Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 20:16:02
Postitusi: 187
Asukoht: Tallinn
|
Siia siis hakkaks kribama aurik "Estonia" kohta käivat materjali. Aurik Estonia sõitis kolmekümnendate aastate lõpus viimase laevana Tallinna-Stockholmi liinil. Tallinna ja Riia vahet käis samal ajal aurik Eestimaa. Ajalugu: KONG GUDROD 1910 Det Nordenfjeldske SS Kong Kudrod ehitati 1910 ja ta hakkas tegema reisi- ja kaubavedusid marsruudil Hamburg-Soome. 1920 liikus Oslo ja Ida-Norra kandis. Aasta lõpuks oli vaja asendada SS Haakan Athelstadi tema reisidel ja Gong Gudrod valiti teda asendama. Alates 1929-1935 oli laev enam-vähem püsivalt reservlaevaks.  Foto pärit oletatavasti aastast 1918  Foto aastast 1930 laev sama nime all  postkaardi võib soetada- http://vintage-postcardshop.com/Aastal 1936 Müüdi Eestisse. ESTONIA 1936 Parnu Laeva  MONKEDAMM 1954 S.Stein OVERBECK 1963 Lubeck Line BOOM 1967 F.Carron EFTYCHIA 1968 G.Tzortzis et al PHAEDRA 1970 G.Tzortzis et al edasi teadmata POSTIMEES
30.04.1936
Uus reisjatelaev "Estonia" algab ühendusepidamist.
Mai keskpaiku alustab ühendusepidamist Tallinna-Stockholmi liinil Eesti uus reisijatelaev. Laev sõidab Tallinnast välja kolmapäeval kell 16 ja Stockholmist laupäeval kell 13. Alates juunikuust peab laev samal liinil ühendust kaks korda nädalas: Tallinnast igal esmaspäeval ja neljapäeval kell 16 ja Stockholmist igal kolmapäeval ja laupäeval kell 13.
Sõiduhind (söögita) on:
I klass- 35 kr.
II klass- 25 kr.
III klass- 20 kr
vahetekk- 15 kr
tekk- 10 kr.
Ühendust Tallinn-Stockholmi liinil jätkab ka samale laevaseltsile kuuluv "Kalevipoeg", ja nimelt kord nädalas.
fotol KALEVIPOEG
"Kalevipoeg" sõidab Tallinnast välja igal laupäeval kell 16 ja Stockholmist mais kolmapäeviti kell 19 ja alates juunist neljapäeviti kell 12.
Sõiduhind:
I klass- 30 kr.
II klass- 20 kr.
tekk- 10 kr.
POSTIMEES
27.05.1936
Proovisõit Tallinna reidil. Laev mahutab 250 reisijat ja kaupa.
Juba aasta keskel ei suurnud Stockholm-Tallinna laevaliinil sõitev laev "Kalevipoeg" täita tõusvaid nõudmisi. Laevaselt oli sunnitud endale muretsema uue laeva. Leiti kohane laev, nimega "Estonia", mis osteti meie ametivõimude soovil ühelt Norra laevaseltsilt. See laev, mis ehitatud Trondheimis 1910, pidas omal ajal ühendust Norra põhjasadamate vahel, on varustatud jäätugevdustehaja võib nii ühendust pidada ka talvel. Laev on kaks korda suurem, kui endine laev ja kõigile eestlasile tuntud "Kalevipoeg". Laev on nii kiire, et katab Tallinn-Stokholmi vaheosa 19-20 tunniga. Laevaliini omanikud, arvestades liiklemise nõudeid ja solmas pidades endise liinilaeva "Kalevipoja" puuduseid, otsustasid ostetud laeva ümber ehitada uuemaaja nõuete kohaselt. Ümberehitus läks maksma 30 000 krooni, mille saavutuseks oli aga, et laeval on 20 I klassi kabiini- 39 kohta, 10 II klassi kabiini- 36 kohta ja 2 III klassi kabiini- 22 kohta. Vahetekil on 70 kohta ja tekil 80-90 kohta, nii et laev võib mahutada 250 reisijat, kuna endised laevad, nagu "Kalevipoeg", võisid mahutada ainult 150 reisijat.
