Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Meremehed, laevnikud
Vasta
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Reede 02. Oktoober 2009, 15:54:10

Eks üritan siis siia kribada ja andmed panna nende laevade kohta, mis saksa allvelaevade tegevusel tegevuse peatanud.
jooksvalt üritan ka täiendada. Ainult TIIUle praegu eraldi teema, kuna sealt isikkooseis teada.
Allikateks-
http://www.wrecksite.eu/
http://www.uboat.net/

Niisiis.


Aurulaev (SS) AGU
1575 tonni
pikkused m: 79,71x11,22x5,55

1885 - W. Gray & Co Ltd, West Hartlepool
laevaehituse lõppedes oli GEORGIA, vette lastud, kui LILLY.
1919 ümbernimetatud LORDiks.
1929 müüdud Rederi A/B Arne (Morgan Wodlin), Helsingborg ja ümbernimetatud ARNEks.
1939 müüdud Eestisse Ed. Lass´ile ja nimetatud AGUks
Omanikeks: endine kohtutegelane A.Lass, kapten J.Lamboth, leavamehaanik J.Aguraiuja, notar M.Uesson ja teised.

05.12.1939 asus Tynest söelaadungiga teele Gothenburgi poole.
Pardal oli 18 inimest

POSTIMEES
03.01.1940
Kus on Eesti aurik Agu?
Eesti auriku omanikud ja meeskonnaliikmete omaksed tunnevad muret laeva saatuse pärast, kuna viimane teade laevast saabus kodumaale 03.12.1939 ja sellest jast puuduvad igasugused andmed laeva kohta. Kardetakse, et Agu on hukkunud, või uputatud Põhjameres.
Aurik osteti alles möödunud suvel ja Eesti sadamates pole laev käinud.


06.12.1939 kell 07.54, U-31 (kapteniks Johannes Habekost) tulistas välja torpeedo, ning jälgis, kuidas koheselt peale tabamust keskolssa väike aurulaev uppus.
Hukkusid kõik pardalolijad.

Ohvriks oli tõenäoliselt AGU (kapteniks J.Lambert), kes oli lahkunud Tynest 05.12.1939 ja kellest kunagi enam midagi ei kuuldud.

Meeskonna koosseis 09.1939 Tallinna meremeeste kodus tehtud munsterrollis (Lääne Elu 03.01.1940)
kapten
Johannes Lamboth

I tüürimees
Edgar Vares

II tüürimees
Oskar Saar

I mehhanik
Johannes Aguraiuja

II mehhaanik
Rudolf Kuusik

assistent
Rudolf Õlle

vanemad madrused
Robert Sinirand
Friedrich Ottman


nooremad madrused
Eduard Sandström
Valter Talvend


dekipoisid
Härman Relvik
Vladimir Võrk
August Kuub


kütjad
Friedrich Tamm
Martin Virrok
Priidik Ime


kokk
August Bauer

kajutiteenija
Helmi Tõld


Õnnetuskoht:
laiuskraad: 56°03.0XX' N
pikkuskraad: 000°35.0XX' E

UPUTAJA U-31 SAATUS-

Põhja lastud 11.03.1940 Jadebusenis Briti lennuki poolt. 58 hukkunut.
Tõsteti üles märts 1940, parandati ja läks teenistusse. Uuesti uputatud 02.11.1940 NW Iirimaast süvavepommide abil. Uputajaks Briti HMS Antelope. 2 hukkunut ja 44 ellujääjat.



Aurulaev (SS) ANU
Pilt
Foto sellest ajast kui oli veel EXELSIORi nime all.

1 421 tonni
kandejõud: 2250 DW tonni
76,2x11x5,5 m

1883 - ehitajad J. Readhead & Co, South Shields
Valminud kui WYLO Gracie, Beazley & Co. tellimusel
1896- müüdud Rootsi- G.L. Vatis, Grekland. Ümernimetatud BILLIOks
1899- müüdud Rederi A/B Excelsior (J. Persson), Helsingborg ja ümbernimetatud EXELSIORiks.
1913- üleviidud Rederi A/B Polaris ja
1916 müüdud H. Unérs A/B, Norrköping.
1917 üleviidud Robert Göhle ja
1921 müüdud Joh. Gorthon, Helsingborg.
1921 müüdud Rederi A/B Cecil (G.F. Persson), Landskrona
1934 müüdud A/B G.H. Dahlgren, Helsingborg.
04.1939 müüdud Eestisse 3500 naelstirlingi eest. ja ümbernimetatud ANUks. Firmaks H. Saarna & G. H. Dalgren. Kodusadamaks Haapsalu.
Aurik kuulus Haapsalu laevaühingule, omanikeks A. Prikk, A. Jürgenthal. N. Schröder, K. Kranfeld, A. Saarna, O. Westerbuch, R. Sergo.

Levaomanikud
SAARNA, August (elukoht Tallinn, Tatari 34-10)
rootsi kodanik
TALGREN, Gösta Helngborgi laevamaakler.

06.02.1940 ANU (kapteniks Johannes Raudsoo) sõitis otsa miinile, mis oli pandud allveelaev U-13 (kapteniks Heinz Scheringer) poolt River Tau sissepääsu 12.12.1939, ja uppus.
Hukkunud auriku rusud olid kaldal viie miili ulatuses. Pärast plahvatust oli laeval suur segadus, vesi tungis kohe masinaruumi ja meeskonna eluruumidesse. Meeskond jooksis oma eluruumidest välja, v.a. 3 meest, kes kohe surma said. Meeskond laskis kohe päästeparve vette. Kaptenit abikaasaga meeskond enam ei näinud. Kolmapäeval peale lõunat päästepaat, mis oli otsinudkadunuid, pöördus tagasi sadamasse ja teatas, et ei ole leitud rohkem ellujöönuid. Laeva kokk suri hiljem põletushaavade tagajärjel Dundee haiglas.

POSTIMEES 09.02.1940
5 meest ja 3 naist randusid Shoti idarannikul; olid 12 tundi merel nõrgal parvel. Parve juht laeva II mehaanik K. Möller (näitleja Mari Möldre poeg).
"Parve jõudmisel madalasse vette liikus ta suurte pingutustega kaldale ja nähes pimeduses ühe raudteeveduri koldes tuld, ta sai aru, et nad on pääsenud. Üks naistest oli raskelt vigastatud, et ta tuli kanda kaldale. Kuna mehed olid väga kurnatud, siis jätsid nad abi otsima minnes naise kaldale. Selleks naiseks oli Dorothea Joost. Hiljem ei osanud nad oma viletsas inglise keeles seletada, kuhu nad olid ta jätnud. Naine leiti alles 5 tunni pärast ühe politseiseersandi poolt."


Hukkumisega omanikele kahju 400 000 kr. Oli märksa väiksema summa eest kindlustatud Rootsis. "Anu" kohta võib veel märkida, et ta oli Eestis käinud ainult üks kord, nimelt möödunud aasta suvel, peatudes Paldiski sadamas.


