Kust alustada?
Kust alustada?
Tere!
Mul on probleem - nimelt ei oska ma kuidagi pihta hakata. Tean, et 1921a. perenimede panemise käigus pandi Petseri vallas, Suur-Bereznjuki (Beresniiki) külas mu otsitavatele perenimeks "Kärmo" ja teine juur on sealt samast, "Kadajanõ". Aga olen otsinud kaarte, et millise kiriku raamatutest peaks otsima ja ei leia. Kas keegi on selle küla nimega kokku puutunud ja oskaks ehk rea peale aidata?
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=33 ... d747c8f38f" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1130,177,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Mul on probleem - nimelt ei oska ma kuidagi pihta hakata. Tean, et 1921a. perenimede panemise käigus pandi Petseri vallas, Suur-Bereznjuki (Beresniiki) külas mu otsitavatele perenimeks "Kärmo" ja teine juur on sealt samast, "Kadajanõ". Aga olen otsinud kaarte, et millise kiriku raamatutest peaks otsima ja ei leia. Kas keegi on selle küla nimega kokku puutunud ja oskaks ehk rea peale aidata?
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=33 ... d747c8f38f" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1130,177,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Re: Kust alustada?
Kas keegi üldse oskab öelda, kas Setumaal oli samamoodi nagu mujal Eestis, et abielluti ikka tihti ühe küla inimestega ja väljaspoole eriti ei jõutud? Kui ma tean küla ja piirkonda, kus nt tütar oma mehega elab, kas peaks vanemaid otsima ka samast kohast?
-
- Postitusi: 35
- Liitunud: Pühapäev 16. November 2008, 16:28:11
- Asukoht: Värska
- Kontakt:
- Status: Eemal
Re: Kust alustada?
Niipalju kui olen uurinud Setumaa kirikute raamatuid, abiellumine ühe küla inimeste vahel oli pigem erand, kui reegel.
Konkreetselt minu esivanemad on pärit väga erinevatest küladest. Kusjuures külade vahemaad olid suhteliselt suured(10 või isegi 20 km).
Otsimise aluseks peaks võtma mees-soost isikud. Kirikuraamatus on isiku eesnimi, isanimi ja küla nimi ning mitmelpool ka vanus(kuigi vanus ei pruugi väga täpne olla).
Arvata võib, et selle Beresniki küla inimesed käisid Petseri Varvara kirikus.
Konkreetselt minu esivanemad on pärit väga erinevatest küladest. Kusjuures külade vahemaad olid suhteliselt suured(10 või isegi 20 km).
Otsimise aluseks peaks võtma mees-soost isikud. Kirikuraamatus on isiku eesnimi, isanimi ja küla nimi ning mitmelpool ka vanus(kuigi vanus ei pruugi väga täpne olla).
Arvata võib, et selle Beresniki küla inimesed käisid Petseri Varvara kirikus.
Re: Kust alustada?
Nii et kui 1921 nimepaneku puhul on meessoost isiku vanuseks kirjas 42 ja elas Suur-Bereskiini/Beresniki, siis pean uurima 1879 kirikuraamatuid. Kahju, et pole saadaval head kaarti, kus oleks külad peal.
Re: Kust alustada?
Saadan kaardi lingi. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:46366" onclick="window.open(this.href);return false;
Juhul kui ei tööta, siis selgituseks. Berezniki , teise nimega Pitalova, asub Petserist Mitkovitsa ja Košelka suunas. Jääb suurelt teelt paremale poole. Mitkovitsa ja Košelka külad kuulusid Vilo valda ja elanikud käisid Zalesje kirikus. Kuna Pitalova asub Petserist sama kaugel kui Zalesjest, siis võisid nad emmas-kummas käia. On ka külasid kus suurem osa elanikke käis ühes kirikus ja mõned pered teises kirikus.
Ühe küla elanike abielu omavahel oli harv juhus (kindlasti alla veerandi), sest enamjaolt olid kogu küla elanikud suguluselt tihedasti seotud ja nii võeti kaasa reeglina teisest külast. Sama küla elanike puhul võis olla tegu sugulusabieluga (kuigi ühine esivanem võis jääda nelja-viie põlve kaugusele).
