Palun abi tõlkimisel

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
uurija Madis
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 13. Märts 2017, 15:15:03
Status: Eemal

Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas uurija Madis »

Mida on kirjutatud Gustav Brandi kohta
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 944,1250,0
Mida on kirutatud Carl Reinhold Brandi kohta
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 991,2507,0

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Toosinane oli magus tükk lugeda, ühtlane käekiri, selge jutt ja kokkuvõttes hästi läinud kohtulugu.


Niisiis esimest linki lugesin sedasi:

Gustav Brand ein Bauerschmid gebohren unter
unter dem im Martenschen Kirchspiele belegenen
Guthe Echmes. Sein Vater, der Jürgen Brandt
gehiesse, ist unter dem im ebendemselben Kirch-
spiele belegenen Guthe Hasick gebohren. Dieser
habe sich vor 18 Jahren --- von seinem Ge-
buhrtsstelle wegbegeben, da Er dann in einem
Kirchspiele beständig gewesen, bis Er ohnge-
fehr für 3en Jahre nach dem Guthe Klein-
Rude, woselbst Er auch diese Stunde wäre
hingekommen. Wegen seiner Freyheit erbot Er
sich Morgen das Beweisliche beyzubringen,
bis dahin ihm dann von hier aus Zeit gelassen
wurde. Kein Land besasse Er und vom Gelde
bezahle Er auch nichts, sondern hielte sich bey
Seinem alten Schwiegervater dem vorgenannten
Niclas Hartmann auf, von welchem Er
unterhalten würde.


Gustav Brand, talupojast sepp, sündinud
Martna kihelkonnas asuva
Ehmja mõisa all. Tema isa, Jürgen Brandt
nimeliselt, on samas kihelkonnas
asuva Haeska mõisa all sündinud. Seesinane
läks 18 aasta eest oma
sünnikohast minema, kus ta oli
kuni kolmandal aastal
Väike-Rõude mõisa alla läks, kus
ta kuni siinse tunnini olevat.
Oma vabaduseks pakkus ta
homseks tunnistusmaterjali esitada,
selleni on siit aega lastud.
Maad ta ei oma ja rahamaksu ei ta
maksa mitte midagi, elab oma
vana äia, eelmainitud
Niclas Hartmanni juures, kes
ta ülalpidajaks on.

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Teisest lingist tuli niipalju:

Eodem
Carl Reinhold Brand ein Bauerschmid,
gebohren unter dem im Martenschen Kirch-
spiele belegenen Guthe Echmes. Sein Vater
Jurgen Johann Brand, der ebenfals
ein Schmid gewesen, ist unter dem im Hag-
gerschen Kirchspiele belegenen Guthe Poll? gebohren.
Von seiner Gebuhrtsstelle sey Er ohngefehr
vor 10 Jahren weggekommen, da Er dann
diese Zeit hindurch beständig unter dem Guthe
Jesse woselbst Er noch diese Stunde wäre
sich aufgehalten. Wegen seiner Freyheit
producirte Er ein von Hr. Past. Johann
Lorentz Schiecke auf Martens im attestatum
dd. 21 Juny 1752 woraus zu ersehen war,
dass Er freyer Herkunft und seine Vorfahren
Ausländer gewesen, imgleiche producirte Er
auf einen von dem Hr. Proposito Matth.
Matscheck ihm d. 23 Juny 1752 erteilte
Schein vor, darin gedachter Hr. Proposito
eingezeugt, dass dessen Bruder der Christopher
Hinrich Brand welcher sich unter Pargel
im Rötelschen Kirchspiel aufhält, sowohl, wie
auch (seiner) dessen Vater freye Leute wären.
Durch Gezeugnisse wurden ihm subproducto
retradirt. 4 Lof Landes besässe Er, und
zahle vom Gelde nichts dafür, sondern ver-
fertigt vom Hofe die nötige Schmiedearbeit
dafür.