Hukkunud:

kapten
RAUDSOO, Johannes
39. a vana. Pärit Virumaalt, Utria külast, kus ta vanematel oli talukoht.
Kapteni poeg Robert-esimesest abielust, sõidab koos ema Selma Raudsooga 13.02.1940 õhtuse rongiga teele üle Venemaa ja Siberi Hiina, kus jäävad elama Sanghaisse, pr. Raudsoo õe juurde,, kelle prantslasest abikaasa peab seal advokaadi ametit- väidab Päevaleht 13.02.1940)

abikaasa
RAUDSOO, Liis
Pärit Virumaalt, Soldino külast, taluomaniku tütar. Sünd TEPIK, Leontine. Esimesest abielust lahutatud, aga lastetu, kandis kuni nime eestindamiseni oma lahutatud abikaasa nime LEMMING. Teenis Alutaguse vallavalitsuses kantseleiametnikuna, kust võttis 8. detsembril ühe nädalase abiellumise-puhkuse ja sõitis kihlatu J.Raudsoo telegraafilisel kutsel 9. detsembril Tallinnast laevaga Stokholmi. Abiellumine toimus pruudi pärale jõudes Göteborgis. Alutagusesse pr. Liis Raudsoo ena ei ilmunud, teatades kirjalikult, et jääb mõneks ajaks oma abikaasa juurde laevale.

I tüürimees
MEIUS, Aarne
Pärit Hiiumaalt

I mehhaanik
AAVIK, Johannes
Pärit Saaremaalt

vanem madrus
VIITONG, Oskar

kütja
KONGAS, Eduard
Pärit kuskilt Narva kandist

naiskajutiteenija
JÜRISSON(suri vigastustesse ja külmetusse paar päeva hiljem)


Teised teadaolevad meeskonnaliikmed:
II tüürimees
LIPP, A

II mehaanik
K. Möller

kokk
Johanna Mei

kajutiteenija
Dorothea Joost

assistent
Rudolf Veskimeister

vanemad madrused
August Kähi
U.Küla

nooremad madrused
Osvald Lahe
Johan Ahlberg


laevapoiss
Aleksander Roots

kütjad
Evald Gulkmann
Robert Tamm


trimmer
Rein Lõhmuste



Huku asukoht:
Ruut AN 0179, 56.41N02.04W
sügavus- 22m


UPUTAJA U-13 SAATUS
31.05.1940 uputatud asukohas 52.26N, 02.02E, süvavepommide abil Briti HMS Westoni poolt. 26 pääsenut (hukkunuid polnud).
Viimati muutis vibu11, Esmaspäev 19. Oktoober 2009, 15:00:10, muudetud 16 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Esmaspäev 05. Oktoober 2009, 12:20:10

Järgnevad 3 laeva puutusid kokku järgmise mehega. Seetõttu teen juttu kõigepealt "aktiivsest" sakslasest

Wilhelm Rollmann

Pilt

Oma karjääri jooksul uputas
20 laeva
3 sõjaleva

Sündinud 5 Aug 1907 Wilhelmshaven
Surnud 5 Nov 1943 (36) Lõuna Atlandil

Saadud autasud-
26 Sep 1939 Raudristi II Klass (kuulsaim sakslaste aumärk)
12 Nov 1939 U-boat War Badge 1939 (anti tavaliselt peale teist lahingupatrulli)
7 Feb 1940 Raudristi I Klass
31 Jul 1940 Rüütlirist

26 Oct 1938- 28 Sep 1940 oli U-34 akpten. Selle aja jooksul teostas 7 patrulli (190 päeva)
Kaks suurimat "õnnestumist" oli Briti hävitaja HMS Whirlwind põhjalaskmine, ning Briti allveelaeva Spearfish hävitamine
Peale 7 edukat patrulli läks instruktoriks.
20 Feb 1943 sai enda käsutusse U-848, suure IXD2 tüüpi laeva. Laev uputati tema esimesel missioonil koos kõigi meestega 05.11.1943 süvavepommide abil, mis ameerika õhuvägi vette viskas.

täiendav info mehe kohta-
http://www.uboat.net/men/rollmann.htm

Nüüd aga kahjuks jõuame 3 laeva juurde, mis just meile huvi pakuvad.
Esimeseks Eesti laevaks, millega ülalpoolmainit mees kokku puutus, oli

Aurulaev (SS) HANONIA

1 781 tonni

1900 oktoobril käivitati tellija Aleksei Goriainov jaoks hoones nr. 208 Ehitas Kerch Metallurg & Mining Co, Kerch.
1903 müüdi Rootsi ja nimetati ümber DROTTiks, Rederi-A / B Henckei (NP Swensson), Helsingborg.
1916 müüdud Rederi-A / B Väring, Helsingborg.
1917 nimevahetus- Småland, Ångfartygs-A / B Tirfing, Göteborgis.
1924 nimevahetus- HANÖ ,Rederi-A / B Naparima (J. Carlbom), Stockholm.
1925 firmas uued juhid. Juhiks S. N. Nielson
1934 registreeritud Soomes Rederi-A / B Hanö, Helsingborg.
1937 uus omanik: Rederi / B Hanö (Sigurd Nybonde) Helsingis
6.06.1939, müüakse Eesti. Omanikuks LOPATO, Nikolai, Kuressare. 50% omandusest kuulub John Caxbom & Co Hull
02.08.1937 nimetatakse ümber HANONIAks
24.09.1939, olles teel Veitsilnote - Grimsby 1049 tonni puulaadungiga, kell 14.30 peatas HANONIA U-34 ning tõi sõjasaagina Hamburgi sest last olla olnud suunduvat inglise sadamasse.
26.09.1939 saabub Hamburgi
21.11.1939 Hamburgis tehtud hooldus, Leth & Co
22.11.1939 Hamburgi kohus otsustab anda tasuta kasumiseks.
15.12.1939 Laev mereväes.
21.12.1939 juhend HANONIA ümberehitamiseks SCHIFF 11ks
9. märts 1940, Schiff 11 maskeerituna neutraalseks laevaks (ikka veel Eesti lipu all?) pani 144 miini ja 146 lõhkeaine poid välja Hollandi rannikule, millel olid järgmised tulemused:
9. märts 1940, uputatud Belgia mootoriga kalalaev SANTA GODELIEV (34 brt) Ostendest läänes.
11 märts 1940, uputatud Hollandi aurulaev AMOR (2325 brt) asukohas 51 ° 24N/02 ° 09E. Kõik 33 laevapere liiget jäi ellu.
Pilt

11 märts 1940, kahjustatud Kreeka aurulaeva NIRITOS (3854 brt) asukohas 51 ° 25N/01 ° 45E.
Pilt

