Eestirand.

Meremehed, laevnikud
Vasta
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Eestirand.

Postitus Postitas Uku.Velbri » Reede 02. Oktoober 2009, 17:03:10

Aurulaev Eestirand väärib ka kindlasti eraldi teemat. Kui fritsude aeroplaanid poleks seda 41-sel pisut perforeerinud, poleks ma, arvata, oma vanaisa kunagi näinud.

Juhtumised Vikipeedia andmetel:
Eestirand kuulus konvoisse, mis transportis Eestist 1941. aastal nõukogude armeesse mobiliseerituid Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõningate allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.

24. augustil ründasid laeva Keri saare juures saksa õhujõudude lennukid, misjärel kapten B. Nelke kahest pommitabamusest lekkiva laeva Prangli läheduses madalikule juhtis.

Pommitamise käigus hukkus 44 inimest, mitusada meest hüppas üle parda (suures osas uppusid), 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) jõudsid Pranglile, kus nad kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid ning hiljem mandrile tagasi jõudsid. Sõja jooksul uputasid venelased laevavraki lõplikult.

Sündmust mälestab Prangli läheduses asuv suur puidust mälestusrist ning hukkunute kalme.

Elulugu:
1910. aastal laev ehitati Dumbartonis Šotimaal.

Laeva ostis osaühing Kalandus ja 1932. aastal saabus see Tallinna. Laev kohandati heeringapüügiekspeditsiooni baaslaevaks ja sellena teenis ta kalapüügiflotilli emalaevana Islandi ümbruses Norra merel kuni 1936. aastani. Ka oli ta kaubalaevana kasutuses.

1941. aastal transportides mobiliseerituid Tallinnast Kroonlinna sai laev saksa pommituslennukeilt raskeid tabamusi ning ta juhiti madalikule. Sõja käigus laev uputati.

1946. aastal tõsteti laev üles ja pukseeriti Tallinna Kopli lahte.

1948. aastal lõigati ta Paljassaares vanarauaks.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas vibu11 » Esmaspäev 05. Oktoober 2009, 17:04:10

Omanike ajalugu
STRATHARDLE 1910 Burrell & Son
HAROLD DOLLAR 1917 R.Dollar Co
GLENBEATH 1927 T.L.Duff & Co
EESTIRAND 1932 T.Liiman

Pilt

POSTIMEES
14.05.1932

"Heeringalaev saabus.
Laeval teostatakse Tallinnas tarvilikud ümberehitused.

Neljapäeva õhtul saabus Tallinna sadamasse Inglismaalt vastostetud aurik "EESTIRAND", mis nüüd ümber ehitatakse heeringapüügi laevaks. Laev läks maksma umbes 10 milj. senti. Ta on 392 jalga pikk, 52 jalga lai, sügav 25 jalga ja 7200 br. reg. tn. mahutusega. Laeval oli kolm katelt 2500 hobusejõuga, mis arendavad laevale kuni 10 1 / 2 miililise kiiruse. Laev jääb Tallinna sadamasse paariks nädalaks, kuni talle ehitatakse meeskonnaruumid, suurem köök ja teostatakse teisi ümberehitusi. Laeva kapteniks on kapten Jakob LEPNI."

31.05.1932
Sügiseks saame oma heeringa.
Eesti heeringalaevastik asub püügiretkele.
Minnakse Islandi põhjarannikule.

Praegu seisab Tallinna sadamas reisivalmis heeringalaevastik, mis koosneb viiest laevast: "EESTIRAND", "PÕHJARAND", "VIRURAND", "LÄÄNERAND", ja "HARJURAND". Laevastiku emalaevaks on "Eestirand", mis praegu kõige suurem Eesti kaubalaev ja üldse üks suuremaid kaubalaevu maailmas. Ta kandejõud on 7200 tonni. See laev osteti hiljuti inglastelt ja maksis 120 tuh. krooni, laev on maailmameredel sõitnud 20 aastat ja maksis kolm aastat tagasi 600 tuh. krooni, kuid et nüüd öaevahinnad majanduskriisi tõttu kohutavalt langenud, siis saado ta kätte 120 tuh. krooniga. Teised neli laeva on abilaevad ja emalaevast üle kümne korra vähemad. "Põhjaranna" suurus on 750 tonni, "Virurannal" 400 tonni, "Läänerannal" 250 tonni ja "Harjurannal" 550 tonni.

