Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Tere! Üks lihtne küsimus. Vahel tehakse vanades dokumentides, kirjades, kellegi poolt mingi paiga haldamisega seotud pöördumistes juttu vahemaadest - tunnen huvi, mida võidi mõelda 1670ndail aastail Põhja-Eestis, kui räägiti asulate vahelise tee pikkusmõõdust 1 miil - ? Kas see vastas tollalgi meetermõõdustiku 1609, 344 meetrile, või oli miili puhul kasutusel tollal ka mingeid teisi miili mõõte - miilimõõduerimeid? Kui olid, siis kuipaljut need meetermõõdustiku skaalal märgivad? Võib ka viitelinke pakkuda, kui keegi teab, kus Eesti rootsiajal tarvitusel olnud pikkusmõõtude tabel miili/miilide nimetustega leidub. Tänan tähelepanu eest!
Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Miili pikkus on erinevatel aegadel ja kohtades olnud erinev. natuke on kirjas miilist siin https://et.wikipedia.org/wiki/Miil
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Tänan Vello!
Eelnevalt olin küsimuses jätnud täpsustava märkusena lisamatta, et miilist rääkides, otsin miili mõõtu maismaal mõõdetava teepikkuse mõõduna. Seda nüüd päris täpselt ei teagi, kas Virumaal rannaäärset paika hallanud mõisnik märkis oma korrespondentsis teepikkust maismaamõõduna, saksa miilina või ikkagi meremiilina ... nii miilimõõt 1609m kui ka meremiil 1852m aga tunduvad hästi klappivat, sest uurimuses vaadeldav kiriku asukoht paikneb nende mõõdetega arvutatult ligilähedasena sellises kauguses. Võidi täiesti kasutadagi meremiili teepikkusest kõneldes, sest vaatlusalune paik asub mere läheduses - kõik mis sealse kandiga seostub, sel on merega pistmist.
Aitähh!
Eelnevalt olin küsimuses jätnud täpsustava märkusena lisamatta, et miilist rääkides, otsin miili mõõtu maismaal mõõdetava teepikkuse mõõduna. Seda nüüd päris täpselt ei teagi, kas Virumaal rannaäärset paika hallanud mõisnik märkis oma korrespondentsis teepikkust maismaamõõduna, saksa miilina või ikkagi meremiilina ... nii miilimõõt 1609m kui ka meremiil 1852m aga tunduvad hästi klappivat, sest uurimuses vaadeldav kiriku asukoht paikneb nende mõõdetega arvutatult ligilähedasena sellises kauguses. Võidi täiesti kasutadagi meremiili teepikkusest kõneldes, sest vaatlusalune paik asub mere läheduses - kõik mis sealse kandiga seostub, sel on merega pistmist.
Aitähh!
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Nii palju, kui vanade kaartide ja mõõtühikutega kokku puutunud, siis miil on ikka Liivimaa (Liefländische Meilen) või Saksa miil (ehk penikoorem) olnud, mis ümmarguselt teeb 7,4 km. Rootsi ajal on olnud ka Rootsi miil, mis on mõnevõrra pikem, umbes 10,7 km. Teadmata konkreetseid dokumente, kipun küll kahtlema, et tegu sai olla nn rahvusvahelise miiliga 1609 m. See võis meie piirkonnas mingi tähenduse saada ehk 19. sajandil, seoses teaduslike kontaktidega. Nagu ka meremiil, mis on spetsiifiline meresõidu ja kraadimõõtmistega seotud. Teiseks, minu arusaamise järgi sellised pikemate vahemaade määramised, kui neid väljendati veel miilides/penikoormates, olid tol ajal hinnangulised, mitte täpselt mõõdetud, sest nende määramiseks praktilisi vahendeid palju ei olnud.
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Tänan, arkin!
Midagi sedalaadset ma silmas pidasingi! Et keegi teadjam pisut siinmail kasutusel olnuist eri miilimõõtudest lähemalt räägib. Liivimaa ja saksa miil - need mõisted kuuluvad ajalooliselt teineteisega loogilistena kokku, arusaadav. Ka meremiili ja 1609m-le vastava miilimõõdu seostatus hiljem alanud teadustegevuse õitsenguga, kuuluvad kokku. Rootsi miil eraldi kasutuselolnud mõõduna on uudiseks, aga sellise olemasolust ma kuulda soovisingi, kulub see teadmine marjaks ära. Käsiloleva uurimuse kontekstis on pikkustena kahte eri rühma jaotuvate miilide vahel praegu raske õiget valikut teha, kumb kaugus-raadius vahemaa määratlejana nüüd objekti asukoha fikseerib. Vihjamisi märgin et uurimuses vaatlen külainimeste kirikutee pikkust - vanas kirjas kõneldi 4-5st miilist, ja selle kandi üks lähim kirik võis asudagi just 6,5 ... 7 km kaugusel, samas kui saksa miilides või rootsi miilides teeks 4...5 miili juba 29,6 ja enam km-d, kus ka reaalselt üks piirkonnas asuvaist kirikutest paikneb, aga mis inimeste edasi-tagasi liikumise kirikuskäimiseks õige vaevaliseks teeb ja mis hästi usutav ei tundu - kokku umbes 60km edasi-tagasi, nii jalgsi kui ka hobusevankriga ühel päeval hommiku varavalgest õhtupimedani logistada, kogu külarahvast nii kaugele eemale kirikus käima pühapäevil justnagu ei tõmbaks ... Meenub ka üks ütelus, et kogudus olla nii suur, kui kaugele ulatub maastikul paistma kiriku tornitipp. Ja see lähteviis lükkab mind tagasi arvamise juurde, et too 6,5...7 km-ne vahemik (edasi-tagasi siis teeb kokku umbes 14 km), on kiriku asukoha kauguse määratlusena usutavam. Aga vot jah!, vanemate ajalooliste miilinimetuste ning nende meetermõõduliste vastetega tekitub nüüd uurimusse dilemma, mida õigeks vahemaamõõduks siis aluseks võtta? Lääne-Virumaa rannapiirkond, 17. saj lõpuveerandil, Rootsi aeg ... vbl osundavad mõnede toonaste Tallinna kindlustuste ja sellega seostuvate eemalpaiknevate strateegiliste objektide teave, militaarsed-tehnilised märkmed nende kaugustest, mingile miilimõõdule, mis ikka 1609m-le on lähemad - ehk võib oletada , et rootslaste Eestimaa peakantsis Tallinnas võidi arvestada pikkusmõõte Euroopa teaduselu tärkamisega haakuvalt juba uuemal viisil?