12 märts 1940, uputatud Prantsuse purjelaev ROSE EFFEUILLEE (35 GRT).
15 märts 1940, uputatud Briti aurulaev MELROSE (1589 brt) asukohas 51 ° 21N/02 ° 13E.
15 märts 1940, uputatud Hollandi mootorlaev SABA (397 brt) kes oli marsruudil Caen-Ijmuiden. Hukkusid kõik.
16 märts 1940, uputatud Jugoslaavia aurulaev SLAVA, (4512 tgr). Meeskodn päästeti teise laeva poolt.
17 märts 1940, uputatud Hollandi aurulaev SINT ANNA LAND (2248 brt) asukohas 51 ° 24N/02 ° 01E.
18 märts 1940, uputatud Itaalia aurulaev TINA PRIMO (4853 brt) asukohas 51 ° 20'43N / 01 ° 44'27E. 1 meeskonnaliige 37st kadunud.
20 märts 1940, kahjustatud Hollandi liikurtanker PHOBOS (7412 brt) Põhja Galloperist 5 miili idas.
8 aprill 1940 uputauid Kreeka aurulaev OKEANIA (4843 brt) asukohas 51 ° 16'48N / 02 ° 03'12E. 1 meeskonnaliige kadunud.
12. aprill 1940, uputatud Hollandi mootorlaev VELOCITAS (197 brt) asukohas 51 ° 25N/01 ° 50E.
23. aprill 1940, uputatud Briti aurulaev LOLWORTH (1969 brt) asukohas 51 ° 22N/01 ° 26e.
26. aprill 1940, kahjustatud aurik CREE (4791grt), mis liikus konvois FS.54 asukohaga 52-53N, 02-19E.
30. aprill 1940, uputatud Briti miinilaev DUNOON positsioonil 52º45'N, 02º23'E. , 40 minuti pärast peale vigastust tekkis plahvatus, milles hukkus üle 25 inimese. Pääses viis.
Pilt



2. aprillil 1940, laev nimetati ümber SCHIFF 111ks.
9. aprill 1940, osales laev sissetungi Norra ja läks Bergenisse . Norra patrull-laev 201 püüdis peatada laeva, kuid Schiff 111 jätkas endisel kursil. Kell 09,55 , sisenes Bergensi adamasse ja kohe heitis sadamasse sissepääasu takistamiseks 4 miini.
11. aprillil sai laev karilejooksu pärast kahjustada , ning lekkiv laev koos meeskonnaga transporditi Kirkjefordi. Sealt edasi Bergenisse. Laev võeti kasutusest ning meeskond viindi koos seadmetegea üle üle Norra miinipanijale laev ULLERile ning laevale V-221.
27. aprillil, anti laev sadama kaitseks Bergenis , kui miinipanija. Laeva edasine saatus on ebaselge. On võimalik, et ta hukkus miinile sõites kuu aega hiljem.


Aurulaev (SS) TIIU
foto Eesti Meremuuseumist
Pilt

1 804 tonni
85,4m- 11,6 m- 5,44m/5,57m

1907/ 1907 Craig, Taylor and Co., Stockton-on-Tees (122)
1907 ELISABETH Zuid Nederlandsche Stoomboot Mij.,
Terneuzen (A.C.Lensen mgr) NL
1923 COLINGTON J.Cormack and Co., Leith GB
1928 COLINGTON Cormach S.S.Co.Ltd., Leith
(J.Cormack and Co. mgr.) GB
1935 pole enam Lloyds Registerisse sissekirjutatud
1936 TIIU Laevaühing "Tiiu", Tallinn
(Robert Nelberg and Co. mgr.Osanikeks: R. Nelberg, A. Inkapööl, M. Tarandi, J. Karholm, I. Linkvest ja B. Nelberg.) ES



09.07.1940 oli TIIU teel Halifaxist Londonisse. Pardal 20 inimest, 2300 tonni kaupa, muuhulgas toiduained. kell 12.32 sai eskordita liikunud TIIU torpeedotabamuse masinaruumi, olles asukohas- 50.20N/12.W-Grid BE 3398, allveelaevalt U-34 ja kuue minutiga uppus. Üllataval kombel suutis meeskond end evakueerida- nad korjati kaks päeva hiljem- 11. juulil üles Briti kalalaeva poolt ja maabusid Milford Havenis.
hetkel lebab kuni 2,1 km sügavusel...



Aurulaev (SS) VAPPER
4 543 tonni
115,5x17,1x-- m
kiirus- 10 sõlme

Valmistatud 1913 oktoober, kui Briti SEAPOOL, Pool Shipping Co Ltd (Ropner), West Hartlepool.
Pilt

1936 nimevahetus- PILCOT McCowen & Gross Ltd, London.
1939 müüdud Eestisse ja ümbernimetatud VAPPERiks. Omanikuks A/S Tallinna Laevaühisus, Tallinn


6 Jul, 1940, olles marsruudil Cardiff - Buenos Aires, kell 10.58 eskordita liikunud VAPPER (kapteniks O. LAAS), sai tabamuse silla alla ühe G7e torpeedoga, mille oli välja tulistanud U-34 of Cape Clearist lõunas.
Pilt
Pärast seda, kui meeskond oli hüljanud laeva kahel päästepaadil, tulistas U-34 kell 11.15 G7a torpeedo, mis tabas mootoriruumi ja laev murdus kaheks, uppudes vähem, kui minutiga. Uppumist jälgis ka U-99 (kapteniks Kretschmer), kes oli jälitanud laeva 90 minutit ja oli juba valmis ise ründama, kui VAPPER sai teise allvelaeva poolt tulistatud torpeedotabamuse.

12.07.1940
Aurik Vapperi meeskonnast on hukkunud 1-2 inimest. Aurik oli teel Inglismaalt Argentiinasse, kuhu ta oli viimas söelaadungit, millist kaupa sel teekonnal tavaliselt ei liigitata süjakonterbandiks. Laev pidi selle reisi järele sõitu jääma Lõuna-Ameerika sadamate vahel, et hoiduda sõjaohtlikest piirkondadest. Laeva hukkumise kohta on Tallinna Laevaühisusele kui "Vapperi" omanikule Inglismaalt tulnud juba kolm telegraafilist teadet, mis aga pole üksteisega täiesti kooskõlas. Viimasest telegrammist siiski nähtub, et surmasaanuid oli vaid üks, kelleks oli seni teadmatu meeskonna liige. Elugapääsenud on jõudnud kahes päästepaadis Inglismaa lääneranda. Esimesena randus paat, milles oli 17 inimest, kuna teine paat tõi kohale kapteni ja 14 meest.



Laev lebab 125m sügavusel.
Viimati muutis vibu11, Kolmapäev 01. Detsember 2010, 20:31:12, muudetud 15 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Kolmapäev 14. Oktoober 2009, 13:13:10

Järgmine mees hävitas oma allveelaevaga U-9 2 Eesti laeva. Seekord siis temast pikemalt...

U-9 kapteniks oli Wolfgang Lüth,
Pilt

Sündinud 15 Oct 1913 Riga, Latvia
Surnud 13 May 1945 (31) Flensburg-Mürwik, Germany

6 Jun 1939 Spanish Cross in Bronze without Swords
25 Jan 1940 Raudrist II Class
18 Feb 1940 U-boat Lahingumärk 1939
15 May 1940 Raudrist I Class
24 Oct 1940 Rüütlirist
1 Nov 1941 Itaalia "Croce di Guerra Italiana al valor militar"
13 Nov 1942 Rüütlirist Tammelehega
26 Jan 1943 U-boat Lahingumärk briljandiga
15 Apr 1943 Rüütlirist Tammelehe ja ristatud mõõkadega (laevastikus sai
9 Aug 1943 Rüütlirist Tammelehe, ristatud mõõkade ja briljandiga (laevastikus sai vaid kaks meest sellise autasu, üldse 27)
24 Oct 1943 Ehrenzeichen für Verdienste im Volkstumskampf
12 Oct 1944 U-boat Front Clasp (pronksist)

mehe kohta inf lehel-
http://www.uboat.net/men/luth.htm

Lisaks vaid, et kaks päeva pärast surma, sai Lüth Kolmanda Reichi viimase riikliku matuse. Kuus U-allvelaeva ohvitseri, kes rüütliristiga autasustatud, moodustasid auvahtkonna ja Dönitz pidas kõne.