Sama [kuupäev]
Carl Reinhold Brand, talupojast sepp,
sündinud Martna kihelkonna
Ehmja mõisa all. Tema isa
Jürgen Johann Brand, kes samati
sepp oli, on Hageri kihelkonna
Polli? mõisa all sündinud.
Oma sünnikohast läks ta umbes
10 aastat tagasi minema, misajast
ta alati Jõesse mõisa all olnud,
kus ta ka siinse tunninigi olevat.
Oma vabaduseks
esitas ta Martna pastorilt härra Johan
Lorentz Schiecke'lt 21. juuni 1752. aasta
tunnistuse, millest näha oli,
et toosinane vaba päritolu oli ja et
tema esivanemad välismaised olid,
samati esitas ta härra praosti Matthias
Matscheck'i 23. juunil 1752. aastal väljakirjutatud
tunnistuse, milles härra praost
tunnistab, et tema vend Christopher
Heinrich Brand, kes parajasti Parila
mõisa all Ridala kihelkonnas elab,
samati et (tema) nende isa vabade hulka kuulus.
Kaebused tema vastu on seetõttu tagasi lükatud.
Talle kuulub 4 vakka maad ja
ei maksa rahas mitte midagi maksu, seevastu
teeb mõisa juures vajalikke sepatöid.

Väike märkus: ei saanud aru mis mõis see "Poll" on, ehk aitab keegi kes paremini seda kanti tunneb.

Teine väike märkus: sel ajal "Ausländer" ehk väljamaalane võis tähendada inimest, kes on tulnd välaspool kubermangu,
vahest ka inimest väljaspool keisririiki. Tihtipeale on näiteks Preisimaalt tulnud lihtseisusest sakslasi
meie kubermangudes väljamaalastena kirja pandud.
Viimati muutis mihkel, Pühapäev 05. Aprill 2020, 06:31:04, muudetud 2 korda kokku.

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Teise lingi teine tükk:

Eodem producirt der oben pag. 76 inqui-
rirte Kerl Gustav Brand --- von Hr.
Capit. Bernhard v. Kursel ein attestatum
so heute ausgestellt war, darin derselbe
einzeugt, dass der Gustav Brand ein
Bruder von dem unter Jesse sich aufhaltenden
Kerl Carl Reinhold Brand sey. Dieses Ge-
zeugnis wurde ihm subproducto retradieret.


Samati esitab ülal 76. lehel
uuritud mees Gustav Brand härra
kapten Bernhard von Kursel'ilt
täna väljakirjutatud tunnistuse,
kus seesinane tunnistab, et Gustav Brand
Jõesse mõisa all elava
mehe Carl Reinholdi Brand'i vend on.
Kaebus tema vastu on seetõttu tagasi lükatud.


Nonäät, hää uurja Madis, vedas et koroona mind toas nelja seina vahel hoiab
ja mul miskit targemat teha pole.
(Ma nakatunud pole, aga õue ei julge minna)

Kõik täiendused ja parandused teretulnud.

Olge terved!

uurija Madis
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 13. Märts 2017, 15:15:03
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas uurija Madis »

Suur tänu tõlke eest! See on minu uurimusse suur panus.

Olen Ehmja Brandide meesliini järeltulija. Sündinud ja kasvanud Martna Putkastes ning suvekoduks praegugi esiisade talu Ehmjas.
Seppade Bradide põlvnemine on mulle hingelähedane teema.
Kuna Martna kirikuraamatud hävisid tules 1829 on dokumente vähe.
Hiljuti lugesin materjale:
Tartu Riiklik Ülikool, Toimetised nr.454, 1979, Jüri Linnus ,,Vabade maakäsitööliste etniline päritolu Eestis 18. sajandil "
LK 51
....Läänemaal elas terve Brandide suguvõsa, kelle esivanemad
pärinesid Rootsist ja mehed ise olid ikka seppadeks Martna
ja Ridala kihelkonnas (kokku 9 meest)...

Palun veel tõlget.
Mida on kirjutatud Johann Wilhelm Brandti kohta?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 156,1536,0
Mida on kirjutatud Niclas Hartmanni kohta?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 086,1281,0
Mida on kirjutatud Carl Reinhold Brandi ja pereliikmete kohta?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 941,1416,0
Mida on kirjutatud Johann Friedrich Brand ja tema poegade kohta?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,915,502,0
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,610,267,0

Oleme terved.
Ajaloost on meil veel palju õppida.

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Hää uurja Madis,

nood Prandid on igavest uvitav lugu!

Kui on ehk nettis rippumas tolle Linnusse kirjutis vabadest käsitöölistest, oleks hää meel, kui saaks lingi sellest, kujutan juba ilma nägematagi, et oleks huvitav lugemine mulle.

Vahetuseks viksisin ümmer lihtsama lingi neist, mis mulle siin viimsena poetasid. Tolle kolmanna, ära mulle pahaks pane, aga ürita järgmine kord linkidele numbrid ette panna, on lihtsam järje pidada.