Praegu tehakse laevadel veel viimaseid ettevalmistustöid, ning juuni esimestel päevadel, kas neljandal või viiendal asutakse reisule Islandi poole. Esiti sõidab välja emalaev "Eestirand" üksinda, kuna teised laevad pärast järele. Sõidetakse kõigepealt Soome, kust võetakse peale tünnilaadung, sest meie oma vabrikud pole hakkama saanud heeringatünnide valmistamisega ja selletõttu tuli neid tellida Soomest. Edasi sõidetakse Norrasse, Bergenisse, kust võetakse peale spetsialistide meeskond, kes koosneb 12st Norra kalurist eesotsas ühe vana Norra kaluriga, kes kogu oma eluaja püüdnud heeringaid Islandi läheduses. Norra spetsialistid saavad palka rohkuse järele. Eestlasi võetakse peale umbes 250 inimest nende hulgas 25 naist soolajatena.

Püük teostub Islandi põhjarannikul Trimjen saare läheduses, kus kõige parem heeringapüügi koht Islandi ümbruskonnas. Seal on igal aastal koos sadu heeringalaevu paljudest riikidest. Meie laevastik on vähemalt oma emalaeva suuruse poolest üks suuremaid, kuna teadaolevate andmete järele ühelgi teisel kalastajate grupil pole nii suurt laeva. Püügihooaeg algab juuni lõpul ja kestab oktoobrini. Kogu see aeg viibitakse lahtisel merel, ega pöörduta enne tagasitulekut ühtegi sadamasse. Kalad puhastatakse ja soolatakse koha peal ja paigutatakse laevade laduruumidesse. Kui saak õnnestub, loodavad agarad ettevõtjad 50 000 kroonise heeringalaadungiga tagasi pöörduda.

Esimese Eesti heeringalaevastiku omanikuks on osaühisus "Kalandus", mille eesotsas on härrad Jürison, Liiman, Kilu, Kolumbus, Gild ja terve rida rannakalureid, kes varem tegutsenud peamiselt piiritusveoga ning tõusnud selleläbi jõukateks meesteks. Nüüd, mil piiritusevedu keeluseaduse kaotamise tõttu Soomes enam kuigi suurt tulu ei tõota anda, otsustati oma kapitali paremini mahutada, minnes püüdma Eestile heeringaid, mida seni teinud peamiselt Norra ja Soti kalurid. Ettevõttesse on paigutatud ligi pool minjonit krooni. Edaspidi kui algatus õnnestub, tahetakse tegevust laiendada niivõrd, et võimalik oleks kogu Eesti tarvidust omapüütud heeringatega rahuldada. Valitsuse poolt on lubatud edaspidi heeringate sissevedu piirata, või koguni ära keelata, kui selgub, et omapüütud heeringas suudab rahuldada turunõudeid.

KÜLASKÄIK HEERNGALAEVASTIKULE

Leiame selle Tallinna sadama Lääne muulilt. Mitmesuguste maade lippude all sõitvate laevade seas torkab silma tugevate terasvaieritega kaipostidele kinnitatud hiigla ookeanimüraka küllalt aukartust äratav kogu. Pera küljest on maha kraabitud endine nimi ja värske värviga asemele maalitud "Eestirand, Tallinn"- see siis see heeringalaevastiku emalaev ongi, kes läheb Põhjamere kustumatu suviöö päikese alla tooma armsale sugurahvale soolasemat leivakõrvast- arutleme omaette. Kuid juba on meid nähtud ja laevalt viibatakse käega. Õiendame kaelu mitmesülla kõrguse laevalae poole- ja näe: seal seisabki tugev-sirge mehekogu kaptenimütsis, merituultest pruunistatud näoga, käed püksitaskus. Ise naeratlev ja alati lõbus. Ainult piip puudub suus, mis nii omane kõikidele merikarudele. See oli kapten Lepni "Eestiranna" kapten ja ühtlasi sellega kogu heeringalaevastiku "admiral". Ronime mööda nagisevat laevatreppi üles tekile. Soon kohtame veel teisigi- ettevõtte omanikud härrad Liiman ja Jürisson askeldavad ringi õhetavate nägudega. Üldse on siin palju rabelemist ja askeldamist. Oleviste torni pikkune laevamürakas (laev olevat täpselt nii pikk, kui Oleviste torn) teeb inimestest. Heeringaparved on saanud juba Islandi all rahutuks ja hakkavad varsti rändama kudemispaikadesse, laeval on veel palju teha. Pole see ookeanimürakas enne heeringajahil käinud, vaid vedanud hiina kulisid ja muud kolmmanda sordi rahvast mööda lõunameresid- ning nüüd tarvis ta korda seada kalapüügiks. Sellepärast see kiire askeldamine ja sagimine.