U-9 saatus-
Uputatud kell 10.30 20.08.1944 Konstanza lähedal, Mustal merel positsioonis 44.12N, 28.41E, vene lennuväe pommitamise tagajärjel.






Aurulaev (SS) VIIU

1 908 tonni
270.6 x 38.2

Huku koht:
51.22N, 02.26E - Grid AN 8749
51.22.16N 2.26.22E
Meeskond: 20 (15 surnud and 5 ellujääjat).
Teekond: Antwerp - Miami


06.1917 "Flamma" Gas, Light & Coke Co (Stephenson Clarke), London.
1936 müüdud Eestisse ja nimetatud "Viiu". Alexander Inkapööl (E. Jakobson & teised), Tallinn

Kell 00.49 hours on 11.05.1940, kell 00.49 eskordita liikunud Viiut tabas üks G7e torpeedo, mille oli välja tulistanud U-9 (kapteniks Wolfgang Lüth) ja laev uppus minutiga. Viis ellujäänut korjas üles HMS Arctic Hunter (FY 1614) 10 miili Noss Headist idas

Laeva pardal olnud isikud:

kapten
VESKIOJA, Paul

I tüürimees
KOLOSTOV, Arnold

II tüürimees
MARKUS, Frits

I mehaanik
VESKE, Aleksei (pääsenud eluga Hamlet Tiitsi raamatu "Taastatud logiraamat" jargi)

II mehaanik
LIIK, Mihail (pääsenud eluga Hamlet Tiitsi raamatu "Taastatud logiraamat" jargi)

madrused
LINN, Jaan
TIHKANE, Robert (pääsenud eluga Hamlet Tiitsi raamatu "Taastatud logiraamat" jargi)
KRUUSER, Aleksander
STRENZE, Kristjan
HÄIDRE, Ott
MENDES, Abraham


kütjad
MERILA, Valdur
KALBERG, Väino
LOIKEN, Herbert
ANNION, August
hollandlane Van De Velde, A


kokk
KARJAMAA, Minna

stjuardess
JAANUSSON, Efima

hetkel lebab laev 25m sügavusel ja on norrakatele heaks sukeldumiskohaks.



Aurulaev (SS) LINDA

1 213 tonni
70x10,4x süvis 4,65 m


1889 - valmis kui "Hermes" Ailsa Shipbuilding Co Ltd, Troon, Bremen
04.1889 pmbernimetatud "Neptun"iks, Ailsa Shipbuilding Co., Bremen
1914 interneeritud Antwerpenis
1921 "Hermes" Shipping Controller
1921 Britid võtsid üle ja nimetasid ümber "Glendoon". Calvert SS Co Ltd.
1922 tagasi Saksamaale, ümbernimetatud "Heidelberg", Neue Dampfer Comp.
1923 müüdud Stettiner Dampfer Cie
1925 ostis F.L. Nimtz, Hamburg ja nimetas "Alt Heidelberg"iks.
1928 müüdud Eestisse ja nimetatud "Linda" . O.Tiedemann
1931 Kuulus Käsmu Laevaomanike Laevaühingule (peaosanikuks O. Tiideman, J. Paadimeister jt). Kodusadam Käsmu.

Kell 18.20 11.02.1940, olles marsruudil Blyth - Gothenburg , tabas "Linda"t 100 miili Norra rannikust torpeedo, mille oli väljatulistanud U-9 ja murdus pooleks. Torpeedo tabas laeva vääripoolsest osast ja tekitas plahvatuse tagajärjel laevaseina suure augu. Peale plahvatust hakkas laev kohe vajuma.

Pilt

2. tüürimees Magnus Kaamann jutustas, et videvikus oli ta komandosillal, siis tume mürts, siis kärgatus.
"Ükski inimene laeval jalule ei jäänud. Kui enese jalule ajasin, laev juba vajus. Torpeedo tabas laeva eesosa paremalt poolt, esimese ja teise luugi vahel. Kogu laeva esiosa oli segi paisatud. Päästepaadid kesklaevas olid ripakile. kapten andis kiire korralduse päästepaatidesse asumiseks. Mehed haarasid päästevööd. Asjade korjamisele polnud aega mõelda. Päästepaate alla lasta ei saanud - paatide teevitid olid vigastatud. Paatide talid raiuti kirvega läbi. Paadid kukkusid vette ninad ees ja läksid vett täis. Kümmekond inimest asus päästeparvele. Laev vajus õige ruttu. Reeling oli viis minutit pärast tabamist nii madalal, et mehed said hüpata vaevata päästepaatidesse ja hakata sealt vett välja kühveldama. Õhutankid hoidsid päästepaadid vee peal. Umbes 10 min pärast torpeedoplahvatust murdus "Linda" keskelt pooleks ja kadus lainetesse. Ahtris asuv päästeparv koos meestega vajus silmapilguks koos laevaga vee alla, kuid kerkis kohe jälle pinnale. Esialgu jõudsid kõik mehed parvele või paatidesse, aga kui parv vee alla vajus, lasid mõned mehed lahti sellest. Oli pime. Kisendati appi ja et enam ei jõua. Kõigil olid siiski korkvestid ümber ja keegi ära ei vajunud. Rootsi aurik, mis sõitis veidi maad meie ees, pöördus "Linda" hukkumiskohale. Umbes kolmveerand tunni pärast olime kõik "Brigitta" pardal. Mehaanik Georg Sommer sai siiski surma. Oli plahvatuse hetkel vannis. Haaras päästevöö ja jooksis ihualasti parvele. Lasi vee all parvest lahti. Pidi ujuma jääkülmas vees u 20 minutit, enne kui paati tõmmati. Sai südameataki u tund aega pärast Rootsi laeval olemist (külm vesi tegi oma töö). Kapten Faelmann, tüürimees Pruun ja kütja Liias said vigastusi päästetööde juures, mitte plahvatusel. Kaptenil jäi jalakand parvel millegi vahele. Kahel teisel ka jalgade vigastused ja põrutused. Allveelaev ei torpedeerinud Rootsi laeva, vaid meid."

Kaamann: "Nähtavasti jätsid nad rootslased seepärast puutumata, et see saaks meie mehi päästa."

Pootsmann Arnold Luige: "torpeedot või allveelaeva keegi ei näinud, pime oli. Rootslased rääkisid, et nägid allveelaeva õhtul kl 5 paiku sõitmas meiega ühel kursil. Siis oli allveelaev sukeldunud. Nähtavasti oodati pimedat - torpeedo tabas kl pool 6 õhtul. (Teisal: 7.05)."


