Eestis õppusel käinud USA sõdur otsib Virumaal sugulasi

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
kussu
Postitusi: 101
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Eestis õppusel käinud USA sõdur otsib Virumaal sugulasi

Postitus Postitas kussu »

Ei ole kuidagi selle looga seotud, kuid ehk oskab keegi aidata.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestis-o ... d=71748667
USA sõjaväelase Michael Disoni (34) vanaisa Arno Laane oli enne Teise maailmasõja puhkemist Virumaa talupoeg.
Eelmisel nädalal lõppenud Balti riikide sõjaväeõppusele tuli vanemseersant Michael Dison Marylandi rahvuskaardi ridades. Ta on on ründelennuki A-10 hooldemeeskonna juht. Ühtlasi on ta umbes neljandiku jagu eesti verd. Tema vanaisa Arno Laane (1919–1992) alustas Teise maailmasõja järel elu Ameerikas nagu väga paljud teisedki. Õppuse ajal on Dison püüdnud oma vanaisa päritolu kohta rohkem teada saada.
Andmeid on paraku vähe. Arno Laane suri, kui Dison oli seitsmeaastane. Ta mäletab, kuidas vanaisa istus köögilaua taga ja väsimatult puslesid kokku pani või vaatas lapselastega telerist Ameerika wrestling’ut ning rääkis aktsendiga inglise keelt.
Arno abikaasa, 89-aastane Maria Else Laane on sünnilt sakslanna. Dison mäletab, et eestlasest ja sakslasest vanavanemate kodus pakuti pühade aegu ikka verivorsti ja hapukapsast.
Arno ja Maria abiellusid pärast sõja lõppu, 1948. aasta kevadel Nürnbergis. Kaks aastat hiljem läksid nad koos kahe väikese lapse, Arno Udo ja Jutta Emiliega Ameerikasse uut elu alustama.
Sõitis perega USA-sse
Arno ei rääkinud kodus oma minevikust kuigi palju, teab Dison. Üksikud lood, mida Disoni pere siiani mäletab, annavad ta Eesti-elust mõningast aimu. Kui Arno oli kahekümnendates, peitis ta end koos vendadega metsas, et Saksa sõdurirüüst pääseda. Ema tõi neile toitu. Kord jäänud nad siiski Saksa patrullile vahele ning saadeti rindele. Arno sai lahingus haavata ja kui sakslased taganesid, ühines ta hoopiski ameeriklastega ja oli teenistuses kokk. Kui sõda oli läbi, sai Arno võimaluse koos perega USA-sse elama minna.
Disonil oli Tallinnas kaasas kolm pilti vanaisast: ajast, mil ta oli ameeriklaste ridades, Nürnbergis tehtud portree ning fotoga ankeet, mille Arno täitis Ameerikasse jõudes. Alles sealt sai Dison teada, et vanaisa Arno on pärit Virumaalt Vaost ja pidas end põllupidajaks.
Arno ja Maria kolisid koos lastega Dundalki, kus Arno elas kogu elu. Ta asus tööle laevatehasesse, abikaasa aga konservivabrikusse. Pere oli ümbritsetud saksakeelsest kogukonnast, mistõttu lapsed enam eesti keelt eriti ei rääkinud, kuid nende saksa keel oli sorav. Dison ja tema õde on oma emalt – Arno on nende emapoolne vanaisa – õppinud üksikud saksakeelsed sõnad, kuid mitte eesti keelt.
Arno viimane kontakt Eestiga oli tõenäoliselt 1950.–1960. aastatel, kui ta sai oma õelt teate, et nende vanemad ja vennad on manalateele läinud. Seni oli Arno perele kirjad saatmata jätnud, kartes repressioone.
Väike suguvõsa
Arno Ameerika-perest on elavate kirjas peale abikaasa ka tütar Jutta. Poeg Arno Udo suri mõni aasta pärast isa. Dison pidas aga mullu pulmi. Sõjaväkke astus ta 2009. aastal ning töötab täiskohaga Marylandi baasis tehnikuna. Ta suguvõsa ei ole kuigi suur, sest vanaemal kadus ka Saksamaaga kontakt. Seda olulisemaks peab ta nüüd Eestist juurte otsimist.
„Paljud nimed on muutunud, nii et andmete leidmine on päris keeruline,” ütleb Dison. „Ma arvan, et olen enam-vähem õiged kohad leidnud. Aga juba Eestis olemine on suurepärane. On lahe mõelda, et kõnnin Tallinnas samadel tänavatel, kus temagi võis kõndida.” Di­son teadis oma ema meenutustest, et vanaisa sünnikoht võis olla kuskil kirdes, nii et siin olles on ta arvanud, et küllap peaks Lääne-Viru õige koht olema. Ja seal on teatavasti tõesti olemas Vao küla, mis on praegu hoopis teistel põhjustel tähelepanu pälvinud. Ühtlasi on pere teadnud mainida Tapa linna.
„Kuna teisel perepoolel on nii vähe sugulasi, siis oleks tõeliselt põnev, kui teaksin, et Eesti poolelt on mul veel mõni nõbu või kauge sugulane alles,” ütleb Dison.
On siiski teada veel paar nime: Josef (Joosep?) Laane ja Luise Wehrmann, Arno vanemad. Eesti Päevaleht uuris rahvusarhiivi veebilehe kaudu Vao valla- ja Tapa linnavalitsuse elanike nimekirju alatest 1919. aastast kuni 1930. aastani, kuid Laane-nimelisi ei leidnud. Samuti mitte Lääne-nimelisi, juhul kui Laaneks sai Arno vaid seetõttu, et Ameerikas täpitähti ei tuntud. Niisiis võib olla võimalik, et Arno Laane oli sündides hoopis teise liignimega. Teatavasti toimus massilisem nimede eestistamine 1930. aastate keskel. Erilist reeglipära nimede muutmisel aga ei olnud.
Eesti Päevaleht kutsub lugejaid, kellele kirjeldatud nimed ja elukäigud tunduvad tuttavad, sellest teada andma aadressile
teele.tammeorg@epl.ee