Tuttvuneme kapteni ja peremeeste juhtimisel ettevalmistustöödega. Ühes sopis on pottsepp kõvasti ametis ahju valmistamisega. Niisugune tarvilik majapidamisvahend ei tohi puududa- ligemale 300 pealine inimeste hulk, kelle laevastik peale võtab, tahab ometi ju leiba ja egas seda saa kolmeks, neljaks kuuks Tallinnast kaasa võtta. Puusepad meisterdavad kajuteid meeskonnale. pealmisele korrale tulevad köögi ja söögiruumid ning toidutagavarade laod- kogu meeskonnale ühised. Ühelpool otsas meestekajutid, teises naiste jaoks, kuna vahepeal on ruumid kaptenite, peremeeste ja muu saksemale rahvale. Laeva põhjas on laduruumid, kuhu paigutatakse täislaaditud heeringatünnid, siin on ruumi seitsmetuhande tonnile. Kord kõrgemak ruumid soolamise ning tünnidesse ladumise tarvis. Laeva dekile ehitatakse kahele poole veel juurde künad, kuhu tühjendatakse saak meresr välja tõmmatud nootadest.
- No kas te ei karda, et kogu ettevõte võib ebaõnnestuda, esimene katse ja puuduvad sellekohased kogemused?- püüan usutleda asjapooli.
- Mis seal ikka on, teised püüavad, miks siis meie ei saa, oleme samuti mererahvas. Riskeerime. Kõige halvemal juhtumil, see tähendab, kui kalapoegagi ei saa, oleme kaotanud ühe viiendiku kapitalist, tööliste palkade ja muude jooksvate kulude näol. Järgmisel kevadel katsume uuesti õnne ülejäänud nelja viiendikuga- ja nii kuni minema hakkab, või kuni oleme oma rahast lahti. Kuid asi nii paha ei ole, meil on kindlad kalkulatsioonid: Eesti rahvas ilma selle soolasema suutäieta hakkama ei saa, miks peavad teda soos meile püüdma võõrad, mitte meie ise. Valitsus on lubanud omaltpoolt ka kõigiti soodustada omapüütud heeringa sissetoomist ja turulesaatmist. Näete, soomlased käisid ohe suve ära ja lähevad jälle- juba neil siis ikka õnne oli. Ja olevat koguni kuulda, et viimased olevat tahtnud meilegi hakata heeringaid püüdma phe kohaliku muulasest eksportööri kaudu, kes oleks hakanud näiliselt ettevõtjaks ja hankinud selleks junba lubasidki.
- Aga kas te ei karda, et vanad heeringapüüdjad norralased ja teised teid kui uustulnukaid vaenulikult vastu võtavad ja vast mõne niisuguse vingerpussi mängivad, mis püügiilu pikemaks ajak ära võtta?
- Vesi on vaba ja ehkki sinna püügihooajal tuleb kokku safu laevu, loodame, et meilegi ruumi jätkub. Pealegi on meil teadaolevate andmete põhjal meie organisatsioon üks suuremaid ja meie emalaev vist üldse üks suurem heeringalaev. Kuid igaks juhuks võtame kaasa ka püsse ja laskemoona. Kõige rohkem tuleb valvata, et ei satu territoriaalvette, siis konfiskeeritakse laev kõige täiega. Territoraalvee piirkonda on kolm miili rannast ja selles piirkonnas tohivad püüda vaid Taani laevad. Kuid taanlased leovad ka iga kivi ja künka, mis merest välja ulatub oma territooriumiks ka selle ümbrust oma territoraalveeks- seletab kapten Lepni.

Põrkan veidiks meeste hulgast eemale ja püüan usutleda laeva naisperet.
Käharpäine tütarlaps lippab kajuti ja köögi vahet, silmad rüümsalt ootel, vaadates merele.

