ENDISAEGSED MÕÕTÜHIKUD

[turvamees]

ENDISAEGSED MÕÕTÜHIKUD
http://www.kardla.edu.ee/index.php/oppe ... maaramatus
https://et.wikipedia.org/wiki/Vanade_ja ... kute_loend

A
Aam on vedelike, eriti alkohoolsete jookide (peamiselt õlle ja veini) hulga mõõtmiseks kasutatud mahuühik.
Liivimaa kubermangus oli kasutusel Riia aam, mis võrdus 120 riia toobiga. Et toobi suurus aja jooksul muutus, võis aam võrduda 153, 157 või 159 liitriga.
Eestimaa kubermangus oli kasutusel Tallinna aam, mis võrdus 128 või 130 Tallinna toobiga, mis tähendas mahtu vastavalt 150 või 153 liitrit.
aam (suur vaat; endisaegne mahumõõt): riia aam (152,8 l) рижская бочка; tallinna aam (130 l) таллиннская бочка; vene aam (147,6 l) русская бочка

adramaa - mitmesuguse suurusega maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal. XV saj loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Talud olid ½ ja ¼ adramaa suurused. Adramaa: 1/8 on talu põllumaa pindala.
Ühe adramaa suurune talu.
Põline taluadramaa – 24–36 Riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad

ankur - vana mahuühik 30-40 l

1 arssin = 1/3 sülda = 16 verssokit või 28 tolli (0,7112 meetrit).

F
Fuder (heinamõõt) = koorma, ~ 30 leisikat, Liespfund

J
jalg - endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
JALG - jalalaba pikkus. Liivimaal reini jalg - 31,37 sm.

K
kortel (endisaegne vedelike mõõtühik): veerand toopi; endisaegne pikkusühik: veerand
käsisüld (umbes 6 jalga ehk 1,80 meetrit)
küünart'; (endisaegne mõõtühik) четверть; (veerand toopi) четверть штофа; (veerand küünart) четверть локтя

kuhi (Kuje) = 4 koormat (Fuder), ~ 120 leisikat. Sõnast tuleb pinnaühik kuhjamaa (Kujstelle).

külmit - külimit (kolmandik)=12 toopi (nt 1,5 külimittu = 3 matti = 18 toopi). Tallinna külimitt (12 toopi) oli 15,7 l; Riia külimitt (9 toopi) oli 11,8 l.
KÜLIMIT - pärineb muinasajast.
riia külimit = 1/6 riia vakka, umbes 11,2 liitrit
tartu vakk = 4 külimittu ca 19 ½ liitrit
Lõuna-Eestis mahutas külimit 9 või 18 toopi (ca 11-24 l)

küünar - küünarvarre pikkusest tuletatud endisaegne pikkusühik (umbes pool meetrit). Tallinna, Riia küünar.
KÜÜNAR - inimese küünarvarre pikkus küünarnukist keskmise sõrme otsani (ca 53,8 sm). 17-19.saj. kasutatud nn. maamõõtjaküünra pikkus oli 60,96 sm (60 sm).
Kaupmees mõõtis kolm küünart sitsi. Poisike alles kahe küünra pikkune. Tüdrukul talvega sada küünart kangast kootud. Kangast mõõdeti küünraga, küünardes.
Küünar jagunes 2 jalaks.

L
laevanael - endisaegne suur kaalu- ja mahuühik Põhja-Euroopas, pund. Eestis oli laevanael 254–275 liitrit või 400–416 naela (1 laevanael = 1 pund = 272,5 liitrit)
Laevanael ehk pund ehk kaal (lõunaeesti murretes perkapund) on endisaegne massi- ja mahuühik.
Tuli kasutusele rootsi mõõtühikutesüsteemist merekaubanduses.
1 laevanael on ligikaudu 168 kilogrammi.
1 laevanael = 20 leisikat = 400 naela

latt (kasutati maamõõtmisel) - 6 või 9 küünart või 3 sülda

leisik - 1 leisik - 20 nagla (8,20 kilogrammi)

leisikas (endisaegne raskusmõõt: pool puuda) лисфунт, Lieszpfund = 20 naela, ~ 8 kg
Leisikas ehk leisik (kirderanniku murdes leivisk, lõunaeesti murretes pund) on massiühik, mis võrdub 20 naela = 8,19 kilogrammiga. Üks leisikas on pool puuda.