Lugesin vaat sedasi:

Ausser die vorangezeigten
Personen befinden sich unter
diesem Guthe noch folgende
freye Leute

Carl Reinhold Brand, bei der letzten Revision Jahre 75, Ist im Jahr 1796 gestorben

dessen Sohn
Friedrich Johann Brandt, bei der letzten Revision Jahre 25, hat sich unter den freien Leutn aufgenommen
dessen Söhne
Carl Gustav, bei der letzten Revision Jahre 4, ist im Jahr 1800 gestorbern
Wilhelm, bei der letzten Revision Jahre 1 1/4, hat sich unter den freien Leutn aufgenommen

Arend Wilhelm Brand, bei der letzten Revision Jahre 34, Ist in der Stadt Hapsall aufgenommen
dessen Sohn
Arend Wilhelm, bei der letzten Revision Jahre 1, Ist im Jahr 1800 gestorben

Gustav Jacobsohn, bei der letzten Revision Jahre 36, Ist seit mehren Jahren schon ohne Nachricht von sich zu geben
dessen Sohn
Carl Gustav, bei der letzten Revision Jahre 1, hat sich mit dem Vater entfernt.




Tõlge:

Lisaks eelpool väljakirjutatud
isikutele, leiduvad siinse
mõisa all järgnevad
vabad inimesed

Carl Reinhold Brand, eelmisel revisjonil 75 aastat vana, suri 1796

tema poeg
Friedrich Johann Brandt, eelmisel revisjonil 25 aastat vana, 1811 lasi end vabade hulgas kirja panna
tema pojad
Carl Gustav, eelmisel revisjonil 4 aastat vana, suri 1800
Wilhelm, eelmisel revisjonil aasta ja veerand vana, 1811 lasi end vabade hulgas kirja panna

Arend Wilhelm Brand, eelmisel revisjonil 34 aastat vana, 1811 lasi end Haapsalus kirja panna
tema poeg
Arend Wilhelm, eelmisel revisjonil aasta vana, suri 1800

Gustav Jacobsohn, eelmisel revisjonil 36 aastat vana, juba aastaid eemal endast teadma andmata
tema poeg
Carl Gustav, eelmisel revisjonil aasta vana, olevat koos isaga minema läinu.

uurija Madis
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 13. Märts 2017, 15:15:03
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas uurija Madis »

Tere Mihkel

Tartu Riiklik Ülikool, Toimetised nr. 454, 1979, LK. 34, Jüri Linnus ,,Vabade maakäsitööliste etniline päritolu Eestis 18. sajandil „
https://dspace.ut.ee/handle/10062/30010 Siit saab alla laadida. Anna teada, kas toimis.

Saadan tõlkimata lingid uuesti. Kas nummerdan lingid sellisel kujul?

Palun tõlget:

Mida on kirjutatud Johann Wilhelm Brandti kohta?
Link 1 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 156,1536,0

Mida on kirjutatud Nicklas Hartmanni kohta?
Link 2 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 086,1281,0

Mida on kirjutatud Johann Friedrichi ja tema poegade kohta?
Link 3.1 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... II-151:154
Link 3.2 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... II-151:155

Tänud tõlke eest ja jääme lugemiseni

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Tere, Madis!

Tänud raamatust, sain kätte, huvitav lugemine see.

Hea meelega panen oma 200. postituse siia, nüüd kus on linkidel numbrid hästi ees.
Niisis siit link 1:

Eodem
Johann Wilhelm Brandt ein Papiermachergesell
gebohren unter dem im Merjamaschen Kirchspiele
belegenen Guthe Merjama. Sein Vater, der
Oloff Brandt hiesse und verstorben wäre,
sey in Schweden u zwar Hudwiswan 32 Meilen
von Stockholm gebohren. Diester hat sich be-
ständig auf seine angegebenen Gebuhrtsstelle
aufgehalten, Die eigentl. Zeit seines Auffenthalts
machte einen Zeitrame von 40 Jahren aus.
Seine Freyheit bewiess Er mit einem in Riga
ihm erteiten Reisepas dat. 12 Oct. 1748, aus
welchem ersichtl. war, dass ein Papiermacher
gesell, und also ein freyer Mensch sey. Dieser
wurde ihm sub producto retradiret.
Kein Land besässe Er, sondern sein Bruder
der Berend Johann Brand hiesse, und bey
deme Er als Gesell im condition stände, welcher
aber Krankheit halber persönlich nicht erscheinen
konte, zahle für die Wohnstube und Papier-
mühle jährl. 32 Rubl.