-Kas ka heeringaid püüdma, preili?
-Ikka- saan heatululise, heliseva vastuse.
-No kas et karda ka maailmamere lainetemöllu ja teisi kurje asju, mis võivad ähvardada seal teiselpool maakera küljel- ja nii pikaks ajaks koguni?
-Ei ole see mu esimene merereis, heeringaid püüdmas küll ei ole käinud, kuid olen muidu mereteedel mitmed korrad lainte laksutada ja arvan, et sellestki õnnelikult läbi tulen.
-Egas siis muud, kui õnn kaasa, väike merineid.

Edasi selgub, et väle näitsik on üks laeva perenaisi, muidugi "sakste poolel", neid on peale tema veel paar. Peale nende moodustavad laeva naispere veel soolajad, kes asuvad laevale enne väljasõitu.
Vahepeal on läinud pimedaks. Sinine hämarus on laskunud ple lainteharjade. Kail seisvate laevade tumedatelt keredelt vilguvad kollased tuled. Sadamas on vaikinud päevane askeldus, ainult sadamapolitsei hall kogu teeb oma öist jalutuskäiku. Lahkume laevalt. Head jällenägemist ja tooge hästi palju soolast leivakõrvast!
Viimati muutis vibu11, Reede 23. Oktoober 2009, 08:32:10, muudetud 3 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas vibu11 » Esmaspäev 05. Oktoober 2009, 17:18:10

POSTIMEES
11.06.1932

Eesti heeringalaev asus teele.

Neljapäeva õhtul kell 8 lahkus Tallinna sadamast ja suundus alul Soome Eesti heeringapüügi laevastiku emalaev "Eestirand". Enne lahkumist paluti laevale vaimulik, kes õnnistas laeva ta minekul pikale teekonnale. Laevale oli tulnud ka tohkesti ministeeriumi esindajaid ja ajakirjanikke. peale jumalateenistust sõitis laev ühes külalistega reidile, kus kontrolliti kompassi ja tehti viimaseid korraldusi. Siis saadeti külalised vedurlaeval maale. "Eestiranna" suur kogu kadus varsti silmapiirilt. Soomes (Merikarwias) võtab laev peale sealt tellitud 20.000 heeringatünni. Seevastu teised laevad "Läänerand" ja "Harjurand" sõidavad välja arvatavasti laupäeval Bergeni, kust võetakse peale veel 5.000 tünni ja heeringapüügi võrgud ning eriteadlasi.


Pilt

POSTIMEES
16.06.1932

Heeringalaevale 3000 krooni veemaksu.
Enne kui aurik "Eestirand" väljus Tallinna sadamast, võttis ta peale 2000 tonni magedat vett, mis on tarvilik toitude valmistamiseks. Nüüd saabus a.-s. "Kalandusele" veeteedevalitsuselt nõudmine 3000 kr. peale veemaksu näol. Veetariif on järgmine: kui laev ise liigub veelaeva vett peale võtma, siis maksab 1 tonn magedat vett 50 senti, kuna aga "Eestirand" varustati veelaeva poolt, siis maksis temal iga tonn 1 kr. 50 s., mis teeb kokku 3000 krooni. A.-s. "Kalandus" pööras veeteedevalitsuse poole palvega seda maksu alandada. asi tuleb arutusele tariifinõukogus.
Viimati muutis vibu11, Teisipäev 27. Oktoober 2009, 10:41:10, muudetud 2 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas vibu11 » Teisipäev 06. Oktoober 2009, 10:54:10

POSTIMEES
15.09.1932

Heeringalaevad saabuvad koju.
Püügihooaja tagajärjes siiski rahuldavad.


