Perekonnaajaloo foorum

Mu vanaisa Jaak võeti kah nekrutiks (sulase perest) ja sai - vastavalt tollal kehtinud reeglitele - tagasi tulnuna, otstahvkuse saadetud sõamehena ühe pisikese maatüki omanikuks. Olen sellest päris pikalt kirjutand oma raamatus "Ühe seenevana elupäevad" (Tartu, 2009), lk. 39-41.

Sakalamaa ei unusta - lisaks on ilmunud Paistu khk. ka teine köide. Pärast Põltsamaad veel ilmunud: Kolga-Jaani, Karksi, Viljandi linn, Helme ja (Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni väljaandena nr. 16) 2001. aastal (Jaano Rässa koostatud) "Sakalamaa ei unusta. Nimede ...

Kas keegi viitsiks natuke veel abistada ja aitaks leida veel vanu kaarte digiarhiividest Kastna küla kohta. Ise ei oska enam otsida aga ma tean, et neid peab veel olema. Natuke siis täpsemalt Kastna küla Tõstamaa vald Pärnumaa. Kunagi on see koht Liivi ordule kuulunud. Muud nagu ei oskagi lisada. Ü...

Aga tõsi on küll see, et olen minagi leidnud Genist väga küsitavaid andmeid. Selle põhjal ei tahaks siiski inimesi vastutustundetuteks nimetada, vaid inimlikke eksitusi ja näpuvigu tekib meil kõigil, eriti algajatel sugupuu uurijatel, kelle informeerituse tase ei ole veel nii suur. Ei tasu nende pe...

Teadmiseks Halliste ja Saarde kihelkonna uurijatele (nendele, kes veel ei tea): lätlaste Raduraksti on läinud üsna hõlpsalt kasutatavaks. Eriti Rujiena kihelkonna all (näit. 1815-1829 List of parish members) on rohkelt teavet Uue-Kariste (Neu Karrishoff - kuidas nad sinna said, [Vana]Karistet vahele...

Küllap see haigla on alamväelaste (või soldatite) laatsaret - seal on küll kirjutatud nižs tšinov, aga võib-olla võis nižn(ih) asemel kirjutada ka nižs(ih); eks mõni vanema vene keele oskaja teab ütelda.

Kena näide uuemaaegsest JOKK-rahvaliikumisest: 1. jaanuaril 2009 oli Ruhnu saarel 56 elanikku. Tänavu, enne kohalikke valimisi tuli saarele juurde umbes sada inimest, rahvastik kolmekordistus (võib-olla rohkemgi, eks valimistulemustest näe). Kes ei usu, vaadaku: http://ruhnlane.blogspot.com" on...

Uku Velbri kirjutas: "Inimene, kes ajaloo alal sõna võtab, võiks ikka korraks need ... ... prillid ninalt eemaldada ja natuke mõelda - mis primaarne, mis sekundaarne, mis on põhjus ning mis tagajärg"!. Niipalju kui ajalugu mäletan ja tean, oli Eestis metsavendlus sekundaarne ja tulenes eel...

Kas keegi teab Leppiko ja Sõnni talu, elainike kohta infot , Halliste vald, Viljandimaa ? Sõnni Hansu ja Sünni Jaani (Sonny, Sönni, 1901 ka Senni) talu(de)s elasid juba alates 1800ndate esimesest kümnest teiste seas ka hiljem Parro (Paru) nime saanud mu kaugsugulased, neist esimesed teadaolevad oli...

c = Õnsa Lutterusse Katekismus (Dorpat, 1793) ja selle hilisemadki tõlked. Kuues käsk: Sina ei pea mitte abielu ärarikkuma. - Ju siis mõni ikka väga ärapahandatud sai, et laimama läks - ju siis ise abikaasaks saada himustas. Kirikuõpetaja on selle viite igatahes maha tõmmanud.

Suur tänu! Tausta paraku kuskilt võtta pole, selle 1901 loodud pere kohta on vahemikust 1905-1920 väga vähe andmeid. Hiljem küll - sealt kasvas kaks väga mehist ja seetõttu traagiliselt hukkunud Eesti sõjaväelast. - Veidi imelik on see, et sellesse 1904. aastani peetud pereraamatusse teda ega ta (19...

Mis võiks olla Ida Pauline Clementine (Jürgensi) rea lõpus "Iseäraliste Märkuste" tulbas (mahakriipsutatult)?
Saaga EAA.1253.1.599:203
Ette tänades,
E.P.

Relika.Metsallik kirjutas: Minu uuritavaks nimeks on Tower ja hätta olen sattunud ühe inimese Märt Tower sünnisissekande leidmisega.
Personaalraamatu järgi on Märt sündinud 7.01.1825 ja leeritatud 04.04.1834.
.

9-aastaselt ikka vist ei leeritatud. Emb-kumb aastatest on ebaõige.

