Leidsin Torma kirikuraamatust ühe huvitava sissekande sakslaste laulatusraamatust:
Saaga EAA.1265.1.59:77?2891,1787,2194,267,0
Anno 1701
d. 2 April Der Schneider zu Royl, Meister Martin Schumacher, mit der teutschen
Hoffsmagd Anniga Glaß, wurde auff dem Hofe Royl in hoher praesence I/r
Königl. Maystt. zu Schweden, samt dern H//n Generalen copulieret
Aasta 1701
2. aprillil, Roela rätsep, meister Martin Schumacher, laulatati sakslasest mõisateenijannaga Anniga Glaß Roela mõisas, kõrgel juuresolekul tema kuninglik majesteet Rootsist koos kindralitega.
Vot siis, rätsep nimega kingsepp.
Uhke pulm pidi too olema, kui noor (Karl XII oli sel hetkel veel 18-aastane) kuningas kindralitega kohal.
Olen leidnud paarist kohast vihjeid, et kuningas käis oma siinmail oleku ajal isegi talupoegade pulmades. Torma kirikuraamatus ma sellist ei leidnud ja Laiuse vanemad kirikuraamatud põlesid ära 1739. aasta alguse tulekahjus kui kirikuõpetaja elumaja koos arhiiviga tuleroaks läks.
Huvitav oleks teada, kas on kellelgi veel ette sattunud miskit seesarnast. Kus on otseselt viidatud Karl XII kohalolekule. Ta tuli Narvast ja juunikuul liikus Riia suunal edasi oma saatjaskonna ja armeega. Võib-olla jäi teel olles veel märk maha kuhugi kirikuraamatusse.
Rootsi kuninga külastusest
-
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Re: Rootsi kuninga külastusest
Ma nüüd rikun tuju ära, aga kuninga kohalviibimist siit järeldada ei saa. abiellunud on too Roela rätsep Martin Schumacher ning Annika Glass, kes on "teutschen Hofmagd" kui mõisateenijatüdruk. Kes said tema kunigliku majesteedi kindrali kohalolekul laulatatud.mihkel kirjutas: ↑Neljapäev 26. Juuli 2018, 13:39:07 Leidsin Torma kirikuraamatust ühe huvitava sissekande sakslaste laulatusraamatust:
Saaga EAA.1265.1.59:77?2891,1787,2194,267,0
Anno 1701
d. 2 April Der Schneider zu Royl, Meister Martin Schumacher, mit der teutschen
Hoffsmagd Anniga Glaß, wurde auff dem Hofe Royl in hoher praesence I/r
Königl. Maystt. zu Schweden, samt dern H//n Generalen copulieret
Aasta 1701
2. aprillil, Roela rätsep, meister Martin Schumacher, laulatati sakslasest mõisateenijannaga Anniga Glaß Roela mõisas, kõrgel juuresolekul tema kuninglik majesteet Rootsist koos kindralitega.
Vot siis, rätsep nimega kingsepp.
Uhke pulm pidi too olema, kui noor (Karl XII oli sel hetkel veel 18-aastane) kuningas kindralitega kohal.
Olen leidnud paarist kohast vihjeid, et kuningas käis oma siinmail oleku ajal isegi talupoegade pulmades. Torma kirikuraamatus ma sellist ei leidnud ja Laiuse vanemad kirikuraamatud põlesid ära 1739. aasta alguse tulekahjus kui kirikuõpetaja elumaja koos arhiiviga tuleroaks läks.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Re: Rootsi kuninga külastusest
Kas see "samt" mitte ei täheda "koos"?
-
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Re: Rootsi kuninga külastusest
koos tema majesteedi kindraliga. Kohal oli mingisugune rootsi sõjaväe kindral, kes täpselt, see siit ei selgu.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Re: Rootsi kuninga külastusest
Seal on ju viidatud ikkagi majesteetlikule kohalolekule. Selline nimetus oli reserveeritud ainult kuninglike ja keiserlikele riigipeadele.
in hoher praesence I/r Königl. Maystt
tema majesteedi suursugusel juuresolekul
ja koma taga:
sampt dern H//n Generalen
koos tema härrade kindralitega
dern=deren
Selles mul kahtlust pole, ma muretsen rohkem, et kas ma õigesti olen aru saanud ühest sõnast sellest samast sissekandest siin:
Saaga EAA.1265.1.59:77?4978,1903,117,102,0
"I/r." või "Ihr." - nii sain sellest aru. Kaldkriipsu on kasutatud selleaegsetes kirjutistes lühendamiseks. Pikkemalt oleks siis "Ihrer", see aga sobiks ainult kui on viidatud kolmandas isikus naissoost kuninglikule tegelasele või teises isikule pöördudes austavas kõneviisis. Kuningannade ja keisrinnade kohta kirjutati "Ihre Majestät" ja kuningatele "Seine Majestät". Mul on kahtlus, et ma sealt lugesin valesti või olen nendest tiitlitest valesti aru saanud.
Kuningannat Karlil endal polnud. Naist ta ei võtnud ja ema oli selle sissekande ajaks juba maetud. Ainuke tiitlikohane Rootsi kuninganna sel ajal oli Karli vanaema, aga seda oli ta ainult Rootsis, Karl XII äraolekul.
Ma enda vähesest teadmisest ei oska suurt muud pakkuda, kui et on viidatud otseselt sõnale "majesteet", mis saksa keeles on naissoost sõna.
in hoher praesence I/r Königl. Maystt
tema majesteedi suursugusel juuresolekul
ja koma taga:
sampt dern H//n Generalen
koos tema härrade kindralitega
dern=deren
Selles mul kahtlust pole, ma muretsen rohkem, et kas ma õigesti olen aru saanud ühest sõnast sellest samast sissekandest siin:
Saaga EAA.1265.1.59:77?4978,1903,117,102,0
"I/r." või "Ihr." - nii sain sellest aru. Kaldkriipsu on kasutatud selleaegsetes kirjutistes lühendamiseks. Pikkemalt oleks siis "Ihrer", see aga sobiks ainult kui on viidatud kolmandas isikus naissoost kuninglikule tegelasele või teises isikule pöördudes austavas kõneviisis. Kuningannade ja keisrinnade kohta kirjutati "Ihre Majestät" ja kuningatele "Seine Majestät". Mul on kahtlus, et ma sealt lugesin valesti või olen nendest tiitlitest valesti aru saanud.
Kuningannat Karlil endal polnud. Naist ta ei võtnud ja ema oli selle sissekande ajaks juba maetud. Ainuke tiitlikohane Rootsi kuninganna sel ajal oli Karli vanaema, aga seda oli ta ainult Rootsis, Karl XII äraolekul.
Ma enda vähesest teadmisest ei oska suurt muud pakkuda, kui et on viidatud otseselt sõnale "majesteet", mis saksa keeles on naissoost sõna.