Eile saabus AS Kalandusele kojusõitvalt heeringalaevastikult raadiogramm, et laevastiku laevad on Tallinnast 200 miili kaugusel merel ja jõuavad Tallinna pärale neljapäeval kella 5 või 6 paiku. Kohalejõudva heeringalaevastiku koosseisus on "Eestirand", "Põhjarand", "Läänerand" ja "Harjurand", kuna "Virurand" eraldus teekonnal teistest ja sõitis Bergeni, et Norra heeringapüügi eksperte maale lasta. "Virurand" saabub Tallinna mõni päev hiljem.
Üldse on heeringalaevastik püügihooaja jooksul püüdnud heeringaid 21611 tonni. Peale selle om püütud veel muid merekalu. AS Kalanduse lootused on täiesti täide läinud, sest heeringasaak katab tehtud kulud. Kuid värske heeringa vajamisel on väike puudujääk. Üldiselt on selge, et seda püügihooaega tuleb võtta õppehooajaks, ning seesuguste tulemustega võib täitsa rahule jääda. AS Kalandus võib täitsa julgesti tuleval aastal oma tegevust heeringapüügi alal jätkata.



POSTIMEES
17.09.1932
Heeringapüüdjad jõudsid koju.
Kordaläinud püük- 21 000 tünni.
Tuleval aastal jälle heeringapüügile


Pilt

Üleeile õhtul kella 6 paiku saabus Tallinna tagasi Eesti heeringapüügi emalaev "Eestirand". Kuna laeva sissesõidu aeg oli enamvähem täpipealt täpselt ette teada, oli selleks ajaks kaugelt üle 2000 inimese emalaeva vastu võtmas. Kalalaevastiku teised laevad "Läänerand", "Põhjarand", ja "Harjurand" on jäänud maha Kopenhaageni, kus kõik laadung pidi laaditama ühele laevale kokku. Viies heeringapüügi laev "Virurand" sõitis Bergeni, et koju viia heeringalaevastikus täätanud Norra eriteadlasi.
Üleeile saabunud "Eestirand" tõi kaasa heeringaid umbes 14 500 tünni. Kokku on Eesti heeringalaevastik püügihooajal püüdnud üle 21 000 tünni heeringaid. Kuna aga heering tünnides tuleb ümber laduda, siis loodetakse saada heeringaid umbes 16 000 täistünni.
Nagu jutuajamisel heeringapüüdjatega selgub, ollakse tänavuse püügihooajaga rahul ja kui tänavust saaki õnnestub täielikult realiseerida, siis tahetakse tuleval hooajal jälle asuda Islandi vetesse heeringapüügile.
Muuseas on selgunud, et osa heeringaid on võimalik realiseerida välismaal. Nii näiteks on heeringamüük Leedusse juba kindel, toll ei ole liiga kõrge. Leedu toll heeringatele on tünnilt 5 kr.
Peale Leedu olevat lootusi heeringaid müüa ka veel Rootsi.


Pilt


POSTIMEES
06.08.1933
Eesti heeringalaevastik püügiretkel.

Eesti heeringalaevastik on praegu pinevalt tegevuses. Alljärgnevalt kirjeldab retke hädaohtu ja püügi põnevat käiku "Postimehe" kaastööline, kes sõitis kaasa heeringalaevastiku emalaeval "Eestirand". Teatavasti võtab meie lehe kaastöölisena heeringalaevastiku sõidust osa Tartu Ülikooli zooloogia vanem assistent. U.Määr

