Setumaast üldiselt

[urr]

Pärast Vastseliina kindluse ehitamist XIV sajandil kujunes lõplikult kindlaks piir Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, mis kulges mööda Piusa jõe keskjooksu, Meeksi oja ja Pedetsi jõge. Nimetatud joonest ida pool asetsevad alad - Obinitsa ja Meremäe ümbrus ning Luhamaa - allusid kuni 1920. aastani halduslikult Pihkvale. Selle kandi eestlased jäid niimoodi vene kultuuri surve alla, erinevalt teistest Eesti aladest, kus domineeris saksa kultuuri pealetung. Neil aladel hakkas moodustuma uus etniline grupp - setud.

Vana-Liivimaal (hilisem Eesti- ja Liivi kubermang) algas muinasaja lõpus eestlastele 700- aastane orjapõlv. Pihkva kubermangus muidugi sakslastest rõhujaid ei olnud ja samalaadset orjaaega ei alanud. Elu käis Setumaal edasi feodaalkorra reeglite järgi kuni XX sajandini. Alles aastal 1473 rajati Petseri klooster, millele talupoegi sunniti andamit koguma. Oli palju neid, kes õigeusku vastu ei võtnud ja uskusid hoopis Pekot. Eesti ajalooõpikutes käsitletakse küll keskaegset Liivimaad, kuid juttu pole Pihkvamaa elukorraldusest. Muidugi ei kehtinud seal balti erikord ega olnud ärkamisaega ega pandud talupoegadele liignimesid. Eesti- ja Liivi kubermangus peeti vakuraamatuid ja korraldati hingerevisjone. Pihkvamaal seda vajadust ei olnud. Kõike seda asendasid pihiliste nimekirjad. Nende nimekirjade alusel koguti andamit ja värvati nekruteid 25 aastaks tsaariarmeesse. Perekonnanimed pandi setudele alles Eesti Vabariigi ajal 1921 aastal.

Setude põhiliseks vaenlaseks varasemal ajal olid leedu-poola hõimud, kes tihti tegid röövretki Pihkva- ja Liivimaale. Setud olid esmaseks
kaitseks eestlastele poolakate eest. Mitmel korral rüüstati maad ja rahvast nii, et ellu jäid vaid need, kes suutsid end metsas varjata.
1580 aastal kui rootslased vallutasid Paide, Rakvere ja Narva, siis poolakad rüüstasid samal ajal Setumaal ja vallutasid Pihkva. Pihkva
on vallutatud ka eestlaste poolt 1215. aastal Lembitu juhtimisel ja 1919. aastal Vabadussõja ajal Maipealetungi käigus.

Ajalooline Võrumaa sai Põhjasõja aastatel ja sellele järgnenud katku epideemias väga rängalt kannatada. Kuidas olid aga lood Setumaal,
tolleaegses Pihkva kubermangus, selle kohta eesti ajalooõpikud jälle vastust ei anna. Kui Peeter I põletas maani maha Rootsile kuuluva
Tartu linna ja purustas lõplikult Vastseliina kindluse, siis kuidas oli olukord Petseri ümbruses, mis kuulus Venemaale Pihkva kubermangu?
Võrumaa oli pärast Põhjasõda peaaegu inimtühi, kuid kui palju eestlasi elas setu aladel Pihkva kubermangus, kus Peeter I väed laastamistööd ei teinud?

Saksa tüüpi mõisaid Setumaal ei olnud. Olid üksikud Puškini kirjeldatud tüüpi vene mõisad. Formaalselt kaotati mõisaorjus Setumaal 1861-1866. Reaalselt setu talupoeg ei olnud kunagi mõisniku oma ja keegi ei saanud teda osta ega müüa. Tüüpiline setu talupoeg ei mõistnud vene keelt. Väga harvad oli abielud setude ja venelaste vahel. Maa ja järved kuulusid Petseri kloostrile. Sellega olid talupojad majanduslikult allutatud kloostrile, mistõttu klooster nõudis neilt andamit. Liikumisvabadus kubermangu piires oli talupoegadel olemas – kloostril oli täiesti ükskõik, millise maatüki peal talumees oma andamit kogus. See peaks selgitama ka meetrikates kasutatud väljendi - ekonomitseski krestjanin - tähendust. Mingit erilist rõhumist kloostri poolt ei olnud. Seda kinnitab ka tõik, et Petseri kloostriülemaks sai lihtne setu soost Seretsüvä küla talupoeg Andrei/Andres - vaimuliku nimega arhimandriit Arkadi Tsänk. Talupoegade ülestõuse ega mässe rõhujate vastu setumaal samuti ei olnud.