Nimepaneku ja surmameetrika puhul on vanused ligikaudsed. Tean juhuseid kus vahe võis isegi üle 10 aasta olla. Meetrikates esineb 100 aastaselt surnuid inimesi, aga need on kõvasti üles poole ümardatud. Algselt tuleks otsingu raadiuseks võtta vähemalt 3 aastat.
Herki S.
Juhul kui ei tööta, siis selgituseks. Berezniki , teise nimega Pitalova, asub Petserist Mitkovitsa ja Košelka suunas. Jääb suurelt teelt paremale poole. Mitkovitsa ja Košelka külad kuulusid Vilo valda ja elanikud käisid Zalesje kirikus. Kuna Pitalova asub Petserist sama kaugel kui Zalesjest, siis võisid nad emmas-kummas käia. On ka külasid kus suurem osa elanikke käis ühes kirikus ja mõned pered teises kirikus.
Ühe küla elanike abielu omavahel oli harv juhus (kindlasti alla veerandi), sest enamjaolt olid kogu küla elanikud suguluselt tihedasti seotud ja nii võeti kaasa reeglina teisest külast. Sama küla elanike puhul võis olla tegu sugulusabieluga (kuigi ühine esivanem võis jääda nelja-viie põlve kaugusele).
Nimepaneku ja surmameetrika puhul on vanused ligikaudsed. Tean juhuseid kus vahe võis isegi üle 10 aasta olla. Meetrikates esineb 100 aastaselt surnuid inimesi, aga need on kõvasti üles poole ümardatud. Algselt tuleks otsingu raadiuseks võtta vähemalt 3 aastat.
Herki S.
Re: Kust alustada?
Suured tänud! Ise küll ei oleks seda suutnud välja uurida. Hakkan kohe otsima.
PS- aga siis on ju väga raske kui mitte isegi võimatu, otsida naisliine.
PS- aga siis on ju väga raske kui mitte isegi võimatu, otsida naisliine.
Re: Kust alustada?
Naisliini on võimalik uurida vaid siis, kui leiad abielumärkme. Seal kirjas naise vanus (võimalik, et ebatäpne), isa nimi ja küla kus kohast pärit. Mees jäi abielludes alati oma külla ja naine läks mehe juurde (mõned erandid võimalikud, näiteks kui naisel märgitud teine abielu, s.t. lesk, siis võis mees liikuda ka naise külla). Naise küla ei pruugi kuuluda sama kiriku alla.
Mingi võimalus naise küla tuvastada on ka läbi laste ristivanemate, aga see võib olla ebakindel variant. Tavaliselt üks ristivanem isa poolt ja teine ema poolt (see ei ole reegel, mõnikord mõlemad ühelt poolt ja mõnikord hoopis kauged sugulased). Kui näiteks üks ristivanem on ema vend, siis ema tavaliselt samast külast pärit (sest mees elas tavaliselt algusest lõpuni ühes külas).
Mõnes piirkonnas on saagas ülesse pandud ka pihiliste nimekiri (nt Zalesje), sealt saab kõige täiuslikuma info. Info külade kaupa, kõigi perede hetkel elusolevad liikmed kirjas koos vanustega.
Herki S
Mingi võimalus naise küla tuvastada on ka läbi laste ristivanemate, aga see võib olla ebakindel variant. Tavaliselt üks ristivanem isa poolt ja teine ema poolt (see ei ole reegel, mõnikord mõlemad ühelt poolt ja mõnikord hoopis kauged sugulased). Kui näiteks üks ristivanem on ema vend, siis ema tavaliselt samast külast pärit (sest mees elas tavaliselt algusest lõpuni ühes külas).
Mõnes piirkonnas on saagas ülesse pandud ka pihiliste nimekiri (nt Zalesje), sealt saab kõige täiuslikuma info. Info külade kaupa, kõigi perede hetkel elusolevad liikmed kirjas koos vanustega.
Herki S