Kõigepealt mõnda teekonnast.
Danzigist väljume vastu õhtut, ööseks jõuame Daani väina. Kogu sõidu ajal paistab Norra rand, edasi Ghetlandi saared, Jörer ja lõpuks Islandi Langenessi poolsaar. Ka kogu püügi ajal ei kao maa täiesti silmist, nii on purunenud unistus, viibida Atlandi ookeanis, ulgumerel, kus ei näe muud kui vett ja taevast.
Daani väina võib meresõidu tiheduse poolest võrrelda Inglise väina Lamancheiga. Iga veerandtunnis möödub meie laevast 1-2 aurikut või purjelaeva. Väin on kitsas, kõverajooneline, tugevate veevooludega ja meremärke-tulesid pilgub igast küljest, nii mõnigi kapten on sunnitud oma laeva ööseks ankrusse panema, et vältida kokkupõrkeid.
Meie 7000-tonnine "Eestirand" liigub kogu öö kapten Lepni osaval juhtimisel. Ööpimeduses paistab Daani saarestiku lame rand ja Kopenhaagen oma majesteetliku siluetiga.
Üldse kogu Daani rand on tihedalt alustatud, linn linna ja küla küla kõrval. Põllud nende vahel näivad korrapäraste, värviliste nelinurkadena. Säärast sinetavat metsa, kui seda võib näha meie rannikuil, ei näe siin üldse. Omapärase pildi pakuvad siin-seal laialipillatuna ??? kogumid. Daanlased armastavad veeta oma puhkeaega mererandades, telkides. Seda suvitamismoodust harrastab ka jõukas taanlane, eelistades telki moodsale luksuslikule suvilale, pansionile või hotellile.
Läheneme meie teekonna tähtsale punktile, tuletornile, mille kohal algab Põhjamere piir. Siit peale võivad laevu juhtida ainult kaugesõidu kaptenid. Tuletorn on madal ja paks ja asub lameda künka otsas. Oma kuju tüttu on tema meremeeste poolt ristitud "kullimammiks". Seda sõitu väikesest lombist suurde lompi pühitsetakse vääriliselt. On ilus päikesepaisteline ilm ja pealegi pühapäev. Kogu laeva koosseis, 149 inimest, on laevalael, küürimised, roostekloppimised, värvimised ja muud igapäevased toimingud on seismas. Käimas on mõningaid saladuslikke toiminguid. Esmakordsete sõitjate nägudelt peegeldub uudishimu ootus. Viimane saab varsti kroonitud pikahabemelise "Neptuni" ilmumisega kaptenisillale. "Neptuni" valge habe muutub veel valgemaks, kui kuuleb, et laeval on peaaegu sada "põrgulist", keda tulen nii kui kord ja kohus "ristida".
"Neptuni" käsutusse antud ohvitser Heinman alustab ristimisele tulevate nimede ettelugemist. Esimene nimi. Surmavaikus. Tihedast inimkogust eraldub arglik näitsik. Tema on varustatud seebivahu, pintsli ja habemenoaga, mida hakata peale sääraste atribuutitega ühe naisinimese juures? Särgmisel silmapilgul on aga näitsiku nägu üleni seebivahus ja tema ise veetünnis. 3-tolline veejuga voolikust vajutab rabeleva õrnemasoo esindaja korraks vee alla. Heledat kiljatust saadavad pealtvaatajate lõbus naer ja hubased naljad.
Säärase protseduuri teevad läbi kõik järgnevad "põrgulised". Meeste juures tuleb tarvitusele juba habemenuga ja ei puudu ka kangemad ristimisvahendid, nii kui tõrv ja tahm. Minulgi ei olnud "Neptunile" esitada mingisuguseid tõendusi enda "puhtuse" kohta, nii tuli minulgi läbi teha üks allvee ujumine. Väga räbal tunne just ei olnud, aga siiski tundsin, et peale suplust kapteni poolt ulatatud viski maitses paremini kui kunagi varemalt.
Nüüd võis sõit alata Islandi suunas.
Järgmine päev. Tibab vihma, mis muutub õige pea uduks. Tõuseb ka "väike tuuleke". Näib, et nii mõnigi ristituist on jäänud "seesmiselt" mustaks ja selle tuleb see sisemus ohverdada kaladele. Aega on, käin kapteni juhtimisel rooli pidamas. See toiming näib iseenesest õige lihtsana, arvad: mis seal ikka on, lage meri puha. Vaatad vargsi kompassile- et selle nõiutud magneetnõel ka paigal seisaks!
Järgmine hommik. Udu on õige tihe. Kapten on ühe ööga habemesse kasvanud (muu seas, habe oli näfalapäevad ajamata). Läheduses olevat Ghetlandi saared.
