Lustivere Mõis - Vanajunkru talu

Vasta
kuldar pajula
Postitusi: 1
Liitunud: Esmaspäev 04. Mai 2015, 22:08:05
Status: Eemal

Lustivere Mõis - Vanajunkru talu

Postitus Postitas kuldar pajula » Esmaspäev 04. Mai 2015, 22:33:05

Tere!

Olen uurimas oma talu ajalugu. Oleks vaja abi mõne vana saksa keelse ja ka vene keelse 1881-1917 tõlkimisel. Dokumente paar lehte.

Lisaks vaja abi, kus kohast võiks leida talu mõisa maade juurde arvamisest?

Lisaks on minu käsutuses talu vabaks ostmise dokumendid ja edasi müügi lepingud. Mis on loo kirjutamise lihtsamaks teinud.

Pisike ülevaade senisest tehtud tööst

1822 aasta kaardil talu veel polnud, kuid on kantud hiljem harilikuga kaardile, nii ka kõrvaltalu krundid. Kes ja mis aastal seda tegi ei tea.
http://goo.gl/5MqMHp

1882 mainitakse 8. juuli talu dokumentides, hetkel ei saa aru mis see aasta tähistab talu juures

Reinhold von Wahl müüs talupojale Karl Krassile talu milles ta elas. Talu nimi Wannajunkro Nr. 18 (16 taleri 5 trossi maksu-maad. Aluseks maamõõtja M. ......)
Talu anti Karl Krassi ametlikult 23. aprill 1885.

Karl[Karel] Krass (isa Aadu krass) müüb talu Jaan Lintsile 22. juuni 1902 (leping olemas)

Lepingu ühes punktis on kirjutatud – et Jaan võttis isa Jüri käest poole summast ning poole võtab pangalt võlga.

Lisaks on lepingus kirjutatud, et talu krundile on rajatud popsi talu (esimene elanik lepingust teada, ülejäänud rahva juttudest) endale ühe maja ehitanud, tema jääb sinna nii kui enne elama

Jaan Lints tunneb 29. aprillil 1922 huvi, kui palju tuleb tal veel maksta markasid, et talu välja osta pangalt. Vastuseks sai summa ja viimase tasumise kuupäev oli 15. september 1922.

Tänu hingeloenditele on mul teada elanikud ja üürnikud/töölised talus.

Segaseks läheb aga hoonetega. Nimelt 1881 aastal koostatud kaart näitab talu krundil kaht hoonet ja mõisahärralt ostu müügi lepingust saab lugeda, et talul oli laut ja elumaja. Ehitisteregistris on märgitud aga esmakasutus aastaks 1895. ning 1930 maamõõdistamise märkimisel on kirjeldatud vaid maja mille küljes asub laut, mis on puidust ning õlg ja sindel katusega. Mõõdud nii pikkust kui ka laiust pidi 5m väiksemad. 1940-1950 mälestustest kohalike elanikega aga mäletatakse juba kivist hooneid. Hoonetel pole daatumiga kivisid ega palke, või pole lihtsalt leidnud.

Ei oska selgust saada asjale....

Vasta

Mine “Põltsamaa kihelkond”