Mitte sakslaste poolt põhja lastud laevad

Meremehed, laevnikud
Vasta
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Mitte sakslaste poolt põhja lastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Kolmapäev 28. Oktoober 2009, 14:37:10

Siia võiks siis panna laevad, mille hukk, või endale võtmine polnud sakslaste "kätetöö"

Aurulaev BEGONIA

Ehitati 1890
Kandejõud: 2560 tonni
1934 ostetud Rootsist.

PÄEVALEHT
14.05.1940
Eesti aurik lasti Norra fjordis põhja.
Laeva kapten Mihkel Kägi hukkunud. Laeva meeskond päästetud ja ootab kodumaale pääsmist.
"Begoniat" tabas kas lennuki pomm või torpeedo.

Eesti saatkonnast Stockholmis saabus esimesel nelipühi päeval Alfred Kalmi laevaärile järgmine telegramm:
"Laevaomanik A.Kalmile. Aurik "Begonia" põhja lastud Aurlansfjordis 29. aprillil. Kapten M.Kägi hukka saanud, meeskond, 14 meest ja 2 naist, päästetud ja viibivad Oslos. Oslo peakonsul ootab korraldust meeskonna koju saatmiseks."
Nagu laevaomanikult A.Kalmilt kuuleme, ei ole tal laevast enam mingeid teateid pärast 6.aprilli. Laev arvatavasti kas jõudis või viibis Norra fjordis, kuhu ta sõja eest jäi varjule, seistes seal kolm nädalat. Lõpuks lasti ta aga seal kas lennuki pommiga või torpeedoga allveelaevalt põhja.
Missugustes oludes sai surma kapten M.Kägi ja kes laeva ründas, see selgub loodetavasti siis, kui laeva meeskond jõuab kodumaale. Meeskonna kojutoomiseks on tehtud juba vastavad korraldused.

Aurik "Begonia" omanikule kuulv aurik "Margo" süttis muuhulgas mõni aasta tagasi Tallinna sadamas põlema. Kuna leegid paisusid juba üsna suureks, siis ei saadud laeva teisiti kustutada, kui viidi Paljassaare juurde ja lasti seal kuni dekini põhja. Hiljem tõsteti ta uuesti üles ja pärast põhjalikku remonti võis ta jätkata meresõitu. M.Kägi oli tüürimeheks laeval.


Laeva koosseis:

kapten (hukkunud)
KÄGI, Mihkel (Laeval alates peale laeva ostu rootlastelt. Alguses I tüürimehena ja 1936st kaptenina. Oli abielus ja 6 a. tütre isa)

I tüürimees
KURRAS, Roland

II tüürimees
UUKKIVI, A

I mehaanik
HEINBERG, A

II mehaanik
OSTMEIN,O

vanem madrused
TÕKE, E
TAMM, K
ÄRG,J


kütjad
ILBAK, B
PEREMEES, A
FREIBERG, R

MÜRK, V

dekipoiss
SAARNAK, E

kokk
SUURSOHO, F

stjuuardess
SUURSOHO, N


PÄEVALEHT/LÄÄNE ELU
15.05.1940
"Begonia" uputasid norralased.
Laeva suunas visatud pommid surmasid maal viibiva kapteni.
Kaks tagajärjeta õhurünnakut Eesti auriku hukutamiseks.
Meeskond saabus pärast rasket teekonda Stockholmi

Eile oli Norras põhja lastud aurik "Begonia" omanikul A.Kalmil telefoniühendus laeva I tüürimehega R.Kurrasega. Kõnelusel selgus, et kapten M.Kägi oli maal viibides surma saanud surma lennupommi kildudest.
Laeva olid norralased lasknud põhja pärast seda, kui meeskond oli toodud maale. Põhjalaskmise põhjuseks olnud asjaolu, et aurik ei jääks teise sõdiva poole kätte.

Pilt

Tüürimees R.Kurrase jutustuse järgi oli "Begonia" koos 30 teise laevaga teel Skandinaavia suunas. Niipea, kui saabus teade sõja puhkemisest Norras ja Taani okupeerimisest, päärdus enamik laevu tagasi. Kaheksa laeva, nende hulgas "Begonia", jätkas sõitu. Laev sõitis Aurlandsfjordi, mis uure Sognefjordi lõunapoolse kitsa haruna põhja pool Bergenit ulatub sügavale maa sisse. Aurlandsfjordi oli "Begonia" sõitnud varjule sõja eest, kuna vaenulise tegevuse rahunedes laeval olnud kavatsus jätkata oma teekonda.Laev asus fjordis küljega otse vastu kaldakaljut. Paremaid aegu oodanud laevapere kaks nädalat. Fjord ja selle ümbrus olnud siis norralaste käes. SÕja lähenedes muutunud olukord kord-korralt hädaohtlikumaks, kuna tihti sadama kohale ilmunud pommlennukid.
25.aprillil olnud "Begonia" pere ametis laeva varustamisel joogiveega. Kapten ja kaks meeskonnaliiget läinud maale, et selleks seada korda torustikku, kuhu sisse suunata allikavesi, kuna kõik teised viibinud laeval. Kapten M.Kägi ja veel kaks meest asusid laeva lähedase kalju jalal, millel nirises allikas. Sel momendil ilmunud silmapiirile lennuk ja mõni hetk hiljem kostnud ägedad ja kõrvulukustavad pommiplahvatused.

Lennukilt visatud alla kokku 6 lõhkepommi. Laeva neist ükski ei ole tabanud, küll aga kukkunud juba esimene pomm randa ja vaid mõne meetri kaugusele kapten M.Kägist, kes kildudest tabatuna saanud silmapilkselt surma. Teised maalolijad viibinud veidi eemal ja seetõttu saanud nad vaid kergeid kriimustusi ning veidi põrutada.

Esimesele rünnakule järgnenud kaks päeva hiljem teine kallaletung. Tol korral visatud lennukist alla 10 pommi, (LÄÄNE ELU ANDMETEL 5 pommi) kuid ka need ei ole õnneks tabanud laeva, mistõttu meestest, kes kõik viibinud pardal, keegi pole saanud vigastada. Kuna aga iga hetk võis oodata kolmandat rünnakut, siis teinud Norra võimud korralduse meeste maaletoomiseks ja hädaohutumasse kohta paigutamiseks.

29.aprillil pidanud norralased fjordist taganema. Et "Begoniat" mitte jätta teisele sõdivale poolele, otsustanud nad ta põhja lasta, mis vaatamata meeskonna protestile veidi hiljem ka teostunud. Esimese tüürimehe korraldusel alustanud sõjakeerisesse sattunud eestlased pärast seda teekonda Oslo suunas. Reis olnud väga raske ja nõudnud kaua aega. Tervelt kaks nädalat. Sõjaaegade segadusest haaratud maal tuli meestel liikuda kord jalgsi, hobustega ja rongidel, koos põgenevate norralastega. Oslo konsuli abiga pääsnud nad aga lõpuks siiski Stockholmi, kus praegu pptavad kojupääsemise võimalust. Stockholmis esitas laeva I tüürimees R.Kurras mereprotesti "Begonia" põhjalaskmise vastu.

Kapten M.Kägi purustatud põrmu matnud laevapere Ourlandsfjordi läheduses asetseva Lundi aleviku surnuaiale. Kuuldavasti on kadunu omastel kavatsus sõjategevuse raugedes lahkunu meremehe põrm tuua kodumaale. "Begonia" olevat kogu kuue aasta kestes, millal ta oli A.Kalmi valduses, sõitnud õnneliku tähe all. Laev olnud koguni mereõnnetuste vastu kindlustamata, kuid vähimatki viperust temaga ei juhtunud ja võib-olla, et ta pääsnuks ka seekord, kui mitte norralased põgenedes teda poleks põhja lasknud.



Begonia vrakk asub 15-35 meetri sügavusel, on hästi säilinud ja heaks sukeldumiskohaks, kus norrakad käivad.
mõned lingid:
http://dykkepedia.com/wiki/D/S_Begonia sealt saate siis vaadata ka milline praegu välja näeb.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Assar
Postitusi: 2182
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Mitte sakslaste poolt põhja lastud laevad

Postitus Postitas Assar » Kolmapäev 11. November 2009, 19:28:11

Võib olla sobiks pealkirjaks pigem "norralaste poolt põhja lastud laevad".
mittesakslane on kuidagi imelik mõiste. Mõnedes kirikuraamatutest on kasutatud ka Undeutschen terminit. Aga kui ikka põhjalaskja teada on, siis ... miks mitte seda ka pealkirja lisada.

Seda võiks teha juba sellepärast, et ka näiteks venelased on palju laevu põhja lasknud ning jänkid ja britid. Äkki ikka teeks erinevad teemad neile!
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Mitte sakslaste poolt põhja lastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Neljapäev 19. November 2009, 15:52:11

Assari märkus on mingis mõttes õige. Aga tahangi tulevikus siia lisada laevad, mille saatus sõlmitud teiste riikidega võrreldes Saksamaaga. Nõukogude Venemaa poolt põhjalastud laevade nimekiri pikk ja selle kohta kindlasti tuleb omaette teema. Ajapuudusel praegu vaid tegemata
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Vasta

Mine “Merendus”