Lieszpfund = 20 naela, ~ 8 kg

Lof (Löffe)= vakk, ümbes 44 l.Tallinna vakk (3 Tallinna külimittu) 44,27 l; Riia vakk (6 Riia külimittu) 66,41 l. Lisaks oli Saare – Lääne vakk (6 Saare-Lääne külimittu) ja Pärnu vakk (4 Pärnu külimittu).

M
matt - 1 matt = 6 toopi

N
nael -1. massiühik. a. meil endisajal 409,5 g. Üks puud on 40 naela. Nael võid, liha. Leiva nael maksis siis 10 marka
nael, Pfund = ~ 425 g (Rootsi), ~ 400 g (Vene), ~ 410 g (marknael)
Vene nael (фунт) = 1/40 puuda = 32 loodi = 96 solotnikku = 9216 dooli = 409,512 grammi = 0,4095 kilogrammi.
Rooma nael = 12 Rooma untsi = (eri autorite järgi) 322,56–327,453 grammi.

Nagõl om rasõhhusmõõt. 1 nagõl om 32 luuti (0,41 kilogrammi) vai 96 solotnikku vai 16 untsi (0,4536 kilogrammi).

P
pang - endisaegne mahumõõt: umbes 12 l. Pang viina. 1000 pange piiritust. Suurde korvpudelisse mahtus neli-viis pange.

parmas = 2 koormat, ~ 60 leisikat; saad (Sade) = ⅓ - ¼ koormat = 7½ - 10 leisikat.

penikoorem - endisaegne pikkusühik Eestis (7468 m, u. 7 versta) ja Soomes (10 688 m).
Sinna oli maad tublisti oma viis penikoormat

perkovets (perkapund, берковец) - endisaegne raskusmõõt: 10 puuda (20 laevanaela)=163,8 kg

Pfund = nael ~ 425 g (Rootsi), ~ 400 g (Vene), ~ 410 g (marknael)

pund - vakast ja tündrist suurem viljamõõduühik e. laevanael.
1 pund = 4 vakka (õõnesmõõduühik, kadus 17.saj.käibelt)
Kaaluühikuna oli 1 pund 400 riia naela e. 167,5 kg

puud - endisaegne massiühik.
a. Venemaal (ka Eestis) 16,381 kg. Üks puud on 40 naela. Puud rukist, nisu, jahu. Paar puuda liha.
b. Soomes 8,5 kg

pütt - endisaegne mahumõõt peam. vilja ja kala tarvis: 45 toopi e. 1/3 tündrit

R
ruutsüld - endisaegne pinnamõõt, vastab ühe sülla pikkuse küljega ruudu suurusele

ruutverst - ndisaegne pinnamõõt, vastab ühe versta pikkuse küljega ruudu suurusele

S
setverik - endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; ka vastav nõu
(t)setvert - endisaegne mõõtühik.
a. puistainete mahumõõt, 8 setverikku. Neli setverti rukist.
b. pinnaühikuna maa-ala, kuhu külvati 1 setvert rukist (1/2 tiinu) c. mahuühikuna 1/4 pange (3 l)
d. pikkusühikuna 4 verssokit (u. 18 cm.)

Stof - toop (suurem silindriline kõrvaga nõu vee tõstmiseks ja millegi joomiseks; endisaegne peamiselt vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l).

Stk (Stücke) = tükk

sõrm - tähendab tolli, mis naturaalmõõduna tuleneb sõrme laiusest. Hiljem riia toll, 1/24 küünart, võrdus umbes 2 1/4 sm.