Sama
Johann Wilhelm Brandt, paberitegija sell,
sündinud Märjamaa kihelkonnas oleva
Märjamaa mõisa all. Tema isa, kel
nimeks Oloff Brandt olevat ja surnu olevat,
olla sündinud Rootsis, täpsemalt Hudwiswanis,
32 miili Stokholmist. Too olla
püsivalt oma sünnikohas olnud.
Tegelikult sealpaigas elanud
ajaperioodil, mis kokku annab 40 aastat.
Oma vabadust tõestas ta Riias välja
andtud reisiloaga kuupäevaga 12. okt 1748,
millest näha oli, et ta paberitegija sell
ja vaba inimene olevat. Seetõttu kaebus
tema vastu on tagasilükatud.

Maad mitte ei omavat tema, vaid tema vend,
kel Berend Johann Brand nimeks ja kelle all
ta ametis on sellina ja kes aga
haiguse pärast isiklikult kohal ei
saanud olla, maksab maja ja paberiveski
eest aastas 32 rubla.


Algul arvasin, et nood ehk Saksast, need Brandid, aga vot Rootsist hoopis. Ei otsinud pikemalt, aga esialgu ei leidnud midagi selle "Hudwiswan" kohta, ma pakun, et teine nimepool on "svan" - luik rootsi keeles, esimene pool võib olla Ludvig või Hedvig, aga ega ma midagi sedasi ei leidnud. Anna teada kui koha üles leiad, mul oma uudishimu ka sügeleb.
Viimati muutis mihkel, Teisipäev 14. Aprill 2020, 03:55:04, muudetud 3 korda kokku.

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Link 3.1

Sulgudes on siis isikute vanused 1816. aasta revisjoni ajal.
Vist pole vaja seda seletada, saab igaüks isegi aru, aga panin igaks juhuks ikkagi.

folgende freie Leute
niedere Standes be-
finden sich unter
diesem Gute:
Schmidt Johann Fried-
Rich Brandt (60)

war früher un-
ter der Stadt
Hapsal angeschrie-
ben

Dessen Weib Ann (50)
deren Töchter Lenno (29)
Anna (19)
Tino (15)
Lisa (5)


järgnevad vabad inimesed
madalast seisusest
leiduvad siinse
mõisa all:
Sepp Johann Friedrich Brand (60)

Oli varem [=eelmisel revisjonil]
Haapsalu linnas
kirja pandud

Tema naine Ann (50)
tema (nende) tütred Lenno (29)
Anna (19)
Tino (15)
Lisa (5)

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Link 3.2

des hinzug/ Schmidt
Sohn:
Wilhelm (22)
Carl (17)
Friedrich (12)

waren alle
unter der
Stadt Hap-
sal


Sepa kaasatulnud
pojad:
Wilhelm (22)
Carl (17)
Friedrich (12)

olid kõik
[eelmisel revisjonil]
Haapsalu linnas



Link 2 ja Niclas Hartmanni jätame järgmiseks korraks, eks

uurija Madis
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 13. Märts 2017, 15:15:03
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas uurija Madis »

Tere Mihkel!

Tänu põhjaliku tõlke eest.

Postitan lingi http://www.velise.ee/6pperada_files/suluveski.html
See on põnev lugemine lisaks link 1 tõlkele.
Minule oli see tõlge rõõmus taaskohtumine auväärse paberitegija Oloff Brandtiga.

Taaslugemiseni

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Tere Madis!

Lõpuks ometi tulid teadjad mehed (tegelt tuli ainult üksainus) ja parandasivad mul selle interneti vooliku seina sees ära, nüüd saab jälle foorumile :D

Ole sa tänatud, lugesin kogu jutu ära säält lingi alt, huvitav lugu see paberiveski. Kahju, et too ettevõtmine sakste ahnuse nahka läks.

Nigu lubatud, siin siis link nr. 2 ja Niclas Hartmann:

Niclas Hartmann hat keine profession
und war ein gebrechl-r Kerl gebohren
unter dem im Martenschen Kirchspiele belege-
nen Guthe Vogelsang. Von seinem Vater
der Conrad Hartmann gehiesse und ehemaliger
Landsasser Reuter gewesen, wuste Er den eigent-
liche Gebuhrtsort nicht anzuzeigen. Dieser
habe sich beständig auf einem Ort aufgehalten.

Dieser erbot seine Freyheit binnen 8 Tage
welche Zeit ihm dazu gelassen wurde, rechter
Art nach erweislich zu machen. Er besässe
4 Lof Landes und bezahle am Geld dafür
nichts, sondern vertrügt dafür ein Kruge.


Niclas Hartmann'il ei ole ametit
ja on sündinud sandina
Martna kihelkonna Rannamõisa
mõisa all. Oma isa kohta,
kel nimeks Conrad Hartmann ja kes
endine vaba maaomanikust ratsanik oli, ei tea
ta õiget sünnikohta öelda. Too
olevat alati samas kohas elanud.

Too pakkus oma vabadust 8 päeva jooksul,
aeg mis talle ka lubati, oma vabadus
õiget viisi tõestada. Talle kuuluvat
4 vakka maad ja ei maksvat rahas selle
eest mitte midagi, see-eest peab kõrtsi.


Ei tea nüüd öelda, kas seda Reuter siin nüüd lihtsalt ratsaväelaseks tõlkida või hoopis rüütliks...

uurija Madis
Postitusi: 5
Liitunud: Esmaspäev 13. Märts 2017, 15:15:03
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas uurija Madis »

Tere, Mihkel!

Uurisin lähemalt mõisa Põlli (Poll) kohta.
Kasutan mõisaomanike ajaloo uurimisel Kinnistute registrit. Piisab otsingusse sisestada ainult mõisa nimi.
Saadan lingi Põlli mõisa kohta.
http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.p ... %253D%253D

Allpool varasem ajalugu:
Liivi Aarma „Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni“
Põlli
Põlli küla taga olevast soost saab alguse Ruubi jõgi, mis jookseb Kasari jõkke ja on vahepiiriks Põlli ja Ohukotsu külade vahel. Põlli Poll külas Sillaotsa talu lähedal paiknes esialgu kahe, hiljem kolme kihelkonna - Hageri, Rapla ja Nissi kokkupuute punkt. 1347. aastal leidis suure Varbola küla kõrval ka väikese Põlli Pulle küla nimetamine kui ordumeistri vasalli Wyllekinus de Kudila maavaldus. 1457. aastal oli kolmeadramaane Põlli Poll küla suuromaniku Brun Wetbergi valdus, kellele kuulus ka Ohukotsu. Seejärel kuulus Põlli küla koos Varbolaga Ohukotsu alla. 1586. aastal kuulus Põlli küla Ohukotsu valduse Moritz Wrangelli alla. 1596. aastast oli Ohukotsu kogu valduse omanik Moritz Wrangell, kes 1604. aastal põgenes Poola.
1626. aastal sai Ohukotsu omanikuks Virumaa Jõhvi kihelkonna Purtse ja Edise mõisate omanik, hilisem kolonel ja maanõunik Berend Taube († 1676). Pärijatena vahetasid tema pojad Otto Reinhold Taube († 1685) ja Karl Ludwig Taube (1627-1694) Ohukotsu ja Põlli mõisad Wilhelm Ulrichiga Kose kihelkonna Tammiku mõisa vastu. Aastal 1680 ostis Ohukotsu ja Põlli omanik, sekretär Wilhelm Ulrichi lesk Anna von Treyden Alu omaniku, leitnant Roseni käest kuueadramaase Alu karjamõisa Külmasti Küllmast koos Allika Halliko külaga 2400 hõberubla väärtuses. Juba 1684. aastal müüs ta Põlli oma laste nõusolekul leitnant ja meeskohtunik Rötgert Johann, Otto Reinholdi poeg Wrangellile, kes omakorda 1688. aastal müüs Põlli juurde kuulunud karjamõisa Külmasti koos Allika Hallicko külaga Jobst Friedrich Dückeri lesele Gerdruta Sophia, sündinud Lode hinnaga 2400 riigitaalrit.
Vahepeal oli Jobst Friedrich Dücker (†1686) omandanud ka Ohukotsu mõisa. Tema pärijaks sai tema poeg Otto Friedrich Dücker (†1710), kes müüs Ohukotsu oma õe, Anna Helena abikaasale kapten Johann Winrich, Johann Winrichi poeg Delwigile, kellele läksid üheksa ja kolmandiku adramaane Ohukotsu Odenkotz küla ja kaheadramaane Niine Niene küla ning kaheksa hajatalu hinnaga 6600 riigitaalrit. Põlli küla jättis Otto Friedrich Dücker endale ja arendas Põlli iseseisvaks mõisaks, millega liitis vahepeal iseseisva valduse moodustanud Külmasti karjamõisa koos Allika külaga Põlli mõisa valdustesse. 1704. aastal kinnitati tehing, mistõttu Põlli mõisa algust on tavaliselt selle aastaga mainitud.