unokiri
Postitusi: 100
Liitunud: Laupäev 10. Märts 2007, 12:22:03
Status: Eemal

Re: Eestis õppusel käinud USA sõdur otsib Virumaal sugulasi

Postitus Postitas unokiri »

Genis on Aleksander Rudolf Laane sünd 1910a. Vaol. http://www.geni.com/people/Aleksander-R ... 4169928063
Ehk on Arno seotud kuidagi selle sugupuuga.

kussu
Postitusi: 101
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Eestis õppusel käinud USA sõdur otsib Virumaal sugulasi

Postitus Postitas kussu »

EPL kirjutab, et esivanemad leitud!
http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-pa ... d=71792063
Iseõppinud suguvõsa­uurijal kulus Michael Disoni Eesti pere leidmiseks kõigest neli tundi.
Nädala eest kirjutas Eesti Päevaleht USA sõjaväelasest Michael Disonist, kes käis Eestis õppusel Saber Strike ja otsis ühtlasi teavet oma eestlasest vanaisa kohta. Loole kogunes üle saja kommentaari ja tuli ka palju kirju, millest nii mõnigi sisaldas abistavat infot. Suurimat tänu avaldame Rakvere lasteaiaõpetajale Airi Niukkanenile, kes suutis tõenäoliselt õige vanaisa arhiiviallikatest üles leida.
Niukkanen vastas üleskutsele veel samal päeval, kui oli kõigest nelja tunniga teinud kindlaks perekonna eestistamise-eelse nime ja lapanud sadu lehekülgi elanike nimekirju.
Selgus, et Disoni vanaisa kandis nime Arno Lääne, kuid oli sündinud Arnold Grauna 1917. aastal Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas Põdrangul. USA-sse jõudes deklareeris Arno aga hilisema sünni­aasta 1919. Miks nii, võib ainult oletada.
1920-ndatel oli pere märgitud elama Metskaevu küla Salu tallu. Arno oli pere noorim laps – vanematel Joosepil ja Lovisel (nimekuju on allikates erinev) oli veel kaks poega ja tütart. Perenimi Grau muudeti eestipäraseks 1936. aastal.
Vend polnudki surnud
Ehkki Disonile teadaolevalt sai Arno peagi pärast Teise maailmasõja lõppu teate, et tema vennad ja vanemad on surnud, selgub, et see ei pruukinud olla päris tõde.
Üks vend elaski ainult kuueaastaseks, aga teine – Alfred Lääne – elas veel 1950-ndatel isatalus ja kolis seejärel Saueväljale oma õe Emilie juurde. Emilie kaasa Gustav Vendt võis olla küüditamisohver, sest Siberis 1949. aastal hukkunud eestlaste nimekirjas on ka selline nimi. Emilie maeti 1987. aastal Väike-Maarja, Alfred 1996. aastal Tapa kalmistule.
Väike-Maarjasse jäi elama ka Arno emapoolne tädi Anna Wirmann, kes abiellus Jaan Teinmanniga. Ka nende kolme­lapseline pere vahetas nime, uus nimekuju oli Härma.
Arno Lääne – USA-s ta ilmselt loobus täpitähtedest – sattus pärast vastumeelset Saksa sõjaväe teenistust ameeriklaste kätte. Ta abiellus Nürnbergis sakslannaga ning alustas 1950-ndatel naise ja kahe väikese lapsega uut elu Ameerika idarannikul Marylandis.
Niukkanen on sugupuude uurimisega tegelenud kolm aastat. Hobi sai alguse, kui tema tütar hakkas pereloo vastu huvi tundma. „Mina sealt pisiku saingi,” sõnab Niukkanen. Arhiivimaterjalides orienteerumise ja otsimisvõtted tegi ta endale veebi abiga ise selgeks. Kahjuks pole tal olnud õnne Poolast pärit vanaisa andmete leidmisega. „Mõtlesin, et kui aitan kedagi teist hädast välja, siis äkki aidatakse mind ka,” tunnistab Niukkanen.
Muuseas, perepuu uurimine võib teinekord ka puändini viia. Näiteks teadis Niukkanen, et tema vanaonu põgenes sõja ajal. Vähemasti rääkis perekond nii. Arhiiviallikaid uurides sai aga selgeks, et tegelikult elas vanaonu kõik aastad sugulaste teadmata elus ja tervena Tapal ning kasvatas üles kolm last. „Ei teagi, miks suhted katkesid,” märgib Niukkanen.
Eesti Päevaleht edastas leitud info Michael Disonile, kes saatis e-kirja teel ka tänusõnad.

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”