Sälitis või säilitis on endisaegne mahu- ja massiühik. Algselt tähistas sälitis laevaruumi mõõtu. Tallinna sälitis oli 24 tündrit ehk umbes 3050 liitrit. Sälitis - samuti nii kaalu- kui ka õõnesmõõduühik. Baltimail arvestati sälitisse 12 laevanaela. 1 tartu sälitis = 24 tündrit = 48 vakka = 192 külimittu (17.saj.)

süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) - 1. endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa, kõrvalesirutatud käte vahe sõrmeotstest sõrmeotsteni), umbes 2,13 m (3 või 3½ küünart - 161,4 või 183,3 sm). 1 süld = 7 jalga. Kaks ja pool sülda kõrge, pikk. 4–5 sülla pikkune vahemaa. Ruumi suurus võis olla 4 sülda pikuti ja 3 laiuti. Umbes paari sülla kaugusel. Meie vahet polnud sülda maadki. ▷ Liitsõnad: ruutsüld.
2. (küttepuidu mõõtühik:) puuriit, mille laius ja kõrgus on 1 süld (1. täh.) Süld, kümme sülda puid. Raiutaval langil on põletispuude süllad. Puud, halud laoti sülda. || (millegi muu samakujulise riida kohta). ▷ Liitsõnad: halu|süld, kant|süld, kase|süld, kivi|süld, kuup|süld, puusüld.
3. (katuseroo mõõtühik:) rookimpude kogum, mille ümbermõõt tüves on 1 süld (1. täh.)

T
tessatin - van (tiin, 1,092 hektarit) десятина
tiin - endisaegne pinnamõõt, umbes 1,1 ha. 1 tiin = 2400 ruutsülda. 100 tiinu maad. Puhast põllumaad oli talul 30 tiinu. Ostis paar tiinu heinamaad. Koht oli 40 tiinu suur. Üks tiin võrdub 2400 ruutsülda десятина равна 2400 квадратным саженям.

Toop (anum) on vana mahuühik.
Tallinna toop = 1,1864 liitrit
Vene toop = 1,23 liitrit
uus Riia toop = 1,28 liitrit (kasutusel 1833. aastast)
Riia toop = 1,3216 liitrit
toop - endisaegne paikkonniti erineva mahuga peam. vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l). Tallinna, Riia toop. Toop, pool toopi viina, õlut, piima. || vastava suurusega mõõtenõu. Vasest toobiga müüdi kõrtsis viina. Mõõtis toobiga piima, jahu, vilja.

tuust (Gristen, Grusten) = 1/30 koormast = 20 naela.

tünder - 1. endisaegne peam. puistainete mahumõõt (umbes 120–140 liitrit).2. endisaegne mahumõõt 491,96 . Riia tünder. Tallinna tünder. Tünder jahu, silku. Jaksab tündri rukkeid üles tõsta. Külvatud on kakskümmend tündrit vilja.
TÜNDER - viljamõõt tünn e. tünder. Oli vakaga kindlas suurusvahekorras. Võis olla kohalik viljamõõt, mis tulenes vilja säilitamiseks kasutatud anuma suurusest.
1 riia tünder = 2 riia vakka (ca 130 l)
tartu tünder = 1 1/8 või 1 1/6 riia tündrit ( 155-176 l)
Olid veel tallinna, narva, rootsi jt. tündrit.

V
vaat - endisaegne alkohoolsete jookide, eriti õlle mahumõõt: 1 vaat = 40 pange = u. 480 liitrit
Vaat on mahuühik, mis on võrdne 40 ämbri ja 0,492 kantmeetriga.

vakk - on vana mahuühik. Sellest mahuühikust on kujunenud välja talupoegadele kehtestatud andami mõiste vakus ehk vakuandam (ka: vakk).
1 Tallinna vakk = 3 külimittu = 36 toopi = 47,88 liitrit
1 Riia vakk = 6 külimittu = 54 toopi = 58,698 liitrit
VAKK - liivlaste vakk oli nõu, mille põhja diameeter oli 18 sõrme ja kõrgus 18 sõrme.
Vaka maht oli ca 52 liitrit.
Kõige laiemalt oli levinud riia vakk, mida nimetatakse juba 1272.aastast, mis valitses kogu Liivimaal. 18.sajandi etalonide järgi oli riia vakk ca 69 (70) liitrit.
Maal olid maavakad, mis harilikult olid 1½ riia vakka e. 9 külimittu.