Rootsi aurik "Brigitta" päästis meeskonna, kelle toimetas Koperviki sadamasse, Esiosas uppus viivitamatult, ahtriosas 4 minutit hiljem. Asukohaks 58.51N, 01.54E - Grid AN 4234. Vrakk lebab 126m sügavusel.
1 hukkunu

Meeskond:
Kapten
Georg Faehlmann (allveelaeva ohvitser oli Vene laevastikus I ms ajal, purjetamises 6 m klassis osales 1928 olümpiamängudel Tutti V , noorem vend Andreas oli ka kambas- võitsid pronksmedali). Elas Nõmmel.

1. tüürimees
Karl Pruun,

2. tüürimees
Magnus Kaaman

1. mehhaanik
Harald Suurallik

2. mehhanik
Heino Ollis

assistent HUKKUNUD
Georg Sommer
40. aastat vana ka kogu eluaja teeninud erinevatel laevadel. 1939 augustis käis eestis ja ütles õepojale- "Ega ei tea, kas enam näeme, kuna meremees ei tea seda kunagi ette ütelda." Jaanuaris 1940 oli Sommer tahtnud laevalt lahkuda ja sõita Eestisse. Kohalik konsul oli aga sel ajal parajasti haige olnud. Samuti oli Sommeri reis läbi Saksamaa teiste poolt maha laidetud, kuna see pidi tülikas olema. Georg Sommeri ema elas Tallinnas Imanta tn. 18-3. Ühes viimses emale saadetud kirjas kirjutas emale, et on tüdinenud laevasõidust ja kavattseb lähemal ajal kodumaale sõita.

vanem madrus
Arnold Luige

vanem madrus
Peet Pruul

noorem madrus
Leonhard Trummar

tekipoiss
Eduard Pruun

tekipoiss
Erich Pors

junga
Friedric Tatter

kütjad
Matvei Nakk
Eduard Temp
Arvo Loonela


masinaõpilane
Otto Koldits

kokk
Elfriede Kull

laevalt lahkus kuu enne kajutiteenija Johannes Inno, kes läks maale Rootsis ja pääses sellega katastroofist. Peale seekordset reisi pidi terve meeskond peale Raamani, Göteborgist laevalt lahkuma ja sõitma Eestisse puhkusele.

Käsmus valitses õnnetuse järel rusuv meeleolu, kuna laeval oli ka mehi Käsmust. Käsmu jõudis uudis laeva hukkumisest Tallinna postkontorist ja uudis levis kulutulena.
Laeva väärtust hinnati 20 000 naelsterlingile. Kuuldavasti oli laev kindlustatud ainult pooles väärtuses.
Viimati muutis vibu11, Teisipäev 27. Oktoober 2009, 11:42:10, muudetud 13 korda kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Neljapäev 15. Oktoober 2009, 18:01:10

Aurulaev SS MINA

Pilt
1 173 tonni


1899 - William Dobson & Co, Walker-on-Tyne
Omanik: J. Michelmann & J. Adamson & Co, Pärnu
Kodusadam:Pärnu
Positioon Grid AN 8447 - (52.24N01.59E) *
Marsruut: London (12 Dec) - Hull - Gothenburg


11.1899 Briti "Southwood" C.F.Cory-Wright, London.
1914 müüdud Itaaliasse. Ümbernimetatud "Santa Croce" G. Malinconico, Torre del Greco.
1916 tagasi Inglismaale ja ümbernimetatud "Southwood" Cambo Shipping Co, Middlesbrough.
1918 nimetatud "Melrose Abbey". Melrose Abbey Shipping Co Ltd (F. Jones & Co), Cardiff.
Pilt
Melrose Abbeyna

1919 nimetatud "Shenstone" B.J. Morgan & Co, Cardiff.
1925 müüdud Kreekasse ja nimetatud "Dolly" J. Mesene, Ithaka.
1927 müüdud L.A. Karystinakis, Andros.
1928 müüdud Eestisse na nimetatud "Mina" for J. Michelmann, Pärnu.
1932 ümberviidud to J. Michelmann & J. Adamson & Co, Pärnu.

Kell 19.15 13.12.1939, eskortimata Mina sai torpeedo tabamuse ahtrisse, mille tulistas välja stern U-57 (kapten Claus Korth) ja murdus kaheks osaks. Ahtri osa uppus viivitamatult, õlejäänud osa 30 sekundi jooksul. Esimene torpeedo, mis oli välja lastud 19.03 ei tabanud märki. Kõik pardalolijad hukkusid.

Meeskonna nimekiri Lääne Elu 03.01.1940 andmetel:

kapten
Boris Lepik

I tüürimees ja laeva kaasosanik
Jaan Jürgens

II tüürimees
Jaan Rohelmäe

I mehaanik
Raul Tõlp

II mehaanik
Karl Paas

assistent
Sander Talving

vanemad madrused
Aleksander Pill
Sergei Beritski


tekipoisid
Aleksander Ruttu?
Mihail Smirnov
Oskar Kundrads


kütjad
Felix Simmermann
Martin Kärner
Robert Kaar


kokk
Leo Laineste

messipoiss
Jakob Ojaste

stjuuard
Elli Kalpus

""Mina" kapteni abikaasa sõitis laevalt kodumaale enne jõulupühi. Ta jutustab, et laeval olid olemas kõik vajalised päästeabinõud- lahtine parv, päästepaadid, varustatud soojade vaipade, toidu ja signaalörakettidega. "Mina" oli välismaalaste käes ajalepingul ja oleks aasta algul, peale lepingu lõppemist sõitnud tagasi kodumaale."




Aurulaev (SS) REET
815 tonni
59,7x9,8x-- m
Valminud- 1904 - Helsingborgs Varfs A/B, Helsingborg
Omanik A. Jürgenthal, Haapsalu
Kodusadam Haapsalu
Hukk positsioonil:
Grid AN 4241 - (58.07N01.32E) *
latitude: 58°45.0XX' N
longitude: 000°35.3XX' E

18 liiget hukkunud
Marsruut: Methil (31 Jan) - Gothenburg

07.1904 Rootsi "Mudir". Motala Rederi A/B (G.F. Petterson), Motala.
1920 nimetatud "Larus" Svenska Sockerfabriks A/B (C.F. Tranchell), Malmö.
1936 nimetatud "Solveig". Rederi A/B C.A. Blidberg & Co, Gothenburg.
1938 müüdud Eestisseja nimetatud "Reet" Omanikuks:A. Jürgenthal, M.Kääramees, A.Saarna, M.Utov. Haapsalu.

Reet väljus 29.jaanuaril 1940 söelaadungiga Inglismaalt, Middlesbroughi sadamast. Sihtsadamaks oli Göteborg. Laeva nähti viimati Methili reidil, kust ta 31. jaanuaril lahkus.
03.02.1940 kell 09.36, tabas "Reet"a torpeedo, mille oli välja tulistanud U-58 (kapten Herbert Kuppisch). Laev uppus nelja minutiga.Tema kadumisest teatati aga juba 31. jaanuaril. Laev avastati päev varem kell 20.35 saksa allveelaeva poolt, kes tulistas mööda esimesed kaks torpeedot kell 02.15 ja kell 04.52.
Reeta äisid hiljem otsimas Rootsi rannavalve lennukid, kuid rusud jäid leidmata.

