Perekonnaajaloo foorum

"Ewoken" peaks olema "Ewcken" - ülesaksastatud vorm, mis normaalsemas saksa keeles näeb välja Evcken. Ju eestipäraselt võis kõlada Evken - ja keelelisemalt Eevake, Eeva deminutiiv.
Neet (nii ka Neeta/Needa, Neetu/Needu) on aga ikka ja ainult Agneta, Anetet talurahvas veel ei tundnudki.

Siin veel üks põnev naisenimi - MADALA Saaga EAA.1296.1.230:179?179,691,317,78,0 Kõlab lätipäraselt jälle, Magdalena?
Ka mehenimi seal kõrval on teistsugune - GUST, aga see ehk ikkagi Gustavi lühend.

Mainitud "Susanne Grahmata" on lätlane, kelle vanemad Gusts ja Madala. Viimane kõlab eestilikult Madel, Magdalena´st küll.

Helmes neid lätlasi jätkub.

Kahtlustan, et see LIBE mees on ka Läti sugemetega - nimi LIBBE: Saaga EAA.1296.1.230:420?1889,138,65,112,90

Üks nimi, mis tänapäeval on tavaline, aga üllatab mind 19. sajandi keskel - MEELI (Meeli Elisabeth): Saaga EAA.1296.1.230:466?1677,266,108,339,90
Ma pole varem Meeli nime selle aja meetrikas kohanud.

Kirja ei saa alati sellena võtta, mis esmapilgul paistab. Tegu on vana kirjaviisiga ja topelt-e sinna ei sobi. Tegu on siiski Maaliga - sellist a kirjutamist tuleb ikka ette: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,274,48,0

Aga tore on neid leide siin lugeda, jõudu-jätku avastusteks!

Tänud, kahtlustasin ka, et ehk ikka Ma(a)li, sest see Meeli oli nii tavatu. Aga ma varsti ei imesta küll enam millegi üle
Kahekordseid tähti esines siiski üsna palju - Liis, Leeno ... Nii et see mind väga ei pannudki kahtlema, pigem nime esinemine selles kontekstis.

Mehenimi Kärstin: Saaga EAA.1230.2.2:152?1678,365,467,109,0

Naisenimi Abla:
Saaga EAA.1864.2.V-45:189?250,1307,402,92,0
Saaga EAA.1864.2.IV-3:106?1204,374,341,71,0
Saaga EAA.1230.2.2:19?360,654,209,144,0
Seesama Abla abiellumiskandes: Saaga EAA.1230.2.1:21?1224,308,416,70,0 - Olovi tütar. Vakuraamatute põhjal võib arvata, et see Abla oli pärit Ingerimaalt Klopitsast Kubanitsa kihelkonnast.

Siis veel mehenimi Üll Saaga EAA.1230.2.1:81?1326,1244,379,41,0. Too Üll oli pärit Soomest, võib vakuraamatutest välja lugeda.

Mina loen siit nimedena välja mehenime PAHVALS: Saaga EAA.1296.1.428:118?2000,587,184,71,0
ja tema naine JESE: Saaga EAA.1296.1.428:118?1034,666,102,86,0
Arvestades nende asukohta, siis ilmselt jälle Läti mõjud?

Nähtavasti Pāvels ja Ilse

Ilse muidugi loogilisem. Hakkasin juba Jesebeli peale mõtlema

Naisenimi MALO/MAALU: Saaga EAA.1296.1.437:43?674,1430,165,72,0

See Malo (ilmselt hääldus tollal Maalo või Maalu) ei olegi nii haruldane:

Tüdrukunimi Malo Marie, Jõhvi, 1867
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,113,59,0

Ja veel üks Malo Jõhvist, 1868:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,144,105,0

Järjest Jõhvi ristimismeetrikaid lapates leidus ka poisinimi Abeton, Jõhvi khk. 1867
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,145,53,0

ja tüdrukunimi Waustina, Jõhvi, 1868
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,124,51,0
(tuletatud muidugi Faustinast, aga pole varem tollest ajastust kohanud sellist nime).

Tere! Kas keegi teab , mitu naissoost isikut kannab eesnime Kälina?

ants60 kirjutas: ↑Kolmapäev 23. August 2017, 10:15:08 Tere! Kas keegi teab , mitu naissoost isikut kannab eesnime Kälina?

Nimede esinemise sagedust saab küsida kodanikuportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri teenuse "Nimede statistika päring" abil. Alla 5 esinevate nimede (nagu Kälina) arvu muidugi ei öelda.

