Wrangell

Vasta
vandjala
Postitusi: 110
Liitunud: Esmaspäev 23. November 2009, 14:25:11
Status: Eemal

Wrangell

Postitus Postitas vandjala » Neljapäev 07. Juuli 2011, 10:21:07

Tere! Jõelähtme kirikuraamatus 1700-1754, mis on tõlgitud eesti keelde raamatuna, on lk 310 kirjas Pranglist selline
lause, et igiammustel aegadel kuulus saar ühele Wrangell-le. Kas keegi oskaks arvata, et millisele neist paljudest, mis geniski näha on? Legend räägib sellest, et olla olnud üks Rootsi sõjaväe ohvitseer, kes ühe jalaga jäänud ja siis määratud ta tänutäheks teenistuse eest Prangli saarele "vardjaks" ja tema nimi olla olnud Wrangel (Wrangel)
Tiia Välk

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Esmaspäev 18. Juuli 2011, 22:39:07

Harjumaa Muuseumi teadur Liisi Taimre kirjutab "Prangli kogumikus" nõnda:

Esimene autor, kes seostabPrangli saart Wrangelitega, on Jõelähtme pastor H.C.Wrede oma Jõelähtme kiriku kroonikas. Ta arvab, et nimekuju järgi otsustades oli Prangli saar kellegi Wrangeli omanduses, kuigi seda omanikku ei saa enam kindlaks teha. Seda sama oletust kordab sõna-sõnalt veidi rohkem mkui sajand hiljem baltisaksa ajaloolane Carl Russwurm. Arvamus, mis ühe uurija poolt on välja öeldud, on visa kaduma ja järgnevad uurijad usaldavad tihti oma eelkäijaid ning ei vaevu nende kirjapandut kontrollima. Nii võib juhtuda, et mõnda väidet korratakse ühest uurimusest teise, kuni see muutb lõpuks käibetõeks, mille tekkelugu ja autorit ei mäleta enam keegi. Nõnda toetusid C. Russwurmi arvamusele nii Jõelähtme kirikuõpetaja O. Tomberg oma Prangli saare Lauritsa kabeli 50-aastase juubelile pühendatud väljaandes, kui ka teenekaim Prangli uurija G. Vilbaste. Alternatiivse teooriaga tuli esimesena välja Paul Johansen, seostades saare nime selle kõvera kujuga. Koduloolane H. Gustavson on spetsiaalselt rõhutanud, et tegelikult pole Wrangelitel Prangliga vähimatki seost, kuid sellest hoolimata võib ka hilisemas kirjanduses kohata nende kahe nime omavahelist sidumist. See on heaks näiteks, kui kerged on tekkima ja kui visad kaduma ajaloolised müüdid.
Kuidas aga tuli H.C.Wrede ideele seostada Prangli saart Wrangelitega? Vastuse leiame jälgides Prangli nimekuju muutumist läbi sajandite:
1397 Rangö
1491 Wrangoe
1525 Rangelisaare
1637 Wrangö
1714 Wrangelsholm, Prangli-Saar
1732 Prangelsaar
1735 St. Wrangön
1906 Grosz Wrangelsholm
1921 Prangli

Varaseimale teadaolevale nimekujule Rangö on ette tulnud w-täht ning juba aastaks 1714 on ta muutunud sakslastele suupäraseks Wrangelsholmiks, mis tähendabki otseses tõlkes Wrangeli saart. Sellist nimekuju muutumist võib seletada keelelise nähtusega, mida nimetatakse rahvaetümoloogiaks. Rahvaetümoloogiat ehk kohanimede rahvapäraseid tõlgitsusi tuleb ette kõikjal, kus leidub kohanimesid, mille tähendus pole selge. Võib juhtuda, et nimi on nii vana algupära, et see jääb uutele põlvkondadele arusaamatuks või siis tõlgendavad sisserännanud rahvad põliseid kohanimesid omamoodi. Nii juhtus tõenäoliselt ka Prangli nimega - saksa elanikkond muutis enda jaoks segaseks jääva tähendusega rootsipärase Rangö neile omasemaks Wrangelsholmiks, mida nad oskasid seostada Wrangelite suguvõsaga, hoolimata sellest, et saarel polnud nendega peale sarnase nimekõla vähimatki seost.
Omakorda on saare saksapärast nime endale suupärasemaks muutnud eestlased. Kuna kaashäälikuühend vr-wr sõna algul ei ole eesti keelele omane, muutus see nimi aja jooksul kodusemaks Prangelisaareks ja sealt edasi juba Prangliks. Sama skeemi järgi on tekkinud näiteks eestikeelne sõna "praak" (rootsi vrak, saksa wrack). Prangli algset nimekuju Rangö on uurijad seostanud hoopis saare kõvera kujuga. Vanagermaani algupära "wrang", mis tänapäeva keeles tähendab muuhulgas väära ja ebaõiglast, võib tõlgendada ka kõverana (vrd. eesti "rangis" - väljapoole kõverad (jalgadest)). Alternatiivse variandina jäi varasem rootsipärane nimi siiski väga pikaks ajaks kasutusse. Kuigi 19. sajandiks oli välja kujunenud juba selgelt Wrangelite suguvõsaga seostatav nimi, siis 1860. aastatel tegutses Prangli saarel kõrts, mis kandis rootsipärast nime Wrangö.

Omalt poolt pakun välja, et too ühe jalaga rootsi sõjaväe ohvitser, kes saarele "vardjaks" määrati, ei olnud Wrangelite suguvõsast, vaid sai rahvasuus endale nime Wrangli või Prangli justnimelt seetõttu, et ta seal saarel miski ametimees oli. Samamoodi nagu talumehi nende talunimede järgi kutsuti.
See legend sobib hästi 17. sajandil elanud Prangli saare Knuti kohta. Pranglil ta ei elanud, kuid kas ta oli sealt pärit või oli tema nime eest Prangli mingil muul põhjusel, seda me enam kuskilt välja lugeda ei saa.
Aga samahästi võis see ka mõni muu mees olla.

vandjala
Postitusi: 110
Liitunud: Esmaspäev 23. November 2009, 14:25:11
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas vandjala » Esmaspäev 10. Oktoober 2011, 19:44:10

Tere!
Huvitav on see, et 1783.a kaardil on täitsa olemas GR.Wrangel nimeline saar (Prangli saar siis)
Googeldasin otsingusse "Wrangel" ja pika otsimisega leidus selline kaart siis

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Esmaspäev 16. Jaanuar 2012, 20:37:01

GR.Wrangel=Gross Wrangel.
Aksi saar oli Kleine Wrangel.

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Neljapäev 06. Juuni 2013, 12:03:06

Näen, et olen siin kirjutanud Prangli saare Knutist (info pärit Genist, mida uskuma jäin). Nüüdseks on selgunud, et sellist meest nagu Prangli saare Knut (kes olla olnud Kostirannas elanud Knuti Jüri isa) pole kunagi olemaski olnud. Pranglil pole alates 1636. aastast ühtegi Knuti elanud ega ole seal sellest ajast saati ühtki Knuti talu olnud. Arvamus, et Knuti Jüri isa oli Knut ja elas Prangli saarel, tuli ilmselt sellest, et keegi oli leidnud sissekande, et Knuti Jüri oli pärit Pranglilt.

Minu praegune oletus on, et Knuti Jüri isa nimeks ei olnud üldse Knut. Juba enne tema tulekut elas Kostiranna kandis Koljul keegi Rootsi Mats, hiljem on sissekanne Knuti Matsist, kes suure tõenäosusega on sama mees. Ilmselgelt on tegu rootslasega, sest ta oli vabatalupoeg. Kuid Knuti Jüri ei ole olnud vabatalupoeg, seega ei saa ta olla ka Knuti Matsi poeg. Samas on Knuti Jüri pannud oma pojale nimeks Knut, mis viitab sellele, et tema poja esiisaks on keegi Knut siiski olnud (üheski teises peres pole sellist nime seal läbi aegade kunagi pandud). Ainus järeldus, mille teha oskasin, oli see, et Knuti Jüri oli Knuti Matsi väimees (Knut järelikult oli tema naise vanaisa). Kas aga Knuti Matsi isa ise üldse kunagi Eestis elanud on või tuli Knuti Mats Soomest või koguni Rootsist, seda ei saa me küll enam kuskilt teada.
See jutt läks nüüd küll esialgsest küsimusest kõrvale, aga mine tea, võibolla on kuidagi natuke asjaga seotud ka.

kussu
Postitusi: 101
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas kussu » Kolmapäev 15. Aprill 2015, 10:33:04

Prangli (kirdemurre) sõnad on kogunud ja kirja pannud EELK Prangli Püha Laurentsiuse koguduse diakon Kalle Rebane.
Minupoolt on lisatud huvitavamaid sõnu ('a 150) EKI väike murdesõnastik andmebaasist.
http://www.eki.ee/dict/vms/
Sõnastik asub siin:
http://peep.prants.ee/prangli/

Kellel huvi sinna sõnu lisada või midagi muuta siis ühendust saab e-mailiga peep@prants.ee

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Pühapäev 19. Aprill 2015, 18:40:04

Kas Sinu kogutud sõnad on ainult Prangli saarelt või ka Neeme külast ja sealtkandist?