Palun abi tõlkimisel:
Mida on kirjutatud Hinrich Johann Brandi ja tema pere kohta:
Link 4.1.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,886,246,0
Link 4.2.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1098,436,0
Link 5.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 197,1028,0

Tänud ja taaslugemiseni

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

Hea uurija Madis, ära mulle pikka venitamist pahaks pane, mul tuli väheke muud tööd vahele, nüüd kus palehigi on kõrval pühitud, loodan sul head vastust anda.

4.1 + 4.2

Außer vorspecificirten Personen befinden sich unter die-
sem Gute an fremden und freyen Leuten, als

Hinrich Johann Brand ein freyer Mensch laut seinem
Freyheits Schein aus Einem Käyserl/ General Gou-

vernement de dato d/ 30. 7br Ao 1752 ist Schmidt, und zahlt
die gewöhnlichen Abgaben eines frey Kerls an den Hofen Cram.

Seit Anno 1780 befindet sich der selbe hier (Männlichen Geschlechts Alter Jahre 35)

Sein Weib Anna Willhelmina Berg (Weiblichen Geschlechts Alter Jahre 25)

deren Kinder

Söhne
Christopher Reinhold (3)

Knechte
Karl eines frey Kerls Michel Müllers Sohn (14)




Tõlge:

Lisaks eelpool täpsustatud isikuile leiduvad siinse mõisa all veel võõrast ja vaba rahvast, nagu

Hinrich Johann Brand, tema 30. septembri 1752 keiserliku kubermanguvalitsuse
vabadustõendi kohaselt vaba inime, ta on sepp ja maksab vabale mehele kohast andamit mõisale.

1780. aastast on seesinane siinmail (meessoost, vanust aastaid 35)

tema naine Anna Willhelmina Berg (naissoost, vanust aastaid 25)

nende lapsed

pojad
Christopher Reinhold (3 a)

sulased
Karl, vaba mehe Michel Mülleri poeg (14 a)

mihkel
Postitusi: 211
Liitunud: Pühapäev 19. Juuli 2015, 12:49:07
Status: Eemal

Re: Palun abi tõlkimisel

Postitus Postitas mihkel »

5

(Bey der vorigen Revision war im Kopfsteuer eclad aufgenommen
/
Von dieser Zahl sind durch verschiedenen Zufälle seitdem abgekommen.
/
gegenwärtich sind mit den zugekommmenen und gebohrenen vorhanden.)

Außer vorangezeigten Personen,
befinden sich annoch unter diesem
Gute folgende freie Leute:

1.) Hinrich Johann Brand (36 / ist gestorben / -)
laut seinem Freyheits-Schein aus
Einem Kayserl/ General-Gouvernement
de dato d/ 3tn Octbr 1752., ein Schmidt
und zugleich Krüger. Seit 1780. befin-
det sich derselbe hier.

Sein Weib Anna Willhelmina Berg (25 / hat sich nach Matzall im Hapsalschen Kreyse begeben / -)
Söhne
Christopher Reinhold (3 / bey seiner Mutter / -)
Knecht Kaarl, eines freykerls Michel Müllers Sohn (14 / hat sich nach der Rigischen Statthalterschaft begeben / -)




Tõlge:

[tabeli päis]
(eelneval revisionil peamaksuks arvele võetud
/
sellest arvust on erinevatel asjaoludel sestap mahaarvatud.
/
hetkel on paigal koos juurdetulnute ja juurdesündinutega.)

Lisaks eelnevalt ettenäidatud isikutele,
leidub lisaks veel siinse mõisa all
järgnevat vaba rahvast:

1.) Hinrich Johann Brand (36 / suri / -)
tema 03. oktoobril 1752 välja antud keiserliku
kubermanguvalitsuse vabadustõendi kohaselt
on sepp ja samaaegselt kõrtsmik.
1780. aastast saati on seesinane olnud siinmail.

tema naine Anna Willhelmina Berg (25 / on läinud Matsalu mõisa alla Haapsalu kreisis / -)

Pojad
Christopher Reinhold (3 / on ema juures / -)

Sulane Kaarel, vaba mehe Michel Mülleri poeg (14 / on läinud Riia [=Liivi] asehaldurkonda / -)

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”