Nime muutumine?

Vallokas

Kas on võimalik, et sündimisel nimeks saadud Mihkel muutub hiljem mingil põhjusel Mikkoks?

http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... f4e15a020e

Antud lingil on kirje Mikko Mardt´i ja Marja poja Mihkli sünni kohta.
See on ainuke kirje, mis võiks minu arusaamise kohaselt teatud mööndustega sobida hilisema Mikko Mikko sünni kohta, kes on Mardi poeg ja kellel on vennad Maddi ja Jaan.

http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... 41738ceb98

Sellel lingil siis Mardi pere hilisemast ajast.

Pealegi ei suutnud ma leida andmeid Maddi ja Jaani sünni kohta, mis muudab asja veel segasemaks ja keerulisemaks. Muidu saaksin ju võrrelda, kas on tegu sama perega.

mlauri

Torma-Lohusuu kihelkonnas on vähemalt 18.sajandi I pooles ja keskpaigas Mikko või Mikk väga sageli segamini Mihkliga. Polegi aru saanud, kas tegemist oli kirjapanija (need vahetusid) eelistustega või oli Miku Mihkli lühivormiks.

Assar

Mulle tundub niimoodi, et see pole mitte niivõrd paraleelvorm (kasutusel muidugi ka sellena) vaid nimesid käänati siis nii.
Näiteks Mikk > Mikko; Rein> Reino; Jaak> Jaago; Hans > Hanso (mitte Hansu nagu tänapäeval). Aga pead ma ka ei anna, sest see pole tegelikult minu eriala - mulle lihtsalt tundub nii, et käänati veidi isemoodi.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Andrus A

Mina olen Assariga sama meelt, sest kuidas muidu seletada, et üks minu esiisa on Reino Jaack ja tema poeg Reino Jago Juhhan.

Madis

O-lõpp on seotud tollaste kirjapanijate saksakeelse mõtlemisega. Saksa grammatika eeldab eestikeelse hääldusliku U-lõpu üleskirjutamise O-na. Seda peab kirikuraaamatuid lugedes ikka ja alati meeles pidama, et üks asi on see, mis kirjapilt näitab, hoopis teine see, mis ütleb meile hääldus. Hea näide selle kohta on perekonnanimi Karro. Päris kindlasti soovis peremees endale nimeks hoopis Karu. Saigi, aga kirjapanija ei osanud seda teist moodi endale loetavaks teha. Ja nüüd on perekonnanimi Karro ja me hääldamegi seda nii. Sama jutt Sallo kohta - õige oleks Salu.

Aga mis puutub seosesse Mikk/Mihkel, siis jah, loomulikult, Mikk ja Mihkel on samamoodi ühe nime variandid nagu Juhan ja Johann

väljavõte Eesti keele käsiraamatust http://www.eki.ee/books/ekkr/

ORTOGRAAFIA

Kirjaviis

Eesti keele ülesmärkimisel on üldse kasutusel olnud kolm kirjaviisi: korrapäratu, vana ja uus. Kirjaviis on ajalooliselt kujunenud õigekirjatava. Varasemas eesti kirjakeeles lähtuti ladina ja alamsaksa, XVII saj algusest peale ülemsaksa ortograafiast.
Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas).

Vanas kirjaviisis kirjutatut tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega: Loja hääldatakse nagu looja, rõmustas on rõõmustas, niisamuti vaga, ühest, rikas.

Uus kirjaviis on Eduard Ahrensi soovitatud ja XIX saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale.

Assar

Tolle Karro kohta ütleks küll niimoodi, et tänapäevalgi esineb see sõna just sellisel kujul eesti murretes. Kirjaga on see hea asi, et sellel on eeldused säilida läbi sajandite ja me saame mingi aimu kuidas siis räägiti. Häälduse osas on aga paraku nõnda, et kuna helisalvestus on suhteliselt uus asi, siis puudub meil võimalus võrrelda tolleaegse kirjapildi ja häälduse seost, kuna kõik keelekasutajad on juba surnud. Keel aga areneb pidevalt. Kuna tollel ajal puudusid ka kindlad keelereeglid siis teeb see asja veelgi raskemaks, sest inimesed lähtusid vaid keelevaistust. Tegelikult on asi veel keerulisem kui arvestada, et kirjapanija võis olla kohati mitteeestlane ning lähtuda oma keelest ning asjaolust, et tänane eesti keel on välja arenenud suuresti vaid põhjarannikul kõneldud keelest. Ma usun, et kui õnnestuks kuulda 500 või 1000 aasta tagust eesti keelt oleks hea kui mõnest sõnast aru saaks.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg