Randlaste pojad kohapealseteks randrüütliteks?

Ohvitserid, nekrutid
Vasta
ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Randlaste pojad kohapealseteks randrüütliteks?

Postitus Postitas ruheline » Kolmapäev 21. Oktoober 2009, 19:00:10

Lgp. kaasfoorumlased! Vajan Teie pikemale uurimiskogemusele tuginevat asjatundlikku kommentaari. Probleem on järgnevas:
rannaküladest värvati samuti nekruteid, nagu igalt poolt mujaltki, kuid arvestades nende piirkondlikku oskuste eripära (kalurite ja laevnike pojad), sobisid nad hästi randade piirivalvekordonite mehitamiseks ja ka sõjalaevastikku laevapoisteks/madrusteks (möödunud viimase poolteise sajandi jooksul on pea neljandik minu randlastest meessuguseltsist olnud seotud sõjalaevadel teenistuses olemisega). Uurides oma juuri Käsmu külas, vaadeldes perioodi 18.saj. algusest kuni sama sajandi lõpuni, täheldasin meetrikates mõned korrad randrüütlite abiellumist kohalike rannapiigadega + nende abieludest sündinud lapsi. Kõik randrüütlid pole aga alati vene nimedega isikud olnud (on neidki, kuid ajapikku on nad sulandunud kohaliku külarahva sekka ja ainult venepärane eesnimi viitab kunagisele muulaspäritolule ja endisele ametile/staatusele piirivalvurina), sageli nende seas ka eestlasi. Nõnda kauge aja puhul on raske tuvastada, ons´ tegemist kohapeal sündinud isikuga või on ta komandatuuri poolt mujalt siia määratud. Kuivõrd siiski võeti Põhjasõja järgsel ajal ette randrüütlite määramisi kohaliku elanikkonna hulgast?
18. sajandi lõpust 19. sajandi I kolmandikuni on sõjaväeteenistusse võetud randlaste poegade saatuse jälgimine jatkuvalt komplitseeritud. Personaalraamatud annavad teateid, et see või teine randlase poeg on soldat, ja tollel võib siin isegi lapsi olla (enamasti unehelich=abieluvälised), aga soldatite endi edasist käekäiku ei näe personaalraamatutes ega meetrikates kusagil. Nende surmadaatumid on teadmata. Säärane asi on mul ette tulnud nii Virumaa randlasi uurides, kui ka Saaremaa randlasi jälgides. Varasemad meetrikad ja personaalraamatud (so. umbes Vene-Prantsuse sõja aegsed ja jatkusõdade aegsed) fikseerivad randlaste poegade nekrutiksvõtmise fakti, kusjuures ei märgita, kas temast saab maaväelane või mereväelane. Mõningad nüansid siin lubavad oletada, et enamasti sattuvad randlaste pojad ikka mereväkke (alaealistena nekrutiksvõtt oli lubatud mereväele + sõjalaevastiku madrused võisid teenistuse ajal hea õnne korral kodusesse rannakülla pääseda ja oma pruudile lapse teha). Maaväkke määratute saatus tundub pisut teiselaadsem: sinna ei värvatud alaealisi; sellistest soldatiksvõetuist ei tekkinud oma kodukülla hiljem nende endi unehelich lapsi; ja kui sõjaväeteenistuse üle elasid - naasesid kodukihelkonda ja nende surmadaatumid on meetrikatest leitavad. Sooviksin Teilt, lugupeetud kaasfoorumlased, eelnimetatud randlaste poegade saatuse uurimise teemasse kommentaare!
St. kui valdav see ikkagi on, et nekrutiksvärvatud randlaste pojad sattuvad teenistusse sõjalaevastikku või kohapealsetesse kordonitesse piirivalvuriteks (siinkohal mõtlen kogu tsaariaegset perioodi)?

Tänan tähelepanu eest!

Vasta

Mine “Sõjaväelased”