Aurik REET meeskond ajakirjanduse andmeil huku momendil:

kapten
Heinrich Rand

kapteni abikaasa
Magda Rand

kapteni 9kuune tütar
Piret Rand

I tüürimees
Vold. Siimpoeg

II tüürimees
Ferdinand Truuväärt

I mehaanik
Ilmar Kirsimägi

II mehhaanik
Johannes Hiievälja

assistent
Anton Kruusi

madrused
Mihhail Hiiuvärk
Agu Rünne


tekipoiss
Lembit Põllu
Eugen Männi


kütjad
Leopold Pomerants
Helmar Padu


kokk
Miina Pärtel

messipoiss
Erich Kalda


Aurulaev (SS) NORA
1 186 tonni
1902 - Hasseldalens Jernskibsbyggeri, Grimstad
Omanik: M.G. Martinson, Pärnu
Kodulinn: Pärnu
Huku asukoht: 57.02N, 13.11W - Grid AM 0127
19 pääsenut
Convoy
Marsruut: Nova Scotia - Belfast
Kaup: puulaadung

01.1902 Norra "Nora" for D. Ellerhusen & Co, Bergen.
Hiljem müüdud Eestisse

13.10.1940 kell 08.46 eskortimata NORA sai torpeedo tabamuse, mille oli välja tulistanud U-103 (kapten Viktor Schütze) peale seda, ku kaks torpeedot ei olnud oma sihtmärki tabanud. Eelmised torpeedod olid välja tulistatud kell 04.46 ja 07.12. Plahvatus paiskas mõningad tükid laadungist lausa allveelaeva periskoobi lähedale. Schütze otsustas mitte kasutada dekil asuvat relvastust, kuna ta nägi, et päästepaaid olid purustatud ja meeskond vehkis kätega, et neid päästetaks. Seetõttu saatis positsiooni kordinaadid ja lahkus piirkonnast.
18.10.1940 korjas ellujäänud meeskonna üles HMS Leith (L 36) (Cdr R.C. Allen, RN), mis eskortis konvoid SC-7.

Schütze suri 23.09.1950 Frankfurtis
U-103 võeti teenistusest 03.1944.
01.1945 läks Kopenhaagenist hamburgi ja 04.1945 Hamburgist Kieli.
Uputatud pommide abil 15.04.1945 Kielis.
1 hukkunu. Pääsenute kohta andmed puuduvad.




Aurulaev (SS) UKU


Kandejõud 1050 tonni, brutomaht 750 tonni.
Aurik "Uku" meeskonnas oli 11 eestlast ja 2 lätlast.


Esmaspäeval
08.01.1940


Üksikasju aurik "UKU" uputamisest.
Lennuk tulistas laeva kuulipildujaist ja heitis 5 pommi, milledest 2 lõhkesid masinaruumis. I tüürimees Rattur sai pommikildudest haavu üle kogu keha. Stuuardess Lidia Tüllil jooksis kuul läbi vasaku käevarre.

Rootsi aurik päästis kallaletungi ohvrid pärast 14 tunnilist surmaootust.

Põhjameres uputatud Panama aurik "Uku"
kapten
KRISTIANSEN, Edgar

ühes haavatud
kajutiteenija
TÕLL, Lidia

ja kahe meeskonnaliikmega saabus Sergo aurik "Abrukal" Tallinna ööl vastu reedet. Kapten Kristiansen jutustab meie lehele üksikasju laeva uputamisest:
"Väljusime Göteborgist laadungis laevaga Inglismaale 16. detsembril. Sõit läks algul mööda Norra randa üles ja 18. detsembri õhtul võtsime umbes Listeri kohal kursi otse Põhjamerre.
19. detsembri hommikul olime 95 miili Norra rannast eemal. Ilm oli veidi udune, tuult kuni 6 palli. Kell pool 11 märkasime meile lähenevat lennukit. See oli kahemootoriline masin, tiibadel haakristid. Lennuk laskus umbes 50 meetrile merepinnast ja sõitis meist mööda- luges nähtavasti laeva nime.
Seepeale tulistati lennukilt kuulipildujaist üks valand kuule laeva vööri ette.
Olin parajasti komandosillal. Andsin kohe käsu peatada masinad ja laev kursist välja keerata. Erilist halba ei osanud aimata- laevade pommitamine lennukitelt oli alles uudiseks. Mõtlesime, et meid sunnitakse peatuma ja siis tuleb mõni kontroll-laev juure.
Kuid lennuk pööras teise tuuriga tagasi ja tulistas kuulipildujaist otse laeva pihta. Asi oli juba tüsine. Hüüdsin läbi masinatelefoni alla masinaruumi käsu, et masinamehed tuleksid kohe üles. Ühtlasi käsutasin mehed päästepaate alla laskma.
Lennuk tuli kolmanda tuuriga tagasi ja heitis alla 2 pommi. Mõlemad pommid langesid mürtsuga laeva kõrvale vette. Ei saanud aru, kas lõhkesid, või mitte.
vahepeal olid mehed jõudnud lasta alla juba ühe päästepaadi- ruttasin sinna sisse ühes 9 mehega. Teine päästepaat, mille juhiks määratud I tüürimees ei läinud nii libedalt alla- kiiruga tekkis nähtavasti mingi segadus talidega. Sinna paati olid asunud 3 meest ja stjuuardess Lidia Tõll.
lennuk tuli juba neljandat tuuri. Lendas peaaegu laeva mastide kõrguselt.
Tulistas kuulipildujatest ja 3 pommi sadasid peaaegu korraga alla.
Kostsid plahvatused. Masinaruumist lõi välja tuld ja suitsu, ühus vingusid pommikillud. Sellel tuuril saidki haavata stjuuardess Tõll ja

I tüürimees
RATTUR

Stuuardessil jooksis kuulipilduja kuul vasakust käevarrest läbi. Tüürimeest tabas aga pommikildude rahe ja mees langes pikali päästepaati.
Meie olime oma paadiga juba laevast veidi eemal, kui ka teine paat talide küljest lahti sai. Paat oli aga pommikildudest nii purustatud, et hakkas kohe vajuma.
Sõudsime juure ja tõmbasime terved ja haavatud vajuvast paadist enda paati.
Kogu see tulistamine ja pommitamine kestis vaevalt 5 minutit. Lennuk tegi veel tuuri ümber laeva ja - nähtavasti veendunud, et "töö tehtud"- pööras otsa lõunasse ning kadus silmapiirilt. Meie jäime oma saatuse hooleks.
Olukord oli raske. Tuult kuni 6 palli ja kõva lainetus. Väike päästepaat võis normaalselt kanda 7-8 inimest, kuid meie olime seal sees kolmeteistkümnekesi. Kuna aga kohe märkasime, et laev väga ruttu ei vaju, hoidsime laeva lähedal. Otsustasime- kui võimalik, katsume laevale tagasi minna, et lasta vette ahtril seisev päästeparv, võtta kajutitest veel varustust ja sidumismaterjali. Tüürimees Rattur lamas üleni veriselt ja peaaegu meelemärkusetult paadipõhjas. pommikillud olid teda haavanud peast varvasteni ja ta riietest nõrgus veri.
Sõudsime siis laeva juure. Ronisin koos

