Tapa

Vasta
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Tapa

Postitus Postitas Kalmerm » Esmaspäev 10. Mai 2010, 14:51:05

Kuna pole Tapalt pärit ega sealsete oludega kursis tekkis ootamatu segadus Tapa kirikliku kuuluvuse osas 1900 a paiku.
Tapa mõis asus teatavasti Järvamaal Ambla kihelkonnas ja ka Tapa linna piiriks idas oli (ja on) Valgejõgi, mis ajalooliselt oli Järvamaa Ambla kihelkonna ja Virumaa Kadrina kihelkonna piiriks. Miks on aga Kadrina koguduses 1898-1912 peetud personaalraamatud ka Tapa või selle osa kohta (Imastu ja Valgejõe vahel ?) (Personaalraamat VI (Kihlevere, Tõdva-Kõnnu, Lasila, Mädapea, Imastu, Pala, Tapa. EAA.1227.1.130) Tapa osa raamatu lõpus sisaldab 25 lehekülge.

Katsa
Postitusi: 3282
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Re: Tapa

Postitus Postitas Katsa » Esmaspäev 10. Mai 2010, 19:19:05

Ma ei tea, kas mu oletus on õige, ent Tapa linn (esialgu alevik) tekkis ju raudteesõlme juurde, enne raudtee rajamist oli sel kohal kuusemets. Raudteesõlm rajati Tapa mõisa maadele ja sai mõisalt ka nime. Aleviku elanikud olid suures osas raudteelased või raudteega nii või teisiti seotud töölised, seega võib arvata, et vähemalt suurel osal neist ei olnud juuri ei Tapa mõisas ega võib-olla ka laiemalt Ambla kihelkonnas - mis võiks olla koguduse valiku üheks ajendiks. Kui vaadata kaarti, siis logistiliselt oli määratult lihtsam käia Kadrinas kirikus kui Amblas. Nimelt Tapalt läks Kadrinasse raudtee ja rongiga kirikusse sõita oli kindlasti märksa praktilisem ja mugavam kui hobusega Amblasse (busse siis ju veel ei sõitnud). Ja vaevalt et raudteetöölised üldse massiliselt hobuseid pidasid.
Nii et ma pakun päris pragmaatilise põhjuse. Aga ega ma täpselt tea.
Katrin H.

Vasta

Mine “Ambla kihelkond”