Siit saab ka statistikas päringut teha, ei pea kuhugi sisse logima. Varem sai ainult eesti.ee-st, aga nüüd saab siit ka:
http://www.stat.ee/public/apps/nimed/

Selline poisinimi nagu Promed (või Prommed) aastal 1837 Raplas:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,106,78,0

Remente Saaga EAA.1228.2.2:78?478,1376,135,66,0
Lewwo Saaga EAA.1228.2.2:87?357,1311,172,40,0

"Lewwo" Virumaa idapoolel saab olla ilmselt Levonti lühend, näide võimalike vadjalaste-isurite segunemisest või eestlastest, kes ei mahu luterliku "üleüldisuse" alla.

V-Jaagupi khk Kilpavere (hiljem Leo) külas 1688 kirjas Lefwo [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=RGAD ... 6,195,67,0 Saaga RGADA.274.1.1614/11:23?91,646,195,67,0]

Kirikuraamatutes lapse sünnil Cleo, korra samas külas ka Clement ja abielu juures (Vabadiku) Cleo
Vakuraamatutes Kiplavere Leo ja ka pojad Cleo/Leo nimega

Tere!

Mul on siin viis imeliku nime (erinevate kirjapiltidega), millest kahele on pakutud juba mingi vaste.

1. Kemp, Kempa
2. Kaddo (pakutud vaste: Katu, lühivorm nimest Katariina)
3. Needo, Needa (pakutud vaste: Neta, nimest Anetta)
4. Mell, Meli, Mehl
5. Ohwand, Ohwant

Otsin nende nimede päritolu ja tähendust.

1. Kui Kempa tähistab nime Kemp omastavat käänet, võib see olla jätnud kohanimistusse jälje (Kemba). Kas pärineb ürikust enne 1701? Kas esineb kujudel Komp~Kömp? Kui nii, tuleneb vanasaksa Gundbert´ist, mis vormides Gumpert~Gümpert, Gompert~Gömpert jne. on jäädvustunud saksa perekonnanimedes. Eestis muutus ö sageli vanemates nimekujudes õigekirja niigi puududes e-ks.
2. "Kaddo" on Kadu, Katariina pigem lõunaeestilik vorm.
3. Needu ja Needa kohta olen siin eespool selgitanud:
"Neet (nii ka Neeta/Needa, Neetu/Needu) on aga ikka ja ainult Agneta, Anetet talurahvas veel ei tundnudki."
Ajaloomälu lühidus põhjustab seostuse An(n)ettega, millest Neta ju 1870. paiku võis tuleneda, samuti Net(t)i, kõrgsaksa kööginimi, kuid 18. sajandil kindlasti mitte.
4. Meli - kas i on õige? Mell (~Mäll) lüheneb Melchior´ist, Mehl usutavasti Michael´ist, kontraktsioon, nagu esineb saksa-taani perekonnanimena Mehlsen.
5. Ohvan on võru, sagedamini setu lühend vene Afanasij´st (< kreeka Athanasios, > ladina Athanasius), millele lisandub -d, -t (sama tüüpi nimed Ivand, Tehvand)

Suur tänu!

See Kemp on tõepoolest enne 1701. aastat, nimelt 1688. aasta vakuraamatust.
Sealt leidsin veel ühe sarnase nime, mille päritolu kohta küsiksin ka nüüd. See nimi on "Kaup".

Ma ei tea, kas lugesin valesti, aga nii ta mulle paistab, panen siia saaga lingi kõigile vaatamiseks:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=SRA% ... 74,96,57,0

Aga palun.
Paistab, et kirjas seisab küll "Kaup". Ekslikult võib teda lugeda isegi "Peebuks", mis selleski raamatus esineb edaspidi. Kaubi püsis aga talunimena ega kadunud päris. Nimi tuleneb arvatavasti 15. sajandi Ojamaa-rootslaste Jakaup´ist (Jakobus).

Suur tänu Raivole! Nüüd vist olen saanud oma uurimustööl igale ettetulnud nimele mingi seletuse.

Postitas tiia.eskor » Kolmapäev 15. November 2017, 21:29:11
Remente Saaga EAA.1228.2.2:78?478,1376,135,66,0

Olen oma sugupuu uurimise käigus puutunud kokku talunimega Remente, kuid eesnimena ei ole seda mulle kuskil ette tulnud. Arvasin algul, et see nimi tuli inimese ameti järgi (ühes vakuraamatus oli kirjas Regemente Steffen - rügemendi???).
Viidatud lingil on aga selgelt tegu inimese eesnimega: Hanso Remente. Mindki hakkas huvitama, kas mõni nimeuurija oskab sellist mehenime kommenteerida.

Kuna "Remente" on võetud Lüganuse kirikuraamatust, tuleb arvestada võimalike vene mõjudega. Nii paistab Rement lähtuvat samast, mis Lõuna-Tartumaa Rämman - aluseks Romani vene rahvalik, täpsemini hääldusteisend Raman

Minu Remente on Kuusalu khk pärit.

Saaremaal Kärla kihelkonnas leidsin mehenime Romelt, kust selline nimi võiks olla alguse saanud (kas ta on seotud nimega Fromhold)?