Niisugune on minu nägemus Setumaa ajaloost. Ma ei ole ajaloolane ega võta vastutust võimalike faktivigade eest.
Kuna minu esivanemate põlistalu asub Meremäe vallas, Seretsüväs, siis olen proovinud selle kandi ja selle küla ajalugu endale selgemaks mõelda ja lähemalt uurida.

Urmas


uuritavad nimed Setumaal: Sibul, Põld, Kala, Sõrmus, Valge, Rimm, Leigri
uuritavad külad Setumaal: Seretsüvä, Karamsina, Kolo, Lütä, ...

[Assar]

Vana-Liivimaal (hilisem Eesti- ja Liivi kubermang) algas muinasaja
lõpus eestlastele 700- aastane orjapõlv. Pihkva kubermangus muidugi sakslastest
rõhujaid ei olnud ja samalaadset orjaaega ei alanud. Elu käis Setumaal edasi
feodaalkorra reeglite järgi kuni XX sajandini.

Mina pole ka mingi ajaloolane ega püüdle selles suunas. Aga 700 aastat käib vist ikka pigem selle aja kohta, mil meil nö. oma riiki ei olnud. Kui sakslased ja ordu siin võimust võtsid siis olid eestlased minu meelest veel tükk aega vabad. Täpselt ei tea kindlasti, aga orjastama hakati vist alles pärast Jüriöö ülestõusu, aga ka mitte väga kohe ilmselt. Orjusele tõmmati kriips peale 1819 aastal - nii, et orjaaega tuleb kokku heal juhul 500 astat minu rehknuti järgi. Pihkva kubermangus tervikuna lõppes pärisorjus ikka pool sajandit hiljem siiski.

Peale selle olid ka Pihkva kubermangus mõisad nagu igal pool mujalgi ja ka nende omanike seas oli sakslasi nagu igal pool mujalgi. Mõned minu sakslastest sugulasedki käisid Pihkvamaal kohalikke rõhumas

aga küsimus ei saa olla selles, et sakslaste orjaaeg oleks olnud mingi erilisem nuhtlus kui näiteks venelaste oma, vaid pigem selles, millal keegi konkreetse piirkonna üle üldse kontrolli saavutas ning kas piirialal kohalike elu põrguks teha oli strateegiliselt mõtekas.

Alles aastal 1473 rajati Petseri klooster, millele talupoegi sunniti andamit koguma. Oli palju neid, kes õigeusku vastu ei võtnud ja uskusid hoopis Pekot. Eesti ajalooõpikutes käsitletakse küll keskaegset Liivimaad, kuid juttu pole Pihkvamaa elukorraldusest.

Siin tahaks ka paar sõna kommenteerida. Esiteks, et juba 1473 pidid talupojad makse maksma ja kindlasti hulka varemgi veel - mis praegu siis parem on - maksuameti eest ei pääse tänapäevalgi keegi. Ilmselt ei huvitanud ka tollal kedagi, kas uskusid Pekot või mitte. Mõtle ise kui kõik oleksid tormi jooksnud, et tahan olla ortodoks jne. siis nad oleks saanud maksuvabastuse ja too Petseri klooster oleks nälga ära surnud. Kuskilt pidid nad ju andameid saama ja süüa tahtsid nemadki.

Muidugi ei kehtinud seal balti erikord ega olnud
ärkamisaega ega pandud talupoegadele liignimesid. Eesti- ja Liivi kubermangus peeti vakuraamatuid ja korraldati hingerevisjone. Pihkvamaal seda vajadust ei olnud. Kõike seda asendasid pihiliste nimekirjad. Nende nimekirjade alusel koguti andamit ja värvati nekruteid 25 aastaks tsaariarmeesse. Perekonnanimed pandi setudele alles
Eesti Vabariigi ajal 1921 aastal.