Peale selle on laeval veel söögisaal, kohvik-restoran, daamide ja suitsetamise salongid ning baar ja einelaua ruum III klassile ja vahetekile. Kõik ümberehitused, mis ette võetud laeva juures, on teostatud kodumaa tööjõududega ja kodumaa materjaliga. Viimaseks on enamasti tarvitatud AS Lutheri vineeri. Uudisena ja esmakordsena meie liinilaevadel on raadiotelefoni ühenduse seadeldis, mis võimaldab igal reisijal igal ajal ühendusse astuda telefoni teel omaste ja tuttavatega. Kahjuks peab see sündima ainult Soome raadiojaama kaudu, kuna meie oma telefonikorraldus ei ole suutnud veel sedavõrd ajanõuetega kaasa sammuda.
Uus laev ei ole ette nähtud mitte ainult liinilaevana, vaid ka kaubalaevana, sest ta võib võtta kaasa kuni 1000 tonni kaupa.
Teisipäeval korraldati Pärnu laevaühisuse "Schmidt & Co." poolt ajakirjanduse ja ametivõimude esindajatele laevaga tutvumiseks sõit Tallinna reidil, et demonstreerida laeva merekõlbulikkust, mis juba paika pidanud mitmekordsetel Tallinn-Stockholmi sõitudel. Tallinn-Stochkolmi liin uue laeva omamisega on võitnud välismaalaste, eriti aga rootslaste silmis suure poolehoiu, eriti oma hea seadeldise ja meeskonna ning teenijaskonna vastutulelikkuse poolest.
Laeva, mille omanikuks on Pärnu laevaselt, juhib
kapten Gehhardt, endine Eesti mereväe ohvitser, Eesti vabadusristi kavaler, kes muuseas põlvneb vana balti kunstniku Gehhardtite perekonnast.
Uus laev tahab ennast rakendada mitte niivõrd reisiveo teenistusse, kui just Eesti-Rootsi vahelise turismi ja vastatsikuse tutvunemise teenistusse. "Estonia" on õieti pioneer meie laevaliikluse alal, ja kuna laevameeste arvates tulevik kuulub just kindlatele laevaliinidele, siis võib arvata, et kogemused, mida annab uus Eesti laev, võivad kasuks tulla kogu meie laevandusele.POSTIMEES 26.03.1936 Rootsi ja Balti riikide vaheline turism elavamaks. ETA. Stokhomist, 26.märtsil. Teisipäeva õhtul siin peetud Balti riikide aktusel Rootsi riigiarhivaar Curman märkis oma kõnes muuseas, et Rootsi ja Balti riikide vahelised suhted arenesid möödunud aastal normaalselt. Seejuures tähendas Curman, et Rootsi-Eesti vaheline turistide liiklemine on möödunud aastal rekordiline. Eestit külastas 2500 rootslast. Käesoleval aastal muutub ühendus Stokholmi jaTallinna vahel veelgi paremaks, kuna sellel liinil hakkab ühendust pidama uus aurik "Estonia".Päevaleht 12.12.1939 Laupäeval kell 4 p.l lahkus Tallinna sadamast 186 reisijaga pardal Pärnu laevaärile kuuluv reisijateaurik "Estonia", et sõita Stockholmi. Reisikava kohaselt pidi laev jõudma Rootsi vetesse pähapäeva hommikupoole ja Stockholmi kella 12 paiku päeval. Laevalt, mil olid raadio saate- ja vastuvõtuseadeldised, ei saabunud mingit teadet sihtsadamasse jõudmise kohta. Samuti ka Rootsi merevõimud ei teadnud midagi avaldada laeva saatusest merel. Laupäeva õhtul oli "Estonia" raadioühenduses meie raadiojaamadega ja teatas, et jätkab sõitu. Sellest ajast kuni eile õhtuni polnud saadud laevast mingit elumärki, vaatamata sellele, et morsejaamad ja riigi ringhäälingu saatejaamad püüdsid korduvalt laevaga ühendusse astuda. .... Lõppeks eile õhtul saabus teade, et pühapäeval kella 12 paiku lõunal on "Estoniat" nähtud Gotlandi läheduses asetseva väikese saare Gotska Sandoni juures sõitmas kursiga lõunasse. Kuna laev raadiokutsele ei vastanud ja polnud selle läheduses märgata ka ühtki sõjalaeva, siis arvati Rootsis, et laevale on asunud Saksa priisimeeskond, kelle käsutuses oli ka laeva raadioseadeldis. Seetõttu polnud ka "Estonial" võimalust anda mingit teadet teda tabanud saatusest. ...... "Estonia" pardale asus Tallinna sadamas 186 reisijat, neist poolakaid 110, kelle reisueesmärgiks oli Stockholm. Viimased asusid teele Kaunasest, kust transiitreisijatena olid hankinud enestele piletid sõiduks läbi Läti ja Eesti. Peale mainitute leidus reisijaskonna hulgas ka rootslasi ja lätlasi, samuti ka üks soomlane ning terve rida eestlasi. Nii algasid laupäeval laevaga reisi: TANNER, Felix (A.S Tartu Panga direktor) HANSEN, Theodor ("Port-Kunda" sirektor) PÄRLI, Edgar (Stockholmi Eesti saatkonna sekretär) KÜTTIS, Nikolai (endine suusasportlane ja metsatööstuse ametnik) RÄTSEP, Ilmar (12a) RÄTSEP, Olaf (14a. Mõlemad Ameerikas elutseva eestlasest-kunstniku Hilda Rätsep-Nymani pojad, kes käisid Tallinnas Tõrvand-Tellmani inglise kolledzhis ja kellede Ameerikasse tagasisaatmist nõudis nüüd nende ema) RAUD, Villibald (Kaubandusatašee Londonis. Temale oli varutud laevale koht, aga viimasel hetkel pidi sõidust loobuma ettetulnud takistuse tõttu) KIMBERG (laeval 4 liikmeline perekond) hr. LAANE
hr. PALTSER
mag. ADOLFSON
hr. BISBINGENGELBERG (meremees) KLIPPBERG (meremees) TREIKELDER (laevaomanik) hr. GARBARINI (arvatavasti itaallane) PILLMANNPeale nimetatute algasid "Estoniaga" veel oma reisi välisvetes seisvatele Eesti laevadele Tallinnast pealemunsterdatu laevapersonaalid: Aurik (SS) VEGA(hiljem jäljetult kadunud) I tüürimees SCHMUUL, HansII tüürimees SCHMUUL, AugustIII tüürimees IRDT, AndresI mehaanik SCHÖNBERG, Arturassistent LILIENTHAL, Karlmadrused BRIHDIN, Karl
ALBO, Eduardlaevapoisid MURUVEE, Mihkel
KUBITS, Martinkokk ÕIGLAS, Ruthkütja SCHULMAN, IssiaAurik (SS) MARE meeskond (langes Norra vallutamisel sakslaste kätte. Mis hiljem juhtus, pole teda) I mehaanik BARLO, AlfredII mehaanik RAND, Andreslaevapoiss LAIDVEE, Augustkütjad GOLD, Elmar
SAAVO, Enn
TAMM, Anton
RAA, Elmarkokk KELPING, Ernstmadrused SIGUS, Peeter
