Lohu ja Soe

Vasta
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Lohu ja Soe

Postitus Postitas Kalmerm » Teisipäev 13. Aprill 2010, 09:34:04

Tõstsin Tuuksami teema lõpust eraldi kaks kohaajaloo teksti, mis ehk ka üldisemat perekonna- ja koduloolist huvi võiksid pakkuda. Saab ehk ka Tarvastu kihelkonna foorumis kollaseks ja ehk leidub kunagi ka täiendusi või muud tagasisidet.

Lohu

Lohu talukoha tekkelugu on mõnevõrra segane. Hingeloendites 1795-1858 ja ka tollastes Tarvastu kiriku personaalraamatutes Lohu talu Mustla külas ei märgita. Hilisem Lohu on kõigis kirjalikes allikates veel üks Riibu taludest numbriga 75. Ilmselt oli see Riibu 4 talust lõunapoolseim (Praegune nn. Riibu küla jääb Lohult umbes kilomeeter Mäe tänavat pidi põhja poole)
Võimalik, et seda Riibu talu hakati rahvasuus juba varem Lohuks või siis näiteks Riibu Lohuks kutsuma. Teiste Riibu talude suhtes on Lohu ehk pisut lohus, aga üldiselt on seal päris tasane maa. Tõenäoliselt sai Lohu talu oma uue nime , selle esimese perekonnanimega peremehe järgi. Hiljemalt 1816. aastast oli Riibu 75 peremees umbes 1772. aastal sündinud Peep Jaani poeg.
1826. aasta paiku võtab või saab ta perekonnanimeks Lohk. 1834. aastal ta enam peremees pole ja elab koos perega naabertalus Riibu nr 76. Riibu 75 peremees 1834. aastal oli Riibu 75 (Lohu) peremees Ado Tanni poeg Tuuksam (Tuksam, Tukson), kes aga juba 1837 läheb Vana-Suislepa mõisa. Tema isa Tanni suri 1840. aastal vist Riibul. Talu järgmiseks peremeheks sai Juhan Parts, kes oli varem Pikru külas asuva Kalkunu talu peremees. Kirjalikes allikais märgitakse Lohu talu nime esmakordselt vist alles 1865. aastal, millal see oli renditalu. (Ilmselt eraldati sellest hiljem Nurmelohu, Piirilohu ja teisi maakohti). Lohu asub praegu Tinnikuru külas. Mustlast piki Kuressaare tänavat Kuressaare mõisa poole viimane ristmik Mustla aleviku piirides. Kuresaare ja Mäe tänava ristmikult vasakule ehk lõunasse pöörates (Mäe tänava osa, mis Kuressaare tänavast põhja poole jääb tänavana tuvastatav pole, rohkem nagu muldkattega rohumaa ja maa on seal üpris madal ja tasane, et mingit mäge on sealt raske leida). Mäe tänavat pidi lõunasse suunduda, siis Kuresaare tänavast ca 150 meetrit lõpeb Mustla alevik (endine linn) ja sellega ka Mäe tänav. Tee läheb küll edasi Kuresaare küla keskuse poole (mis varem oli rohkem tuntud küll ehk Kitsi nime all. Seal on Aino Tamme, Mari Raamoti ja Martin Kleini sünnikohad ja Laikivi.) Umbes 250 meetrit Kuressaare tänavast vasakult paistavadki Lohu hooned. Lohust lõuna poole jäävad veel Lohupõllu, Nurmelohu, ja Piirilohu. Viimane on ilmselt nime saanud Tarvastu Kuressaare mõisa piiri järgi. Lohu talust või taludest lõunas, üle Raaga (Mustla) oja algasid juba Kuressaare mõisa Sääsle talu maad. (Kunagi Poola ajal ja 17. saj algul oli olemas Sääsle küla, Poola allikates Saslo, mis aga kadus. Kunagise Sääsle küla maadele tellis 17. saj lõpul Kuressaare mõis. Küla nimest säilis vaid talu nimi, mis küll 18. saj lõpul on tundmatuseni moonutatud: Sisea, Seksel. Rahvapärimuse kohaselt võis seal kohata Sääsle Toomast tokiga. Kui tekkis Mustla alev ja linn jäi pisike lohu Lohu koht selle piiridest välja ja praegu on see ebamäärase Tinnikuru küla piiridesse arvatud.
Kusagil Tarvastu ja Kuressaare mõisa piiril asus ka paik, mida nimetati Puujalalohk. (Sellest räägitakse, "et säält vanal ajal üks inimene villast lõnga pidi taevasse olla tõmmatud.") Puujalalohu asukohta ei oska aga tuvastada.


