Mölder, Kangur, Tõnisson

[shabashewitz]

Tere!

Uurin oma vanavanavanavanavanaisa Carl Gustav Tõnissoni (Tennisson, Tönnisson, Tönnissohn) suguvõsa ajalugu.

Ta sündis 1804. aastal Palamusel (EAA.1261.3.3:126). Tema vanemad olid Joan Mölder ("Pallamoisa Mölder Joan") ja "Aita Mehhe Kangro Jako tütar" Liso, abiellusid 1800. aastal (EAA.1261.3.3:180). Carl Gustav kolis väiksena Tartusse (EAA.1865.2.98/3:23), abiellus Valmiera sakslannaga ja hakkas kaupmeheks (EAA.1253.1.598:246). Ma ei tea, millal ja miks tema perekonnanimi Tõnissoniks muudeti.

Leidsin veel kaks Joan Mölderi ja Liso last: Jakob Andrease ja Anton Ludwigi. Mõlemad surid, kui olid lapsed. Arvan, et Liso oli Joan Mölderi kolmas naine. 1790. aastatel said Joan Mölder ja naine nimega Marri lapsed nimedega nagu Anna Christina, Louise Amalia ja Wilhelmine Charlotte. Ma arvan, et see Joan Mölder oli sama inimene, sest väga vähesed vanemad panid selles külas oma lastele topeltnimesid. Joan Mölderi esimene naine oli ilmselt Kreet. Neil oli poeg nimega Conrad (EAA.1261.3.1:159).

Joan Mölderi perekonna leidsin Kuremaa mõisa 1785. aasta personaalraamatust (EAA.1261.1.359:4), 1782. aasta revisjonilehtedest (EAA.1865.2.56/4:4) ja 1766. aasta vakuraamatust (EAA.1388.1.378:3). Genis on mõned Palamuse kihelkonna inimesed perekonnanime või isanimega Mölder (Möldri, Möltri, Möller, Müller, Müllersohn), aga ma ei tea, kuidas nad minu perega täpselt seotud on. Äkki keegi oskaks aidata?

Eesti keel pole mu emakeel, seega vabandan vigade pärast. Palusin sõbrast kontrollida, kas see sõnum on õige. Aitäh!

[Katsa]

Jaani perekonnanimi ei olnud Mölder. Tegemist on hüüdnimega, mis viitab ilmselt eelkõige tema ametile. Eesti talupojad said perekonnanime alles 1826 (Liivimaa kubermangus) ja 1835 (Eestimaa kubermangus), enne seda identifitseeriti neid eesnime ja talu/elukoha/ameti/jne järgi.
Kuremaa 1811 revisjonist selgub, et Jaan on 1806 vabaks lastud: Saaga EAA.1865.2.56/10:3?1348,756,893,72,0 - see tähendab, et ta sai pärisorjast vabaks inimeseks ja seega pidi ta saama endale ka perekonnanime nagu üldiselt kõikidel vabadel oli. Perekonnanimi Tõnisson võib viidata (kuid ei pruugi) sellele, et Jaani isa nimi võis olla Tõnis.

See, et Carl Gustav pandi 1811 kirja Tartu linna hingekirja, ei tähenda veel, et ta tegelikult Tartusse elama läks. Umbes sel ajal kirjutatigi vabad inimesed sõltumata nende tegelikust elukohast ümber linnade alla. Tartu Jaani koguduse personaalraamatust nähtub, et ta liitus kogudusega alles 1850. Valmiera koguduse kihlusekandest selgub, et ta oli kihluse ajal Valmiera postijaama teenistuses ja oli lesk: https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1: ... d=1&pid=28

[shabashewitz]

Suur tänu, sellest on palju abi!

Arvan, et leidsin Carl Gustav Tõnissoni esimese naise, Henriette Caroline Michelsohni. Tõnisson elas Mõnistes (Hargla kihelkonnas) ja Henriette Caroline elas Kõrgepalus (Rõuge kihelkonnas), nad abiellusid 1837. aastal (EAA.1268.1.394:145 & EAA.1295.1.749:55), ja ta suri vaid aasta hiljem (EAA.1268.1.394:122). Kas oli tavaline, et vabanenud eestlased registreeriti saksa pihtkonna liikmetena?

[shabashewitz]

Muide, ma leidsin Tõnissoni ema Liso perekonna Palamuse kihelkonna Roela mõisa 1794. aasta personaalraamatust (EAA.1261.1.364:24). Tema isa kirjeldati kui "Aita mees Jak". Kas "aita mees" on elukutse?

[jussK]

Kas ta nüüd just tavaline oli, pigem ikka muudel põhjustel, enamasti abielu saksa tausta omavaga kes oli enivei saksa pihtkonnas.

Jah on elukutse võino täpsemalt siis amet. Tänapäevane kirjapilt on aidamees.