Läbi udu ei näe "jala ettegi" ja kompassinõel, see keerleb kui vurr. Laev liigub siiski, olles kogu aeg ohus joosta otsa saartele. Kapten ei pane binoklit hetkekski käest, hingel 150 inimelu ja- kogu heeringaekspeditsioon nurjumas. Vannnub: "Kas või teosammul, aga ankrut sisse ei pane, kurrat!"
Õhtul 11.30 lahkun kaptenisillalt, et keerata end koisse. Lohutan end mõttega, et näeme hommikul Islandi randa. "Poole tunni pärast on udu läinud"- kostavad kapteni sõnad jumalagajätuks.
Täpselt kell 12 vaatan uniste silmega läbi illuminaatori- tohoh imet! Udu teps pole mitte enam. Respekt kapteni ees aina tõuseb! Läbi hommikuse une kuulen sireeni undamist. Eelmiste päevade ohtlik sõittiheda uduga ei ole veel ununenud, pead läbib mõte - laev on madalikule joosnud. Takseerin mõttes- laev ikka suur mürakas, ega ta nii pea tervena vee alla ei kao. Sireen undab edasi.
Olen rutem kui muidu koist väljas, riietunud ja leian end kaptenisillal, silm silma vastu kapteni ja tüürimehega. Mõlemad muigavad: "Näete, seal on heeringaparv ja selle taga Islandimaa."
Alarm on korraldatud püügimeeskonnale. Otsekohe algab esimene võrkude sissepanek. Üks Soome heeringapüügilaev istub siiski "künka" otsas.
Vaatan huviga tumedaid laike heledal merefoonil- heeringaparved. Analoogilne nähe on meil räimeparved.
Mäletan kord, 7 aastat tagasi, oli minul juhus jälgida Tsitre rannas räimepüüki. Räimed korraldavad samuti kui heeringad parvedena "mängimist". Neid mänge jälgivad kalamehed kõrgelt paekaldalt ja juhivad sealt võrkude sissepanemist. Heeringapüügi juures toimub juhtimine laevalt. Heeringas on sama kala mis räim, elaks meie räim siin, Islandi vetes, oleks ta heeringas, ja ümberpöördult. Sääraseid nähte on palju, kus kalaliigi vorm on tingitud miljööst, kus ta elab, käesoleval juhul peamisest vee voolavusest. Analoogoline näht meil näiteks: mere tint ja Peipsi tint, mere vimm ja Peipsi vimm jne. Vorm on muutlik, kuid instinktid jäävad samadeks, sellepärast räim liigub samuti parvedena kui heeringas.
Heeringate püügiviis on märksa täiuslikum kui räimede oma. Heeringaparve leidmisel piiratakse see võrguga ümber ja alt. Sünnib see järgmiselt: kahest paadist korraga visatakse võrk välja, lahusolevad paadid jooksevad kokku ja sulgevad nii võrgu. Peale selle tõmmatakse võrk köite abil alt kokku, moodustades nii hiiglavõrgu- kausi. Kuigi võrgu kõrgus on kuni 100 m , laskub heeringaparv sageli kuni 200m sügavuseni ja läheb sel moel võrgu alt läbi. Alt suletav võrk ei võimalda aga sellist heeringate allalaskumist. Säärane "võrk-kaus" tõmmatakse järjest koomale, seni kui temas "üldse enam vett ei ole", nii kui heeringapüüdjad seda ütlevad, vaid võrk on "kuivalt" kala täis.
Püügi ebaõnnestumise korral jääb sageli tunne, et heeringaid on küll, aga ei oska neid üldse välja otsida, tõeliselt on see aga nii, et kui heeringaparvi on, siis ei saa nad kunagi jääda silmapaari vahele.
Mul meelestub episood sõidult Saaremaalt mannermaale. Pime öö. Laev väljub Roomassaare sadamast. Madrus valgustab laeva ninas proshektorina kogu aeg merd.Meie vahel tekib järgmine kahekõne: "Milles asi seisab?". Vastus: "Laevatee on tähistatud, peab vaatama, et tähistele otsa ei sõida."- "Siin ei ole ju ühtegi tähist näha." Vastus: "Jah, kui ei ole tähist ees, siis ei näe, aga kui on, siis paistab." Nii on ka heeringaparvedega.
"Eestiranna" paatides teostab heeringapüüki üle 100 inimese. Käimas on omavaheline võistlus, mis sarnaneb hasartmängule. Esimese heeringaparve saabumine laeva pardale (7. juulil) oli omaette sündmuseks. iga paat läheb kohe rappimisele ja soolamisele.
Heeringate laevale toimetamisest ja nende esaspidisest saatusest järgmises kirjas.
Island, juuli 1933