Jätan otsad lahtisteks, seda asja peab veel vaatlema.
Aga tänud vastamast! Info oli asjalik!
Midagi sedalaadset ma silmas pidasingi! Et keegi teadjam pisut siinmail kasutusel olnuist eri miilimõõtudest lähemalt räägib. Liivimaa ja saksa miil - need mõisted kuuluvad ajalooliselt teineteisega loogilistena kokku, arusaadav. Ka meremiili ja 1609m-le vastava miilimõõdu seostatus hiljem alanud teadustegevuse õitsenguga, kuuluvad kokku. Rootsi miil eraldi kasutuselolnud mõõduna on uudiseks, aga sellise olemasolust ma kuulda soovisingi, kulub see teadmine marjaks ära. Käsiloleva uurimuse kontekstis on pikkustena kahte eri rühma jaotuvate miilide vahel praegu raske õiget valikut teha, kumb kaugus-raadius vahemaa määratlejana nüüd objekti asukoha fikseerib. Vihjamisi märgin et uurimuses vaatlen külainimeste kirikutee pikkust - vanas kirjas kõneldi 4-5st miilist, ja selle kandi üks lähim kirik võis asudagi just 6,5 ... 7 km kaugusel, samas kui saksa miilides või rootsi miilides teeks 4...5 miili juba 29,6 ja enam km-d, kus ka reaalselt üks piirkonnas asuvaist kirikutest paikneb, aga mis inimeste edasi-tagasi liikumise kirikuskäimiseks õige vaevaliseks teeb ja mis hästi usutav ei tundu - kokku umbes 60km edasi-tagasi, nii jalgsi kui ka hobusevankriga ühel päeval hommiku varavalgest õhtupimedani logistada, kogu külarahvast nii kaugele eemale kirikus käima pühapäevil justnagu ei tõmbaks ... Meenub ka üks ütelus, et kogudus olla nii suur, kui kaugele ulatub maastikul paistma kiriku tornitipp. Ja see lähteviis lükkab mind tagasi arvamise juurde, et too 6,5...7 km-ne vahemik (edasi-tagasi siis teeb kokku umbes 14 km), on kiriku asukoha kauguse määratlusena usutavam. Aga vot jah!, vanemate ajalooliste miilinimetuste ning nende meetermõõduliste vastetega tekitub nüüd uurimusse dilemma, mida õigeks vahemaamõõduks siis aluseks võtta? Lääne-Virumaa rannapiirkond, 17. saj lõpuveerandil, Rootsi aeg ... vbl osundavad mõnede toonaste Tallinna kindlustuste ja sellega seostuvate eemalpaiknevate strateegiliste objektide teave, militaarsed-tehnilised märkmed nende kaugustest, mingile miilimõõdule, mis ikka 1609m-le on lähemad - ehk võib oletada , et rootslaste Eestimaa peakantsis Tallinnas võidi arvestada pikkusmõõte Euroopa teaduselu tärkamisega haakuvalt juba uuemal viisil?
Jätan otsad lahtisteks, seda asja peab veel vaatlema.
Aga tänud vastamast! Info oli asjalik!
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Teema on huvitav, julgen veidi targutada... Eks ta natuke nõutuks teeb küll - üldiselt hindaksin kihelkonnakirikute kaugust kihelkonnapiirist keskmiselt 15 kilomeetrile. See üks-kaks penikoormat enam-vähem vastabki nimetatud kirikutorni nägemise võrdlusele, ehkki mina tean seda pigem kirikukella kuulmisena (muide, penikoorma üks suhteliselt usutav etümoloogiline seletus on koera haukumise kuulmiskaugus). Loomulikult on erandeid ja suuremaid vahemaid. Kui nüüd jutt on Lääne-Viru rannaküladest, siis seal tulebki pikemaid vahemaid ette. Viru-Nigula jääb rannast küll 10-15 km kaugusele, Haljala aga üle 20 km ja Kadrina juba üle 30 km. Tõsi, Ilumäe abikirik teenis viimase rannakülasid, aga kihelkonnakeskus oli ikkagi Kadrinas. Nii et mõnes mõttes võib tõene olla ka 4-5 Liivimaa penikoormat 
Re: Vahemaa miilides - kui paljut meetreid see pikkusmõõt 17. sajandi Eestis märgib?
Tere. Tänud, arkin!
See mõttekäik haagib hästi. Seedin värki pisut. Just nimetatud kandist ongi jutt. Uurime koos teiste Käsmu kohaliku ajaloo uurijatega kiriku võimalikku paiknemiskohta 17. sajandi keskel.
See mõttekäik haagib hästi. Seedin värki pisut. Just nimetatud kandist ongi jutt. Uurime koos teiste Käsmu kohaliku ajaloo uurijatega kiriku võimalikku paiknemiskohta 17. sajandi keskel.