Uudishimulik tänab ette.

Mul mõnel esivanemal perenimi juba 8 põlve tagasivismut kirjutas:Oleks huvitav teada, kas kellelgi on välja uuritud ka kõik esivanemate perenimed viiendas põlves. Neid peaks olema kokku 16. Esimene põlv tähendab siis iseendast alata.
Uudishimulik tänab ette.
Assar kirjutas:Tere! Minul on esivanemad kõik olemas viiendas põlves ja kuuendast on vaid kaks puudu. Edasi läheb juba raskeks, sest sugupuu valgub piiri taha.
Kirjutan hoopis selles mõttes, et kui juba hooplemiseks läks, siis milliseid näitajaid võivad erinevate sugupuude uurijad omavahel üldse võrrelda, mis tõesti näitavad, et ma olen üks kõva genealoog võrreldes kellegi teisega. Mitte puudutades sugupuu eripärasid.
Kui vaadata mitmendas põlves on kõik esivanemad olemas.
Siis tõesti mõni leiab need kõik paarist kogudusest, minul näiteks päris erinevatest tänapäeva riikidest ja kui veel esineb vallasvanemaid, siis ei saagi mõnda vanemat põhimõtteliselt kunagi teada. Kõugu kadumine on teine asi, mis põlvkonna kaupa trastiliselt vähendab esivanemate potentsiaalset arvu (2 astmes N).
Võrrelda võiks, mis aastasse sugupuu ulatub. ka see pole aus, sest see millal kirikuraamatud kuskil alanud on on väga erinev. See sõltub näiteks sellestki, kas kirikuraamtutd sõja üle on elanud. Talupoegadega ei jõua nii kaugele, kui baltisakslaste uurijad. Või kas see on näitaja kui kellegil on esivanem sündinud 1709 teisel aga 1705? Mida see annab?
Loeme põlvkonnad kokku. Ka nii pole aus, sest eeldatavasti ei saa 80 aastasel genealoogil olla sama palju esivanemaid teada kui 20 aastasel. Pealegi mõnes suguvõsas on saadud lapsi suht noorelt teises on asjaga venitatud üsna kaua. Kui mõni on saanud lapse 40...50 aastaselt, siis põhimõtteliselt on sealt üks põlvkond juba vahelt kadunud. St. isa/ema võiks olla oma lapsele vanuse poolest vanavanem.
Loeme kokku palju sugulasi me teame endal. Mõni suguvõsa võib olla oluliselt arvukam kui mõni teine. Mõnes suguvõsas on paljud surnud juba enne puberteeti teises on olnud suhteliselt vanalt surnud terved kui purikad ja ehk ka rohkem järglasi saanud. See pole jällegi tänapäeva genealoogi plusspunkt.
Ise arvan, et võrrelda saab vaid neid genealooge ja nende töid, kes uurivad sedasama suguvõsa. Iseasi, kas sellisel võrdlemisel mingi mõte on. Mida see juurde annab.
airielb kirjutas:Karl Elb
Ann Kipp
x Letner
X
Mihkel Andresen
Tio Rino..
Hans Wihhast
Madli Näkk
Jüri Nabbal
An Mürisepp
Karl Abel
X
X Kiwwi
X
Kirill Aus
Elisaveta
Karel Neägo
Anna Päkkermann
Jyri Sakkias
Mina Hansen
Ado Sakson
Mari Reinau
X Viljak
X
Peet Kurm
Liso Leesment
X Mats
X
Hans Pulk
Rööt X
Karl X
X
Tere!vismut kirjutas:Oleks huvitav teada, kas kellelgi on välja uuritud ka kõik esivanemate perenimed viiendas põlves. Neid peaks olema kokku 16. Esimene põlv tähendab siis iseendast alata.
Uudishimulik tänab ette.