Siin tahaks märkida, et vakuraamatuid ja hingerevisione ei pidanud kirik ja neil olid teised eesmärgid kui pihiliste nimekirjadel. Muideks noid nimekirju peeti ka balti erikorra kehtivuse alal.
Hingerevisione on Venemaal tüki kolm rohkem peetud kui meil siin. Selletõttu saavad venemaalased neid allikaid kasutades julgelt sajandi kaugemale esivanemaid uurida kui meie. Hingerevisionidel oli üleriiklik tähendus pihiliste nimekiri pigem koguduse huvides peetud asi. Mingist asendusest küll juttugi ei saa olla. Andamit pihi nimekirjade järgi ka ei kogutud ja nekruteid ammugi mitte.

Setude põhiliseks vaenlaseks varasemal ajal olid leedu-poola hõimud, kes tihti tegid röövretki Pihkva- ja Liivimaale. Setud olid esmaseks kaitseks eestlastele poolakate eest.

Eks igaüks ikka oli enda eest väljas, kui mõni bande ringi liikus ja vara kallale kippus. Kui pilk kaardile visata, siis saab selgeks, et Läti poolt ründaja (kusagilt Aluksne kandist näiteks) rünnates Setumaad ja otse edasi liikudes jõuaks hoopis Pihkvasse mitte Eestisse. Seega olid setud poolakate rünnakute eest pigem esmaseks kaitseks Pihkva venelastele kui eestlastele.

[urr]

Tänan Assarit kommentaaride eest, siiski jääb ühtteist vaieldavaks.

Ma tahtsin väita, et Setumaa olukord oli üpriski teistsugune kui Võrumaa aladel aga ka mitte päris samasugune kui Pihkva kubermangus, teisel pool Irboskat.

Kui sakslased ja ordu siin võimust võtsid siis olid eestlased minu meelest veel tükk aega vabad.

Kui kutsumata külalised ikka kohal on, siis ei olnud see vabadus enam endine vabadus.
Just see piirialal asumine oli üheks põhjuseks miks seal rahva ikestamisele niipalju tähelepanu ei pööratud kui mujal. Ikestajatel oli mujal kindlam tunne, kui seal piiri ääres. Mitte, et vene ike parem oleks kui saksa ike.

Peale selle olid ka Pihkva kubermangus mõisad nagu igal pool mujalgi ja ka nende omanike seas oli sakslasi nagu igal pool mujalgi. Mõned minu sakslastest sugulasedki käisid Pihkvamaal kohalikke rõhumas

Need vene mõisad olid pigem rohkem nagu suurtalud, kus peremees ise samamoodi tööd rügas.
Palju Setumaal mõisaid üldse oli? Pankjavitsa, Troitsa, rohkem ma ei teagi aga kindlasti mõni veel. Keegi võiks siin foorumis valgustada seda teemat. Setumaa rubriigis on praegu äärmiselt vähe liiklust.

juba 1473 pidid talupojad makse maksma ja kindlasti hulka varemgi veel

Ei usu, et enne Petseri kloostri asutamist keegi maksu käis kogumas. Elati kogukondliku korra järgi, nagu muinasajal, mingeid rõhujaid ega muid parasiite polnud. Kuri hunt metsast käis lambaid murdmas regulaareslt. Sildu ja teid ka ei olnud, sest keegi ei käskinud ehitada neid.

Hingerevisione on Venemaal tüki kolm rohkem peetud kui meil siin. Selletõttu saavad venemaalased neid allikaid kasutades julgelt sajandi kaugemale esivanemaid uurida kui meie.

Ma ei tea, mis aastal pandi Venemaal talupoegadele perekonnanimesid, Setumaal juhtus see sajand hiljem, kui mujal - alles 1921. Sellepärast on suht keeruline ainult meetrikate järgi oma varasemat põlvnemist uurida ja veel võimatum tundub foorumist abi küsida. Väga abiks oleks hingerevisjonid. Need on kuskil Pihkva arhiivides vist. Saagast ega AIS-ist neid ju ei leia. Personaalraamatuid pole kindlasti ega ka vakuraamatuid.

Andamit pihi nimekirjade järgi ka ei kogutud ja nekruteid ammugi mitte.

Võibolla küll, et pihiliste nimekirjade järgi nekrutite valimine ei käinud. Mulle tundub, et see ei käinud ka liisu viskamise meetodil. Kas on Petseri kandist võetud nekrutitest mingeid nimekirju kuskilt leida?

Seega olid setud poolakate rünnakute eest pigem esmaseks kaitseks Pihkva venelastele kui eestlastele.

Muidugi ründasid poola-leedu banded ka Pihkva suunal aga mitte ainult. Ründasid ka Tartu suunal. Ja kannatas selle all ka Võrumaa. Iseenesest on tähtis fakt, et poola-leedu hõimud toda kanti tihti laastasid, ükskõik mis eesmärgil ja suunal siis.