Viskasin pilgu peale ja tahaks ühe soovituse anda: kuna kirderannikumurdes hääldatakse pikad täishäälikud oo-uo ja ee-ie, siis peaks see ehk kirjasõnas ka kajastuma. Ja kuna on ainult kaks väldet, nõrk ja tugev, siis tuleks ka seda kirjapildis kuidagi kajastada, et ei jääks muljet teises vältes hääldatavast sõnast.

kussu
Postitusi: 101
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas kussu » Teisipäev 21. Aprill 2015, 15:38:04

Minu lisatud sõnad on pärit Neeme, Jõesuu, Rammu, Juminda kandist e. Jõelähtme ja Kuusalu khk.
Enamus sõnad pärit lapsepõlvest, sest isa rääkis kodus ka seda murret.
Abivahendina ja meeldetuletajana on kasutatud EKI Väike murdesõnastik: http://www.eki.ee/dict/vms/

Algselt asus Kalle Rebase baas siin: http://tajur.ee/prangli/ kuid see leht juba mõnda aega hingusel, sain webarchive kaudu sõnad kätte. Väldetest ei tea ma kahjuks midagi :(

fossiil kirjutas:Kas Sinu kogutud sõnad on ainult Prangli saarelt või ka Neeme külast ja sealtkandist?

Viskasin pilgu peale ja tahaks ühe soovituse anda: kuna kirderannikumurdes hääldatakse pikad täishäälikud oo-uo ja ee-ie, siis peaks see ehk kirjasõnas ka kajastuma. Ja kuna on ainult kaks väldet, nõrk ja tugev, siis tuleks ka seda kirjapildis kuidagi kajastada, et ei jääks muljet teises vältes hääldatavast sõnast.

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Kolmapäev 22. Aprill 2015, 11:57:04

See on väga tänuväärt ettevõtmine. Juminda poolsaarel on käima lükatud rannakeele säilitamiseks terve tegevuskava (kaasatud on ka Pärispea poolsaare rahvast) ja mitmed inimesed on samuti kirja pannud sõnu ja väljendeid, mida nad lapsepõlvest mäletavad. Otsitakse inimesi, kes seda keelt veel mäletavad ja koostamisel on ka rannakeele sõnastik.

kussu
Postitusi: 101
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas kussu » Kolmapäev 22. Aprill 2015, 14:14:04

fossiil kirjutas:See on väga tänuväärt ettevõtmine. Juminda poolsaarel on käima lükatud rannakeele säilitamiseks terve tegevuskava (kaasatud on ka Pärispea poolsaare rahvast) ja mitmed inimesed on samuti kirja pannud sõnu ja väljendeid, mida nad lapsepõlvest mäletavad. Otsitakse inimesi, kes seda keelt veel mäletavad ja koostamisel on ka rannakeele sõnastik.
Kui sul nende kontakt olemas, siis võid neile minu kontakti saata.
Ehk saan jõu ja nõuga abiks olla.
Vaadates, seda artiklit siis Hr. Kalle Rebane on nendele oma sõnu juba tutvustanud (tegemist siis sama sõnastikuga + minu lisatud sõnad).

http://sonumitooja.ee/kuidas-kaitsta-ja ... nna-keelt/

fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Wrangell

Postitus Postitas fossiil » Kolmapäev 22. Aprill 2015, 21:15:04

Olen ise ka saba ja sarvipidi asjas sees. Saatsin juba lingi su sõnastikuga.
Oleks tore, kui sinna oleks lisatud, millised sõnad kust pärit on. Näiteks "klouge" öeldi Pranglis, Juminda poolsaarel oli "kaeajas" või "kajajas". Paljud sõnad muidugi kattuvad ka.

Vasta

Mine “Jõelähtme kihelkond”