Soe ja Vambola

Soe kõrts asus Tarvastu kirikust või omaaegsest kiriku kõrtsist (Soe kõrts asus Tarvastu kirikust või omaaegsest kiriku kõrtsist umbes 3 km Mustla Pikasilla teed mööda kagu pool. Mustla küla keskusest, Mustla kõrtsist umbes 4 kilomeetrit
Mustlast ca 7 minutit bussiga sõita on bussipeatus ja ühtlasi ka küla, mille nimi on Vambola. Veel aasta ehk paar tagasi oli sellel paigal ajalooline nimi Soe, mis asendati lähiajaloolise nimega Vambola. Nimelt oli Soe ca 1949-1990 sealkandis tegutsenud Vambola kolhoosi keskus (keskasula). Viimasel ajal jutumärke ei armastata aga see Vambola tuleks vähemalt kolhoosi nimena ikkagi jutumärkidesse panna. Sest see pole mingi kohanimi vaid lähtud Andres Saali rahvusromantilisest (pseudo)ajaloolisest jutustusest „Vambola“ (esmatrükk 1889). Selliseid „Vambola“ kolhoose/sohvoose oli Eestis ehk viis või isegi rohkem. Rahvusromantilistest kirjandus- või ka ajalootegelastes olid ühismajandite nimena soositud veel Tasuja, Lembitu. Koidula, Koidu (see seostus vist rohkem just punase koiduga), aga mitte Aita, Leile, Uudu, Meeta, Panda või ka Villu. Soe – Vambola juhtum on vist ainuke ja ainulaadne juhus Eestis kui ajalooline kohanimi on asendatud kuulsusrikka kolhoosi nimega. (Raplamaal näiteks Kasti elanikud ei võtnud omaks „koleda“ ajaloolise nime asemele uhket ja kaunikõlalist Tasujat. (Tõsi, Tarvastu Koidu küla nime ajalooline päritolu on ka pisut kahtlasevõitu .) Kohanimi Soe peaks tulenema hundi lõunaeesti nimest – susi, omastav soe. Vambola bussipeatuse juures tee ääres asubki kunagine Vambola kolhoosi keskus, mis ehitati 1980. aastal Soe kõrtsihoone laiendusena. Millal kivist Soe kõrtsihoone ehitati seda ma ei teagi. Tarvastu Soe nime on esmakordselt märgitud ilmselt 1747. aasta Tarvastu vakuraamatus Pikru küla all. Seega on Soe kohanimi 200 aastat vanem, kui Vambola. Seejärel kaob aga Tarvastu Soe kõrts hingeloendeis ja personaalraamatuis kuhugi ära. Ämmuste külas on küll kaks Soe talu aga need peaksid mujal asuma. Küll aga esineb vähemalt 1811-1858 Vana-Suislepa mõisa all Unametsa külas Suurkõrtsi kõrts või siis Suur kõrts nr 63. 1826. aastal elavad seal kõrtsmik Toffer Mädda oma perekonnaga ja veel Nürsid ning Mässakud. 1837. aastal asub Toffer Mädda ünber Tartumaale Karlovo mõisa. 1858. aastal ongi Suure kõrtsi kõrtsmikuks Tanni Tuuksam.
Ilmselt on see Vana Suislepa Suur kõrts seesama, mida 1833. aastal sisse seatud personaalraamatus nimetatakse Soe kõrtsiks. Kõrtsmik Toffer Mädda nime seal, küll enam ei esine. Vana-Suislepa Soe kõrts asus Tarvastu mõisa Soe vastas sael mõisa piiriks olevast Kivilõppe ojast ida poole. 1900 aasta Liivimaa aadressraamatus märgitakse Vana-Suislepa Soe kõrtsi. Tarvastu mõisal on aga kõrtsid ilmselt ära unustatud. Vähemalt Mustla kõrts pidi tollal ikka olemas olema.
Soe kõrts on tunnustatud ka arhitektuurimälestiseks aga see Soe asub hoopis Võrumaal. Sõmerpalu vallas. Üheks Soe küla nimemuutuse argumendiks oligi Muhulaste imelised seiklused kunagi nõuka ajal, kes mandrile Tarvastu Soele tahtsid tulla, aga jõudsid hoopis Võrumaale ja seejärel juba Võõpsu kanti.

Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Lohu ja Soe

Postitus Postitas Kalmerm » Esmaspäev 06. September 2010, 14:51:09

Täienduseks vaid niipalju, et sõitsin suvelt sealt mööda ja tõdesin rahuloluga, et ajalooline Soe kohanimi on siisgi alles jäänud.

ants60
Postitusi: 154
Liitunud: Kolmapäev 16. Märts 2011, 09:31:03
Status: Eemal

Re: Lohu ja Soe

Postitus Postitas ants60 » Reede 08. Aprill 2011, 13:24:04

Puujalalohk on täitsa olemas. Asub Olga ja jaurama talu vahel.

Vasta

Mine “Tarvastu kihelkond”