Urmas

[Assar]

Kui sakslased ja ordu siin võimust võtsid siis olid eestlased minu meelest veel tükk aega vabad.

Kui kutsumata külalised ikka kohal on, siis ei olnud see vabadus enam endine vabadus.

Vabadust pole mitte kunagi nii palju kui tahaks - ka praegu mitte. Millal me siis vabaks saime jälle kas 1991 või siis kui Vene Föder. väed välja viis? Aga minu arust kirjutasid sina orjaajast mis on palju konkreetsem nähtus, ning vana filosoofilist dilemmad, mis ja kas vabadus üldse olemas on, pole mõtet vist antud kontekstis arendada.

Need vene mõisad olid pigem rohkem nagu suurtalud, kus peremees ise samamoodi tööd rügas.
Palju Setumaal mõisaid üldse oli? Pankjavitsa, Troitsa, rohkem ma ei teagi aga kindlasti mõni veel. Keegi võiks siin foorumis valgustada seda teemat. Setumaa rubriigis on praegu äärmiselt vähe liiklust.

Mõis tegelikult on tänapäevases mõistes põllumajandus ettevõte. Ka tänapäeval on nii selliseid kellele omaniku roll tähendab investeeringut kui ka selliseid kes ise objektil on ja tööd rabavad. Oli ka toona nõnda. Alguses tähendas mõis seda, et keegi oli mõnelt valitsejalt saanud lääni, mis sisaldas juba portsjoni mõisasid. Mingit spetsiaal mõisahoonestust seal polnudki võib olla. Olid talud, nende käest kogus mingi tegelane makse ja läänimees ise ei pruukinud teadagi, milline see kant välja nägi.

Eesti alal oli palju valdusi mis kuulusid sellistele pomodele nagu de la Gardied ja Oxenstiernad. Näiteks viljandi ümbruskond ja Hiiumaa kuulusid de la Gardiedele. No kui nad ka kohal käisid, siis igal juhul ei osalenud sellised mehed reaalses mõisavalitsemises. Nii, et mõis võis olla ka vabalt üldse hoonestamata. Kui omanik elas mujal ja ka valitseja käis vaid makse kogumas siis kellele ja milleks sellist investeeringut?

Sellest Setumaa osast, mis praegu Venemaa all on, ei oska mõisade osas hinnangut anda. Tänapäeval jääb Setumaa Misso, Meremäe ja Värska valla alla - pidades silmas ainult Eesti osa. Missos on mõis, mis eraldati Vastseliinast. Obinitsa lähedal on Tedre karjamõis ja Meeksi (äkki kohaliku kirjapildi järgi Miikse vms) karjamõis asub kontrolljoonest vist paar kilti. Värska vallas polnud vist ühtki mõisat. Äkki see kuulus Petseri kloostrile siis. Omanikuta maad ju jäetud poleks.

Ei usu, et enne Petseri kloostri asutamist keegi maksu käis kogumas. Elati kogukondliku korra järgi, nagu muinasajal, mingeid rõhujaid ega muid parasiite polnud. Kuri hunt metsast käis lambaid murdmas regulaareslt. Sildu ja teid ka ei olnud, sest keegi ei käskinud ehitada neid.

Petseri kandi ajalugu nii hästi ei tunne, aga miski keeldub uskumast, et kuni 15 sajandi kespaigani seal anarhia valitses. Kellegile see kant ilmselt ikkagi vähemalt formaalselt kuulus ja mingeid andameid nad maksma pidid. Teadmata kellele vaataks ma eelkõige Pihkva ja Vastseliina linnuste suunas.

Sildade ja teede ehitamiseks pole alati ju käsku vaja. Endal on ju mugavam justkui liikuda kui saab kuivalt üle jõe. Igasugune liikumine jätab endast raja maha, mis pideva käimise tulemusena muutubki teeks ilma igasuguse vastavasisulise käsuta.

[urr]

Minu peamine eesmärk - et Setumaaga seotud olevad inimesed siin rubriigis rohkem sõna võtaksid, jääb siiski veel täitmata.