I mehaniku
SUURHALLIKu,

II mehaaniku
LEPIKu

ja mõne mehega leavale.
Hävitustöö oli olnud põhjalik. Korsten ja laeva pealisehitused kuulidest ja pommikildudest läbi löödud nagu sõelapõhi. Masinaruumi olid pommid löönud läbi laeakende, katel tühjaks jooksnud, madinad purud. Üks pomm oli laevalaev jäänud lõhkemata. Pommid polnud nähtavasti eriti tugevajõulised, kuna laevakülgede veealuses osas suuri auke ei paistnud ja laev vajus õige pikkamööda.
Tõukasime raudtünnidest ehitatud päästepraami laevalaelt merre.
Võtsin kaasa laevaraamatud ja raha, mõned mehed katsusid koguda ka omi asju. Suurt siin enam võtta ei olnud ja mehed olid jooksnud päästepaatidesse selles riietuses, mis neil parajasti seljas oli.
Siis läksime pravele. Korraldasime nii, et paati jäi 5 inimest, parvele haavatud ja ülejäänud mehed. Stjuuardessi käsivarre sidusime kinni. Tüürimees Ratturit aga suuremat aidata ei saanud, kuna oleksime pidanud ta riided lõikava põhjatuule käes seljast maha kiskuma. Otsustasime, et haavatutel on parem parvel, mis püsib kauem vee peal ja kus on haavatuil parem lamada.
Laevast me eemale sõudma ei hakanud- oleksime sel juhul pidanud parve maha jätma. Laev püsis ikka veel vee peal ja käisin veel paar korda vaatamas, kas saab midagi päästa. Mehed kaasa tulla ei tahtnud enam- kartsid, et lennuk tuleb uuesti tagasi.
Paadis oli kõik vajaline varustus ja toiduained olemas, samuti parvel.
Õhtupoolikul hakkas aga parv vajuma.
Nähtavasti olid kuulid parve raudvaatidesse augud sisse löönud. Lained uhtusid parvest üle. Pimeda tulekuga algas pealegi lumetuisk.
Kella 10 paiku hakkasid paistma ühe laeva tuled. Süütasime märguandeks tulelondid. laevalt vastati meile ja varsti hakkas laevakere läbi tuisu paistma. See oli Rootsi aurik "Syrenest Cassel" teel Antverpenist Narviki rauamulla järgi. Rootslased lasid alla päästepaadi. Meie sõitsime oma paadiga laeva juure ja ronisime üles. Mehed olid külmast nii nõrgad, et langesid laevalaele jõudes kokku.
Siis pääras Rootsi laev pealetuult parve juure ja hakati parvel viibijaid võtma laeva päästepaati. Rootslastel tuli käia mitu korda. Viimasel korral lõi laine rootslaste päästepaadi vastu laevakülge puruks ja paat jooksis vertt täis.
Ühutankid hoidsid paadi siiski vee peal.
Rootslased võtsid meid vastu suure südamlikkusega. Haavatuile anti kiires korras abi. Tüürimees Ratturil tuli riided seljas lahti lõigata. Vähemaid haavu, põrutusi ja kriimustusi pommikildudest oli kõigil meestel, kes olid Ratturiga ühes paadis. Laeval selgus, et õnneks olid stjuuardess Tõllil ja Ratturil kondid terved ja imekombel polnud killud puutunud Rattuse silmi. Ainult puusas oli tal suurem haav, kust pommikild välja võeti.
Parvel ja paatides olime kuni päästmiseni kokku 14 tundi- viimased mehed parveöt toodi- ära kell 2 öösi.
Järgmise päeva õhtul jõudsime väikesesse Norra sadamasse Koperviiki, kus rootslased meid maale saatsid. Norralased võtsid meid jällegi südamlikult vastu ja meid paigutati väikesesse võõrastemajasse.
Tüürimees Rattur saadeti Augesundi haiglasse, kus ta viibib praegugi.
Järgmisel päeval saabus kohale meie konsul Stavangerist, kes korraldas meie edasisõidu üle Oslo Kopenhaagenisse. "Uku" meestest jäid siin 8 maha- said kohad teistesse laevadesse. Mina koos stjuuardess Tõlli, ühe eestlase ja ühe lätlasest kütjaga sõitsin Stokholmi ja sealt pääsime nüüd Tallinna."
"Kas see asi võttis esialgu isu meresõiduks ära?"
"Ega see lugu nii erakordne ei olegi praegusel ajal, kui teile siin tundub. Põhjameres uputatakse praegu keskmiselt mõnes nädalas 18 laeva ja norralased ütlevad, et tihti tuuakse nende sadamatesse 2 uputatud laeva meeskonda päevas."
Viimati muutis vibu11, Reede 23. Oktoober 2009, 11:27:10, muudetud 1 kord kokku.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Kolmapäev 21. Oktoober 2009, 15:27:10

Aurulaev SS MERISAAR
Pilt

2 136 tonni

ANNA GOICH 1900 G.Goich Trieste AUH
ANNA GOICH 1904 Vva Maria Goich Trieste AUH
ANNA GOICH 1919 Vva Maria Goich Trieste ITA
ANNA GOICH 1926 Cia Generale di NaTrieste ITA
MERISAAR 1930 A/S Merilaid & Ko Tallinn EST


07.1900 valmis kui Austria-Ungari "Anna Goich" G. Goich, Trieste. Valmistajaks:Stabilimento Tecnico Triestino, Trieste
Pärast I maailmasõda müüdi Eestisse
1930 ümbernimetatud "Merisaar".

12.07.1940 kell 22.31 oli eskortimata Merisaar (kapten SCHMIDT, August ) marsruudil New Orleans - Clyde. Kaubaks pidukoorem. Vaid 500m Merisaarest eemal tulistas U-99 allvelaev välja torpeedo, mis sihtmärgist läks mööda. Allveelaev tuli pinnale nin tegi lasud 20mm AA relvast. Peale seda, kui meeskond oli hüljanud laeva ning laeva kapten oli ülekuulatud tulistati laeva kell 23.50 G7e torpeedoga. Samuti ei tabanud laeva. Ilmastikuolud olevat halvad olnud. Kuna ilma pärast ei saanud enam kasutada ka tekirelva, siis allveelaeva komandör Kretschmer käskis laeva meeskonnal uuesti laev mehitada ja liikusa seejärel Bordeuxi.

15.07.1940 uputati Merisaar pommitamise tagajärjel Saksa lennuväe poolt Queenstownist lõunas.



