulik! Kuigi läti keele oskus võis olla eksporditud mõnest teisest suguvõsast või hoopis õpitud. Eriti kui arvestada, et varem polnud kellegil huvi olnud rahvuslikku tausta ülesse märkida oli jumala lihtne väita, et sa oled kas see või teine. Undeutsched on ju nii eestlased kui lätlased.
Minu vanaisa oli vaid selle pärast elu lõpuni venelane, et oli õigeusku.
Ma tunnen kahte peret tänapäeval, üks jumala hästi eesti keelt rääkiv vene perekond, paraku mitu korda keeleeksamilt tagasi saadetud.( Tõesti raskeks oleme teinud kodakondsuse saamise. Pooltelt eestlastelt tuleks see ära võtta, kui vaadata neid küsimusi). Teine on vaid venekeelt purssiv eestlane, kelle kõik juured on eesti juured omab kodakondsust ja ei ütleks eriti, et tal meie riigi vastu soojemad tunded oleks.
Tegelikult ongi kõik tunde küsimus, kelle hulka ma tahan kuuluda. Sama suguvõsa piires võib esineda erinevate rahvuste esindajaid. Mulgi on seda ette tulnud. Erinev rahvus ei välista sugulust.
Teine moment on see, et Demant ja sarnased vormid, omavad kindlasti sama tähendust ja kirjapilti nii mõneski keeles. Seega pole välistatud ka mujal esinevad samanimelised suguvõsad, kes siiakanti võisid ära eksida. Ühesõnaga, rahvusküsimus on 20 sajandi probleem meie jaoks. Identiteedil, rahvusel ja suguvõsadel pole kindlalt välja kujunenud omavahelisi suhteid. Kõik sõltub igast indiviidist endast, kellena ta ennast määratleb. Ma arvan, et sul pole põhjust arvata, et too lätlasest Demant on mingi eksitus või vale-demant.

Läks vist liiga pikaks:
Assar Järvekülg
ElerinS
Postitusi: 109
Liitunud: Teisipäev 09. Mai 2006, 13:14:05
Status: Eemal

Meie

Postitus Postitas ElerinS »

Ema-ema poolt olen puhas järvamaalane, täiesti eestlane, Niipalju kui olen jõudnud uurida ja infot leidnud pole Mükker sugugi tavatu eesti nimi :wink:
vanavanaisa oli mul Teor, ka eesti nimi.
aga kui ema isa poolset osa vaadata, siis seal on noormehed võtnud endale, üks lätimaalt ja teine venemaalt naised.
Vana-vanaisa ise oli võrumaalt pärit, kuid sealt päris piiri äärest.
Kuna vana-vanisa kohta on nii vähe teada, peaagu et mitte midagi. siis ei oska selle kohta ka rohkem öelda. )nimeks siis Kattai). Vana-vanaema sealt poolt oli aga neiupõlvenimega Rudi
Isa poolne suguvõsa on aga nii laiali et selle kohta liigub ainult legende.
Kõige hilisem mida kuulnud olen on see, et pärit olid nad kõik saaremaalt aga liikusid mandrile.
Mandril jagas vana-vana-vanaisa perekond oma lapsed laiali Rakvere kanti, ja seal liiguti edasi juba igale poole laiali (Perekond Saks).

Isa ema poolt aga on täiesti selgusetu kus, kes või millal siia ilmus, kuna nime Kalm esinem palju. ja isal endal pole aimugi. Nii et see pool jääbki vist nii nagu on...

Sellest järeldus välismaiseid hingi ja elusolendeid on meie suguvõsas vaid abielu kaudu. Nii et ka puhas heleda vereline eestlane. :wink:
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

Vabandan, aga kas pole pisut lihtsustatud arusaam, et eestlasest vanavanaisa on kuidagi lähem sugulane ja esivanem, kui lätlasest vanavanaema või kui järeltulija ei oska esivanema emakeelt (nagu mina ei oska näiteks läti keelt) vähendab see kuidagi tema esivanemailt saadud geneetilist pärandit. Abielu iseenesest polegi väga oluline vaid ikka isadus ja emadus.
ElerinS
Postitusi: 109
Liitunud: Teisipäev 09. Mai 2006, 13:14:05
Status: Eemal

Postitus Postitas ElerinS »

Kalmerm kirjutas:Vabandan, aga kas pole pisut lihtsustatud arusaam, et eestlasest vanavanaisa on kuidagi lähem sugulane ja esivanem, kui lätlasest vanavanaema või kui järeltulija ei oska esivanema emakeelt (nagu mina ei oska näiteks läti keelt) vähendab see kuidagi tema esivanemailt saadud geneetilist pärandit. Abielu iseenesest polegi väga oluline vaid ikka isadus ja emadus.
Tegelikult kui nüüd natuke selgitada, sest kiri sai tõepoolest päris keeruline. :?
Minu ema isa-isa oli pärit võrumaalt, ta kolis Järvamaale. ning võttis endale naise, kes sammuti oli eestlanna. Nende lapsed aga : üks oli siis minu vanaisa, abiellus eestlannast naisega.
teine poeg võttis endale lätlanna ja
kolmas abiellus venelannaga.
nii et minu vanaonud tõid muud verd sisse. Kui niipidi vaadata, on ka minu suguvõsas väljamaa verd sees. Kuigi olen nendega vaid kaudselt seotud.
otse aga esiisad/emad on minuteada kõik eestlased olnud.
Vast nüüd sai natukene selgem jutt

Päikest ...
Elerin
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”