Tänapäevane Setumaa on küll osa Misso vallast aga Misso mõis ei jää Setumaa poolele. Samuti ei jää Setumaale ka Lasvas asuv Tedre karjamõis. Ka mitte Vastseliina ega Orava mõisad. Vt. kaarti http://www.mois.ee/kihel/vliina.shtml
Meeksi mõis asus Räpina kihelkonnas. Setumaal, Miikses, mis asub praeguse kontrolljoone lähedal, pole miskit mõisa kunagi olnud. Seega pole Setumaa praeguses Eesti poolses osas siiski minu teada ühtki mõisa.

Obinitsas ja Miikses ehitati kirikud sügaval veneajal 1950-ndatel. Ka selles osas on Setumaa ajalugu erinev näiteks Viljandimaa ajaloost.

Setumaa varasemast ajaloost leidsin lühikese artikli siit: http://www.setomaa.ee/index.php?id=63dc ... icle_id=68


tervitades,
Urmas

[Assar]

Tänapäevane Setumaa on küll osa Misso vallast aga Misso mõis ei jää Setumaa poolele. Samuti ei jää Setumaale ka Lasvas asuv Tedre karjamõis.
Meeksi mõis asus Räpina kihelkonnas. Setumaal, Miikses, mis asub praeguse kontrolljoone lähedal, pole miskit mõisa kunagi olnud. Seega pole Setumaa praeguses Eesti poolses osas siiski minu teada ühtki mõisa.

Obinitsas ja Miikses ehitati kirikud sügaval veneajal 1950-ndatel. Ka selles osas on Setumaa ajalugu erinev näiteks Viljandimaa ajaloost.[/url]

Vat ega Setumaa piir täpselt silme ees pole küll, kuigi iga aasta mõned korrad sealt kandist rattaga läbi olen matkanud

Lasvat asub juba sügaval Võrumaal ju. Tedre karjamõis asub ca. 4 kilti Obinitsast lääne poole - Juusa, Melso ja Hilana kandis. Obinitsa on kindlasti Setumaa, seal asub ka muuseumitare. Kas siis see piir sealt nii 2...3 kilomeetri kauguselt lähebki???!!!
Miikses asus karjamõis, Meeksis aga vist isegi mõisakeskus, aga need on erinevad kohad. Ma pole seal ise olnud, aga Eesti mõisate loendis on ta ära märkitud. Mis ilmus ca 1987 kui õigesti mäletan peast. saan täpsustada.

Kiriku all mõtled sa mida? Kas näiteks tsäässonid on kirikud?

[urr]

Enne Juusat on Tamme, kust voolab läbi Piusa jõgi, seda loetakse sealkohal piiriks. Juusa kõrval on Tedre küla tõesti, kuid ma ei tea, et seal mõis oleks. Aga ma pole ka külas sees käinud ise. Vajab uurimist.

Miikse ja Meeksi on täiesti erinevad kohad jah, kuigi setud nimetavad mõlemat Miikseks vist. Mul seda mõisate loendit endal käepärast pole.

Kiriku all ma ei mõtle tsässonat. Kiriku all mõtlen praegust Obinitsa ja Miikse kirikut. Miikse Ristija Johannese kirik (1953) valmis Stalini eluajal. Issanda Muutmise Obinitsa kiriku ehitasid koguduse liikmed ühiskondlikus korras Stalini ajal 1952. a. Sõidad jalgrattaga muuseumitarest 500m Piusa koobaste poole ja paremat kätt enne kalmistut on kirik

tervitades,
Urmas

[Assar]

Enne Juusat on Tamme, kust voolab läbi Piusa jõgi, seda loetakse sealkohal piiriks. Juusa kõrval on Tedre küla tõesti, kuid ma ei tea, et seal mõis oleks. Aga ma pole ka külas sees käinud ise. Vajab uurimist.

Miikse ja Meeksi on täiesti erinevad kohad jah, kuigi setud nimetavad mõlemat Miikseks vist. Mul seda mõisate loendit endal käepärast pole.