POSTIMEES
07.09.1933

Heeringalaev Jäämerelt tagasi
Emalaev 10 000 tünni heeringaga Tallinnas.


Kolmapäeva õhtupoolikul kell 6 oodati Tallinna saabuvat heeringalaevastiku emalaeva "Eestirand", millega oleks ühtlasi tänavu lõppenud heeringaekspeditsioon. "Põhjarand" ja "Läänerand" saabusid Tallinna juba varemalt, tuues kaasa 3000 tünni värskepüügi heeringat. "Harjurand", mille peal vähem heeringaid, sõitis Bergeni, et seal anda heeringapüügi võrgud parkimisele. See laev saabub Tallinna tuleval nädalal.
Kolmapäeva õhtupoolikul Tallinna oodataval "Eestirannal" peab olema peal 10 000 tünni heeringaid, mis kohe turule lastakse. "Läänerand" on jäetud täiesti seisma, kuna "Põhjarannal" meeskond peal, sest laevale loodetakse vedusid. Eestiranna" meeskonnast ja püüdjatest lastakse osa lahti.

Tartu sai uue saadetise heeringaid.
Nädala algul said Tartu ärimehed uue saadetise eesti heeringaid. Seekord saadi keeringaid, samuti kui esimene kord, 4 vagunit, umbes 400 tünniga. Kauaks sellest heeringahulgast Tartusse jätkub, on esialgu raske öelda. Kaupmehed arvavad, et uus saadetis heeringaid kiiresti läbi müüakse ka et Tartul tuleb olla peale seda jälle mõni aeg ilma Eesti heeringateta.
Heeringad väikemüügil on hinnalt endised, kuid tünnilt on nende hind 1 krooni võrra tõusnud.[/i]


POSTIMEES
08.09.1933

Eesti heerinast ei jätku.
Veerand kavatsetud saagist jäi saamata.
"Eestirand" saabus 10 000 tünniga Tallinna


Kolmapäeva õhtul jõudis Tallinna tagasi heeringapüügilt "Eestirand". Laeva arvatava saabumise ajaks oli sadamasse kogunud hulk vastutulijaid, kuid ootajad lahkusid pettumusega, kuna laev peatusreidil ja alles hilisõhtul tuli sadamasse. "Eestirand" tõi kaasa 10 000 tünni heeringaid, mis on suurem osa tänavusest püügist, kuna "Põhjarand" ja "Läänerand" varemalt tõid kokku umbes 3000 tonni. Kuna kavatseti püüda üldse 16 000 tünni heeringaid, siis jääb sellest kvantumist puudu 25 protsenti. On märkida, et suurematel heeringapüüdjatel (Islandil, Shotis jne) tänavu heeringasaak on olnudväiksem kui eelmisel aastal, sest sügise tulekul ja vee jahenemisel kala kandub mujale. Ka teeb edukale püüdmisele suuri takistusi sügisene tuul ja torm.
Kuna heeringalaevastik ei suutnu püüda ettenähtud kvantumit, siis tekib tänavu heeringa alal kindlasti puudujääk, mida aga AÜ Kalandus kavatseb sisse tuua välismaalt. Läinud aastal veeti meie heeringat välja Lätti, Leetu, Danzigi ja Tsehooslavakkiasse ja ka tänavu on tulnud nõudmisi Rootsist, kuid kahjuks ei ole anda kaupa.
Kalandus loodab välisheeringa sissetoomiseks hankida valuutat oma laevade töölerakendamisega välisvedudele. "Eestirannale", kui suuremale laevale, on tasuvad ainult pikemad sõidud, millede saamiseks olevat ka väljavaated.
"Harjurand", nagu teada, sõitis vahepeal Bergenisse ja temal viibib ka "Postimehe" kaastööline, Tartu Ülikooli assistent U.MÄÄR, kes toob kaasa väärtusliku kollektsiooni mitmesuguseid mereelukaid ja meretaimi.
Viimati muutis vibu11, Pühapäev 23. Jaanuar 2011, 18:12:01, muudetud 3 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas vibu11 » Teisipäev 06. Oktoober 2009, 11:33:10

järgneb...
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

kirstiotsib
Postitusi: 25
Liitunud: Reede 29. Oktoober 2010, 17:37:10
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas kirstiotsib » Kolmapäev 05. Jaanuar 2011, 16:06:01

ootan....

vandjala
Postitusi: 110
Liitunud: Esmaspäev 23. November 2009, 14:25:11
Status: Eemal

Re: Eestirand.

Postitus Postitas vandjala » Reede 08. Veebruar 2013, 13:59:02

Kas keegi oskaks juhataja lingi, kus kirjas 1941 meeste nimekiri, kes siin laeval olid ?
Ette tänades Tiia

Vasta

Mine “Merendus”