U-99 edasine saatus:
Hävitatud 17.03.1941 umbes positsioonil 61N, 12W Briti hävitaja HMS Walkeri poolt süvaveepommide abil.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Reede 23. Oktoober 2009, 15:54:10

Aurulaev SS DAPHNE (endine Eesti EOS)

1 513 tonni
mõõdud: 82,2x11x5,1


Laeva ajalugu:
03.1890 valminud kui Briti "Naparima" (1685 grt) Caw, Prentice, Clapperton & Co, Glasgow.
Hiljem müüdud Rootsi- Axel Ingmansson, Karlshamn.
10.05.1918, Naparimat (kapten E.A. Carlsson) torpedeeris ja kahjustas UB-107 (Howaldt) Robin Hood´i Lahes. laev oli teel Göteborgist Grimsbysse puulaadungi ja 122 koti kirjadega. Üks 19st meeskonnaliikmest sai vigastada- A.W. Johansson. laev maabus Scaraboroughis, kus ajutised parandused tehti.
21.05.1918 sõitis laev omal jõul West Hartlepooli, kus ptehti korralik remont.
1918 nimetati ümber "Bolivia" ,Rederi-A/B Svenska Lloyd, Gothenburg.

POSTIMEES
09.10.1934
Uus aurik Eestile. Helsingist, 8. oktoobril. "Husvudsbladet" teatab, et Eesti ostis Rootsi laevasõidu ühingult auriku "Bolivia". Auriku uueks nimeks pandavat "Eos". Laev on ehitatud 1890. aastal.


1934 Müüdi Eestisse ja nimetati "EOS" K. Mitt, Tallinn.
1940 müüdi tagasi Rootsi ja nimetati "Daphne", Skeppsredare I. Fagræus, Stockholm.


04.12.1940 kell 04.57 Daphnet, kes liikus koos konvoiga OG-46 marsruudil Glasgow - Lisbon , tabas üks torpeedo, mille oli välja tulistanud U-37 (kapteniks Asmus Nicolai Clausen) ja uppus vähem, kui kolme minutiga. SW Cabo Espichelist, Portugalis.
Hukkus 18 inimest. Ellu olevat jäänud 1

Huku asukoht:38.12N, 09.26W - Grid CG 5837
latitude: 38°12'0X'' N
longitude: 009°26'0X'' W


Aurulaev GASRAY (Endine Eesti UHTI)
1 406 tonni
71,6x11x-- m


Ajalugu
09.1919 Valminud kui Whitworth. Robert Stanley Shipping Co Ltd (R.S. Dalgliesh Ltd)
1919 Vette lastud kui War Char,
1929 üleviidud Dalgliesh Steam Shipping Co Ltd.
1936 müüdud Eestisse ja nimetatud Uhti Omanik Peet Rass, Tallinn.
1939 müüdud Inglismaale ja ümbernimetatud Springfal. Springfal Shipping Co Ltd (Springwell Shipping), London.
1940 nimetatud Gasray. Gas Light & Coke Co Ltd (Stephenson Clarke & Co), London.
1944 müüdud Williamstown Shipping Co Ltd (Comben Longstaff & Co Ltd), London.

05.04.1945, olles marsruudil Grangemouth - Blyth, kell 18.59 Gasray (kapten R.E. Baker) sai torpeedotabamuse mille tekitas U-2321 (kapten Hans-Heinrich Barschkis) kaks miili St. Abbs Headist lõunapoole. Kapten, 11 meeskonnaliiget ja neli gunnerit päästeti, kuus päästeti St. Abbs Lifeboati poolt ja 10 Briti Clova poolt ja meeskond maabus St. Abbs. Kuus meeskonnaliiget ja kaks gunnerit jäi kadunuks.
Niisiis-
meeskonnaliikmete arv 24
6 hukkunut
16 pääsenut.
Huku koht:
Grid AN 5146 (55.35N01.27W)
Sügavusel 64m


U-2321 saatus
Ümberpiiratud Kristiansand Süd, Noras. Viidud Loch Ryan 29.05.1945 operatsiooni "Päevavalgus" .
Uputatud 27.11.1945 positsioonil 56.10N, 10.05W HMS Onslow ja ORP Blyskawica (Poola) poolt.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Sakslaste poolt põhjalastud laevad

Postitus Postitas vibu11 » Kolmapäev 01. Detsember 2010, 20:22:12

Aurulaev S/S ORION
Endine Rootsi Motala ja Göthe.

Pilt


Ehitatud 1870 Rootsis
769,54 br ja 442,72 netto-reg-tonni
Omanikeks: J.Rang, J.Kurgo, G.Ottman, O.Müür, J.Õunapuu ja teised.

PÄEVALEHT
29.02.1940

London 28.02
Briti traaler "Avonside" saatis täna Kirde-Sotimaal ühes sadamas maale Eesti auriku "Orioni" 16 liikmelise meeskonna, nende seas kolm naist. Kahe päeva eest "Orion" hakkas lekkima Põhja-Sotimaa kohal. Vaatamata meeskonna pingutustele "Orion" hakkas kiiresti veega täituma. Seejärele meeskond asus väikesesse paati ja kuus tundi hiljem meeskond päästeti "Avonside" poolt. "Orion" oli vajumas, kui meeskond temast lahkus.
Inglise Lloydi esindajalt saabus kapten J.Rangile eile hilisõhtul õnnetuse kohta vaid lühike telegramm. Selles konstateeritakse laeva hukkumist ja teatatakse, et meeskond viibib Aberdeenis. Lähemad üksikasjad õnnetuse kohta aga puuduvad ja vaevalt selguvad enne, kui meeskond jõuab kodumaale.
Näib, et aurik "Orioni" hukkumise põhjus on väga salapärane. Laevaomanikud Tallinnas ei suuda kuidagi mõista, kuidas täiesti korras laev merel äkki hakkas lekkima ja veel nii tugevasti, et teda enam päästa ei suudetud. Kuna ka paljude teiste riikide laevadega on merel juhtunud samasugune asi, siis muutub üha põhjendamatuks arvamine, et Norra sadamates peidetakse aurikutele mõni põrgumasinale sarnanev relv, mis mõne aja pärast purustab laeva külje. Teatavasti tekkis sarnane oletus ka Eesti auriku "Nauticu" hukkumise puhul.
"Orion" asus mõned päevad tagasi Bergenist teele tselluloosilaadungiga. Kuna see on täiesti ohutu vedamiseks, siis ei saa tekkida kahtlust, et hukkumine on tingitud hoopis teistsugustest asjaoludest. Ja nagu telegrammist nähtub, pole põhjuseks ka ei miin ega torpeedo.
"Orionil" sõitis kauemat aega kaptenina laeva suurema aktsionäri J.Rangi vennapoeg H.Rang. 19. veenruaril saabus ta aga aurik "Estonial" kodumaale, et siin mõnd aega puhata. Kindlasti lubas ta aga oma laeva hiljemalt kevadel minna tagasi, mida aga saatus nähtavasti ei tahtnud.
Kapten H.Rangi koha "Orionil" võttis üle Aleksander Ventsel , kes viibis laeval oma abikaasaga. Meeskonda kuulusid:
1. tüürimehena K. Koonukõrb
2. tüürimehena A. Kaest
1. mehaanikuna K. Kiider
2. Meaanikuna J.Rang
assistendi k.t R.Taal
kajutiteenijana A.Tammin
kokana E.Riimann
madrustena K.Vahtra, A.Ula, ja H.Tomson
laevapoisina H.Kärner
kütjatena H. Aljast ning L.Saar


Kuuldavasti oli laev nii sõjaohu kui ka õnnetuste vastu kindlustatud.
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Vasta

Mine “Merendus”