vakamaa - endisaegne Baltimaade pinnamõõt, võrdus algselt ühe vaka vilja külvipinnaga. Riia (umbes 0,37 ha), Tallinna (umbes 0,18 ha) vakama.

vaks - väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahe pikkusmõõduna

veerik vt setverik

Verssok (vene keeles вершо́к) on vana Vene pikkusühik, mille ametlik pikkus kehtestati 18. sajandil Peeter I ajal.

Algselt oli verssok võrdne nimetissõrme pikima lüli pikkusega.

Pärast mõõtühikute ühtlustamist Peeter I valitsusajal võrdsustati üks arssin 28 Inglise tolliga. Seega on üks verssok võrdne 28/16 ehk 13/4 Inglise tolliga.

1 verssok = 1/16 arssinat = 1/4 setverti = 13/4 tolli = 4,445 cm.

verst (=1,0668 km)

vitsa (kasutati maamõõtmisel) - 8 küünart e. 16 jalga (Liivimaal ka 7½ küünart või 15 reini jalga)

Rahaühikuid:

riigitaaler = 2 hõbetaalrit = 3 karoliini = 64 hõbeööri = 6 vasktaalrit = 192 vasköörit
karoliin = ⅓ riigitaalrit = 2 vaskitaalrit
vanataaler, Thaler Kupfer Müntze = 1/6 riigitaalrit = 32 vaskiöörit
valge rundstükk, Weisz Rundstück = 1 hõbeööri


Eestis tarvitatud pikkusühikud

1 (vene) penikoorem = 7 versta ~ 7467,53 m
1 verst = 500 sülda = 1,066783 km
1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 4 küünart ~ 2,1335808 m
1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (~71,12 cm)
1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm)
1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m)
1 toll = 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm)
1 liin = ~2,54 mm
1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10 mm (~0,5333 m)
1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga
1 miil ~ 1609,344 m
1 meremiil = 1852 m
1 kaabeltau = 185,2 m
1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1 meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit)
1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 versta

Eestis tarvitatud pindalaühikud

1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2
1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2
1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2
1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2
1 ruutverssok = 19,75767 cm2
1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2
1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2

Eestis tarvitatud mahuühikud

1 kantpenikoorem = 343 kantversta
1 kantverst = 125 000 000 kantsülda
1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3
1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3
1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3
1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3
1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3

Vedelikumõõdud

1 tallinna ankur = 32,5 liitrit
1 riia ankur = 38,2 liitrit
1 vaat = 40 pange = 492 liitrit
1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit
1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit
1 tallinna pang = 10 tallinna toopi = 13,3 liitrit
1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit
1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit
1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit

Viljamõõdud

1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit
1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit
1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit
1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit
1 riia vakk (1923) = 6 külimittu = 54 toopi = 4.000 kanttolli = 66,42 liitrit
1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit
1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka
1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit
1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit

Massiühikud
Eestis tarvitatud massiühikud

1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg
1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg
1 puud = 2 punda (leisikat) = 40 naela = 16,381 kg
1 leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg
1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g
1 lood = 3 solotnikku = 12,797 grammi
1 solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi
1 apteegi nael = 84 solotnikku = 358,32 grammi
1 karaat = 0,2 g

Kiirusühikud

1 sõlm (kiirusühik) = 1 meremiil tunnis = 0,514 m/s
Paberikoguse ühikud
1 riis = 20 raamatut
1 raamat = 24 poognat (kirjutuspaberit)
1 raamat = 25 poognat (trükipaberit)

[LauriKreen]

Kas keegi oskaks siinsetele mõõtühikute nimetustele ka venekeelsed, saksakeelsed ja ingliskeelsed vasted lisada? Oleks ka välismaa kasutajatel palju abi.