JENSON, Alekseikajutiteenija MALTON, LudvigAurik ARGOSE meeskond: II mehaanik PRUUL, AugustII tüürimees BAUM, Georgiassistent VILLEMI, Billumadrus BERG, Ulrichtekipoiss SIMSON, AhtoAurik MARGO meeskond kapten GILDEMANN, Herberttrümmer KAELEP, Augustintekipoiss SUTT, TaavetAurik KERI meeskond II tüürimees JALAJA, Aleksandertekipoiss JÄRVESTE, RobertAurik MARVI peale sõitis kokk LESS, MarieAurik ANU peale kajutiteenija JOOST, Dorotheaaurik NAISSAARE peale madrus PILLMANN, MartPanama aurik JENNY peale madrus KUUS, VoldemarPanama auriku GUNNY peale sõitis peaaegu terve meeskond: I tüürimees MÕTTUS, Arsenimasinamees KOLK, Jaanmadrused KAUS, Hindrik
JÜRGENSON, August
MÄLL; Johannestekipoisid
AARMANN, Felix
LILLEMÄGI, Eduardkütjad MEINDOK, Paul
TÄNAV, Orest
VILIDO, Viktortrümmer TEDREKEN, Johanneskokk LANGE, ErnstReisiaurik "Estonia" juhtkonda ja meeskonda kuulusid: kapten YLLO, JohannesI tüürimees LOOTSMANN, KarlII tüürimees PONN, HermanI mehaanik SUURMANN, JakobII mehaanik TIIDT, FelixIII mehaanik PÕLD, Aleksanderraadiotelegrafist PEKKER, Jaanmadrused PAOMEES; Anton
PÄRN, Julius
SÕEL, Juonas
LOSSMANN, Alfred
KAEV, Johannes
VÄHI, Herbert
SOOSALU, Raivopuusepad TOON, August
KIIL, Benjamin
kütjad LUIK, Hain
LING, Johannes
SAAR, Johannesökonom LOORBERG, Elisabethkokad KRUUSMANN, Alide
JEVGENJEV, Mihhailkokaabi JEVGENJEV, Lindakelnerid ADRIKORD, Antonia
SIEGER, Viktor
TAMM, Raimund
KOOR, Melanjakajutiteenijad ja käägipersonal LÄNEBACH, Marta
RANNU, Hilda
PERTEL, Linda
MÄTTIK, Nadezda
LUTHER, Erna
KATVEL, HelmiPOSTIMEES 14.12.1939 "Estonia" on Swinemündes.
Eesti saatkonna telegramm Välisministeeriumile.
Astuti samme laeva kinnipidamise põhjuste selgitamiseks.Välisministeeriumile saabus eile meie Berliini saatkonnale telegramm, milles teatatakse, et aurik "Estonia" asub Swinemünde" sadamas. kahesõnaline telegramm kinnitab juba varemalt eraviisiliselt saabunud teateid ja võtab aluse kuuldustelt, mis tekitasid muret laeva saatuse pärast. Välisministeerumi väliskaubandus osakond asus telefoni teel ühendusse saatkonnaga lähema informatsiooni saamiseks. Nagu kuuldud, on saatkond juba astunud vajalikke samme Saksa võimude juures, et selgitada, mis põhjusel Eesti laev kinni peeti. ka on tehtud korraldused laeva reisijate heaolu eest hoolitsemiseks. Täna viibib Eesti peakonsul Treude Hamburgis, kus ta isiklikult asub korraldama "Estonia" vabastamise üritust. POSTIMEES 07.02.1940 Eile õhtul kell 19.45 jõudis Tallinna sadamasse Thomas Clayhills Son laevakontori aurik "ESTONIA"
kapten
KRABO
juhtimisel. laev tuli Stockholmist ja tõi kaasa 20 reisijat, peamiselt meremehi, 167 kotti posti ning 138 tonni mitmesugust segakaupa.ESTONIAGA jõudsid eile kodumaale HALLIK, Linda
VIIN, Triin
JAROVSKY, Jakob
ALLIK, Teodor
LIIVAMÄGI, Paul
ELLIP, Ferdinand
VIILUP, Peter
CYLPHE, H
MÕTUS, Arseni
TREIAL, Elmar
ÜKSIK, Leander
TASSA, Agathe
SAAR, Richard-Oskar
KRIISK, Karl
PENTSOP, Friedrich
VENTA, Elmar
SAAR, Joosep
MALMRE, Eduard
VALDEMAR Voldemar-Helmut
LEIT, Maria
_________________
Jaanis V
|
|
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