Kiriku all ma ei mõtle tsässonat. Kiriku all mõtlen praegust Obinitsa ja Miikse kirikut. Miikse Ristija Johannese kirik (1953) valmis Stalini eluajal. Issanda Muutmise Obinitsa kiriku ehitasid koguduse liikmed ühiskondlikus korras Stalini ajal 1952. a. Sõidad jalgrattaga muuseumitarest 500m Piusa koobaste poole ja paremat kätt enne kalmistut on kirik

tervitades,
Urmas

Tedrel oli omalajal mitte mingi häärber vaid karjamõisas. Ise pole kindel, et seal midagi tollest ajast veel praegu alles on. Käisin hilja aegu ülevaatamas Heisri mõisa, mis küll pole kaugeltki Setumaa. Selle peahoone nägi selline välja nagu mingi väike linnaaguli maja ja ilmselt pole kunagi oluliselt võimsam olnudki. Ka tol mõisal olid karjamõisad veel omakorda. Kagu-Eesti pole ilmselt olnud ka omal ajal teab mis rikas koht, et siia olulisel määral uhkeid losse oleks ehitatud. Mis, aga puutub mõisatesse, siis miks sa Misso nii ruttu maha kandsid. Heakene küll, Misso ise ei asu Setumaal, kuid Misso mõisale tõenäoliselt võis kuuluda näiteks Luhamaa kant, aga võib olla isegi Laura/ Lavra. Samuti võisid mingid alad kuuluda Vastseliinale.

Siin on üks artikkel. siit järeldub, et Obinitsas oli kirik juba aastast 1904, aga see lammutati vahepeal maha. kas 1950ndatel just sama kirik taastati või ehitati pigem uus, selle kohta ei tea öelda.
Aga, miks see tsässon halvem koht jumalateenistuseks olema peaks kui kirik. Ilmselt tuleb sul sellega ikka leppida, et seal piirkonnas olid lihtsalt tsässonid. Selline kultuuriline eripära. Ja kirikud tulid pigem hilisema aja "moena" sisse. Aga neid tsässoneid on Setus tõesti palju, olen ise ka neid külastanud. Reeglina väiksed puust ehitised, kuskil küla servas.

Aga see artikkel, mis sa mulle lugemiseks saatsid, andis ehk sulle endale vastuse, kellele enne kloostri ehitamist setud makse maksta võisid. Kuidas mul endal küll Irboska Truvor ei meenunud, kes Venemaad valisema läks
Jah, ega ikka vist enne kui ajalugu ei uuri, ei saa ka midagi põhjapanevat väita. Nüüd tuligi välja, et setud ikka enne kloostrit päris puu otsas ei elanud

[Ulvi Lepplaan]

Soovitan lugeda ka Indrek Jäätsi artikleid setude hilisemast ajaloost. Need on ilmunud 1998 aasta Akadeemias 6 ja 7.

[helmhi]

Kirikuraamatutes olen märganut kolme mõisat. Rainova, Ultina olid karjamõisad ja Valdina tegeles metsamajandamisega. Need mõisad asusid Setumaa põhja-poolsemas osas. Põllumajanduslikke mõisaid polnud põhjusel, et maad olid väikese viljakusega.
Mõisnikud olid põhiliselt venestunud(vene usu ülevõtnud) balti sakslased.

[Eike Riis]

Postimees 17.09.2009: Koguteos süüvib Setomaasse

"Teisipäeval esitleti Eesti Rahva Muuseumis setode rõõmsal osalemisel viieköiteliseks kavandatud koguteose «Setomaa» esimesena trükist ilmunud köidet, mis kannab numbrit kaks.
Raamatus esitlevad Eesti ja Venemaa ajaloolased ja arheoloogid uurimistulemusi alade kohta, mis on iidsetest aegadest olnud setode kodumaa ning mis praegu asuvad siin- ja sealpool piiri."

Loe edasi: http://www.postimees.ee/?id=164830

[kordo]

eestlasel on seda raske uskuda, kuid jah - setod, erinevalt eestlastest on pidanud koormist ainult riigile andma, pärisorjust pole meil kunagi olnud.

kurb, aga tõsi, setode psüühikat pole orjaöö mõjutanud.

[Inimene123]

Viskaks õhku ühe küsimuse Setumaa, täpsemalt Petserimaa kohta. Oskab keegi ehk osutada, milline nägi välja algupärane Petseri maakonna vapp? Pean silmas just esialgset, 1920ndaist pärinevat vappi, mitte 1937 kinnitatud vappi, millel on kujutatud kuldset kannelt (mida praegu võib kohata teeviitadel, mis osutavad sisenemisele mõnda Setumaa valdadest). Algsel Petserimaa vapil (kinnitatud 1927?) oli aga nähtavasti kujutatud nii kannelt kui ka koobast, millest on tulenenud Petseri nimi.

[müürisepp]

http://www.heraldicum.ru/russia/subject ... echery.htm

eelviimane rida.