Sünnikoht oleks nagu Laisholm = Jõgeva

Nii Saarde kui ka Halliste kihelkonnas oli kirikukirjas inimesi, kes elasid Liivimaa kubermangu Ruhja / Valmiera alal, olid seal hingekirjas, aga kirikus käisid sama kubermangu "Eesti poolel". Praegune Eesti--Läti piir sai paika 1920ndail, rahvastiku poolest on see piir ikka olnud sopiline...

Vanasti esinend haiguste EESTIkeelne rahvapäraste nimede loend koos kenade seletuste ja ladinakeelsete haigusenimedega on Gustav Vilbaste raamatus "Eesti taimenimetused" (Emakeele Selts, Tallinn 1993) lk. 82-95.

"Tänud Teile mõlemale, aga Riinal on õigus. Euseküll oli Õisu Paistu kihelkonnas." - Katrin Eks kahe kihelkonna piirialal võib mõnigi talu / pere / isik sattuda siia või sinna. Kui aga vaatate Halliste kihelkonna personaalraamatuid - EAA 1275.1.543, 1.545, 1.547 - siis näete, et Õisu rahva...

riina.kallas kirjutas:Loen nii: "Cop. in Bentenhof ...", mis on Pindi Rõuge kihelkonnas ja "Eusseküll", mis võiks olla Õisu Paistu kihelkonnas.
Terv.Riina

Jah, aga Euseküll, Õisu on Halliste kihelkonnas

Suur tänu! See Tõnise elupaik on küll kirjas väga mitut moodi: Purklane, Purklana, Purkle, isegi ? Purklauri.
Aga ehk saate aidata ka teise viidatud rea lahtimuukimisel?
Erast

Palun abi mu tõenäolise ürgesiisa Mihkli (Michel) kohta käivate andmete lugemisel (kelle kohta pereraamatus ega mujal midagi polnud seni leidnud): Saaga EAA.1275.2.4:7 Mu Mihkli kohta käib vasaku veeru 18. oktoobri 1789 kanne nr. 26; ehk on see ta naisevõtu kohta? Sealsamas raamatus on veel midagi t...

Maa-ameti koduleheküljelt <www.maaamet.ee> saab avalike teenuste alt minna Eesti üsna detailsete aerofoto-kaartideni, aga ka nn. ajalooliste kaartideni - 19/20. saj. vahetuse eel tehtud nn. verstaste kaartideni (mõõdus 1 : 42 000, s.t. ühes tollis üks verst), 1930ndate Eesti kaartideni (1 : 50 000) ...

Veidi üle viie aasta. Jõudsin sellele oma mälestuste kirjapaneku kaudu (mida alustasin pisitükk-haaval 30 aastat tagasi). 70 aastat tagasi kuulsin oma isalt, et mu vanavana...ema oli küla nõid. Alles vanaeas hakkasin aru saama, mida see tähendas: maausuline; taimetundja (nagu ma isegi); ravitseja; k...

Assari 7. jaanuari 2008 vihje põhjal püüdsin erakordsena eestikeelse teate saatja ja adressaadi kohta midagi teada saada. Kahjuks pole ma aja-, kultuuri- ega kirikuloolane, ja hobideringi laiendamiseks liiga vana. Aga sealt paistab killuke ülihuvitavat suhtlemist justnagu estofiilsete kalduvustega k...

Vabandust, eelnevalt ei tulnud viide ilusti välja. Ehk nüüd paremini?:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3133.1.19a:131

Digisisu EAA.3133.1.19a:131
Palun lahkelt aidata sünni nr. 61, 11.VII1749 (eriti just) esimese kahe rea väljalugemisel - iseäranis: mida tähendab tähekonks enne S[ohn] Hinric-ut, ja miks on ristimise sõna välja kirjutatud?
Ette tänades,
E.P.

Head pühadesoovid vabamal ajal siia vaatajaile. Paluks lahkelt mind harida. Igal algajal tuleb kord aeg muude kirikuraamatute järel ka kirikutähtede läbivaatamisega alustada. Halliste kihelkonna kirikutähtede seas (1275.1.144, kaader 20) leidsin 1821. aasta jõulukuul välja antud lehe, millel Paisto ...

"Mõtlen nimelt seda, et igaüks peaks oma arusaamadest lähtudes enda jaoks kindlad reeglid kehtestama ja neid siis ka järgima. Ja eks need reeglid tekki ikka töö käigus ja katsetamise-mõtlemise tulemusena." Niisuguseid mõtteid panid kirja mitmed väitlejad. No ma kujutan ette, kuidas sugukon...

Aadu Must kirjutas "Eestlaste perekonnaloo allikates" (2000, lk. 86) Kudina mõisa näite abil, kuidas talude nimedest tuletatud perekonnanimede puhul juhtus SEAL sageli: talu nime järele ei saanud perenime mitte talu pererahvas, vaid hoopis teised, mujal elavad inimesed. Kas oli selle aluse...