Tähtsad vaderid

[micky]

Olen märganud ühte huvitavat asjaolu. Minu kõige vanema teadaoleva esivanema lastelastel ( mitu erinevat perekonda ) oli 18.sajandi keskelt kuni 19.sajandi alguseni vaderite hulgas sageli mõni saksik tegelane. Sagedamini mõni von Rentelenidest. Harilikult taluperedes sellst " luksust" väga ei esinenud. Mis võis olla selle põhjuseks? Oleks olnud tegu mõisarahva lastega, oskaksin asja kuidagi selgitada ( nt. mõisnikule silma jäänud usin tööline ), kuid tegemist väikestes külades ja isegi erinevate mõisade all elavate peredega.

[ukukuut]

Jah, mul sama kogemus. Minu ühel suguvõsal samuti väga vinged vaderi Wittinghoffid jne. Kui hakkasin asja täpsemalt uurima oli siiski kuskil toimunud meie suguvõsa vahel paar abielu. Seega päris ilma põhjuseta vaderiks vast ei tuldud. Pakun välja lugeda ka balti aadli pereraamatuid saksa keeles.. need on raskesti arusaadavad, aga suure pusimise peale annavad vahvat lisamaterjali. Samuti ei ole rüütelkonna geneoloogid eriti huvitatud aitama nende kildkonda mittekuulunud inimesi;) edu!

[Leena]

Mina tean, et nt Saaremaal oli selline asi, et kui mõisaproua teenija (toatüdruk vmt) sai lapse, siis läks mõisaproua pudrupotiga tema katsikule ja sai ka vaderiks. (Kindel allikas - väga usaldusväärse naabritädi vanaema oli olnud ühe kihlekonna ämmaemandaks ja tema juttudest siis ka see teadmine).
Huvitav oli minu jaoks see, et tüdruku katsikule mingi riisipudruga, kus võisilm sees ja poisi katsikutele pudruga, kus keedumunad ümberringi tipitud.

[Assar]

Uurides ise ka "saksikumaid2 sugupuid võin öelda, et kui tegemist polnud just mingite koorekihti kuulunud sakslastega, siis ega suhetes eestlastega müüri vahel ei olnud, nagu võiks ilukirjanduse põhjal oletada. Aga paljus oli see üksikisikutasandi küsimus, kui palju üks üht põlastas/ võõristas ja vastupidi.
Kirikurahvast sakslasi võidi paluda vaderiks, eriti kui endal oli raske vadereid leida. Samuti käib see koolmeistrite kohta. Kui kellegil oli sulane eestlane siis võis olla loogiline, et kui hea läbisaamine peremehega, siis kutsuti vaderiks. Teinekord võis mõni saksik olla ju ka tegelik isa. Harva kui abielluti kuid tunnistajaks võidi siiski tulla. Kui eestlased hakkasid juba tsunftide ja gildide töösse sissemurdma oli ka tavaline, et kutsuti tsunftivendi. Aga ma arvan, et ega see sakste vihkamine polnud nii üleüldine või vähemalt selline, et oleks välistanud sellised inimlikud suhted, et osaleda teineteise tähtsündmustel.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Ado]

Sama lugu, et suguvõsas mitu tegelast kellel vaderiteks Jäärja mõisast (Saarahof) Rittmeister Engelhardt ja hiljem Unger Sternbergid. Üks esivanematest oli mõisas kubjas, vend aidamees. Kupjaid leidsin teisigi veel.
Tunduks nagu see amet kandub ühes peres lastelt lastele.

Ado

[anu.jarv]

Mina olen jälle märganud sellist asja, näiteks Nissi kihelkonnas, kus peremehe lastel tihti vaderiks sulane, sulase lastel samal ajal vaderiks ka keegi mõisasakste seast, tihti näiteks proua.

[Assar]

Ma annaksin siin ühe lingi. Vaadake teise sünni esimest tunnistajat.

Igasugust rahvast siinmail ka ringi hulkus peab ütlema. Kas keegi oskab öelda, kas selline visiit 1882 aastal oli puht Stackelbergide pereasi või oli sellel ka mingisugune ametlikum väljund?

[Kirsti Ervola]

Arvan et see oli küll ainult pereasi. . . kõrgeaadlikuil on kõrge tutvuskond, ikkagi et see Rootsi kroonprintsess Victoria (s. 1863) pole isiklikult juuresolev ollud. Victoria oli saksa Badeni suurhertsogi tütar; proua Stackelberg (Emilie Finck von Finckenstein, s.1862) oli temaga eakaaslane. Võimalik et need väga noored daamid oli sõbrad abielu eelmiselt ajalt. Emilie Finck von Finckenstein laulatati Viktor Stackelbergiga 1881 Karlsruhes, Badenis.

[Assar]

... , ikkagi et see Rootsi kroonprintsess Victoria (s. 1863) pole isiklikult juuresolev olnud.

Miks te nii arvate!

[virco]

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=25 ... 960247801d

Friedrich Läätse ristiisa Sangaste krahv Friedrich von Berg

[avagula]

Panen ühe enda leitu kah:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,936,110,0

Suurepeetre Mihkli ristiisa Michael Barclay de Tolly aastal 1807

[avagula]

Muidugi, issanda päike läheks enne looja, kui hakata üles lugema neid Arula inimesi, kellel von Brackel või von Bruiningk vaderiks või Palupera omasid, kel von Middendorff. Vähemalt von Brackelitel on endil ka tihti oma laste ristimise juures mõni talumees või -naine vaderite hulgas.