Kasulikke raamatuid.

Vasta
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas Uku.Velbri » Laupäev 19. Aprill 2008, 16:56:04

Tõstan vana jutu siia ümber:
Pakuks luua kasulike linkide kõrvale ka teemad "Kasulikud raamatud" ja "Uued raamatud". Toksisin foorumi otsingusse "raamat" ja "kirjandus", sain hulga huvitavat infot, kuid sealt kirikuRAAMATUTE vahelt neid sõeluda on suht tüütu.
Ise pakuks, eriti virulastele, Raely Viirsalu raamatut "Külarahvas". Siselehe slõugan ütleb, et "Viru külaelu, just selline nagu ta oli. Läbi mitmete aegade."
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159698
Mulle meeldib :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri » Laupäev 19. Aprill 2008, 17:17:04

Kellelgi ehk märkamata jäänud - ilmunud on esimene tõsine Eesti ajalooatlas (Prof. A Must'a eessõna):
http://www.apollo.ee/product.php/0209151
P.S. Kas ajalooatlas ongi kaks sõna :oops: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Vallokas
Postitusi: 74
Liitunud: Laupäev 22. September 2007, 01:32:09
Status: Eemal

Postitus Postitas Vallokas » Laupäev 19. Aprill 2008, 22:33:04

"Külarahvas" on tõesti meeletult hea raamat. Omal loetud ja julgen tõesti soojalt teistelegi soovitada. Nii et Ukuga iati nõus.
Ja seda ka muude raamatute kohapealt :D

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 » Kolmapäev 21. Mai 2008, 14:15:05

Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Eike Riis » Laupäev 24. Mai 2008, 23:16:05

vibu11 kirjutas:Eesti II
Võrumaa
http://www.werro.ee/werro1926/index.php?ID=35
Parem on kasutada linki www.werro.ee/werro1926 - sealt saab edasi nii raamatusse kui selle juurde kuuluvatele kaartidele.

Setumaa koguteos (1928.a) oli ka kunagi Internetist loetav (Tarkvarastuudio lehelt), aga nüüd see link enam ei tööta. Kas keegi on leidnud toimiva lingi?

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 » Pühapäev 25. Mai 2008, 13:48:05

Setumaa koguteos (1928.a) oli ka kunagi Internetist loetav (Tarkvarastuudio lehelt), aga nüüd see link enam ei tööta. Kas keegi on leidnud toimiva lingi?[/quote]

Täiesti õudne! Ei ole leidnud. Kuigi suutsin nüüd esmakordselt endale ära tõestada oma vanavanemate seto päritolu ja ka küla, kus elasid. Kahjuks aga mitte ei leia seda raamatut. HELP!
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Eike Riis » Kolmapäev 04. Juuni 2008, 09:04:06

Skaneeritud vanu trükiseid leiab aadressidelt:

http://www2.kirmus.ee/grafo/
http://www.tlulib.ee/grafo/

Need on osaliselt samad, mis olid varem Tarkvarastuudio kodulehel. Kahjuks ei ole seal Setumaa koguteost. On olemas Tartumaa ja Viljandimaa.

Sander
Postitusi: 80
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 20:02:07
Status: Eemal

Maakonnaraamatud koolidele - Eesti III Setumaa 1928

Postitus Postitas Sander » Neljapäev 05. Juuni 2008, 11:45:06

Tiigrihüpe pani need vanad koguteosed PDF-s CD-le ja saatis 2004 aastal tasuta koolidele. Mul on praegu laual Saaremaa oma ja sealt karbilt loen, et tegemist on projektiga Maakonnaraamatud koolidele ja Setumaa leiab III. plaadilt - Eesti III Setumaa 1928. Tasuks mõnest sealkandi koolist küsida, kuna need saadeti vastava maakonna koolidele.

Vaatasin Estrist, et Võrumaa ja Setumaa raamatud on ühele plaadile pannud ka Tartu Tarkvarabüroo Sirvi aastal 2000 ja see on vähemalt suuremates raamatukogudes saadaval

inga.ligi
Postitusi: 139
Liitunud: Neljapäev 25. August 2005, 20:17:08
Status: Eemal

Kolgaküla raamat

Postitus Postitas inga.ligi » Kolmapäev 25. Juuni 2008, 18:30:06

Hiljuti ilmus Melika Kindeli koostatud ja Kolgaküla Traktorite ja Tööriistade Muuseumi poolt välja antud raamat "Kolgaküla".
Huvitavat lugemist Kuusalu valla Kolgaküla küla ajaloost tänapäevani välja.Kõvad kaaned,180 lk,rikkalikult pilte ja elulugusid -kellel juured sealkandis - tasub kindlasti tutvuda. :)

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri » Reede 04. Juuli 2008, 18:09:07

Tea, kas kuskil siin juba väljahüütud, kuid kel pole, võiks uurida:
Ilmar Talve.
Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni.
Pea 700 lehekülge tõsist lugemist. Esmasirvimisel tundus see faktitulv isegi pealetükkivalt tõsine... :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Tiiu Høvik
Postitusi: 96
Liitunud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:14:06
Asukoht: Norway
Status: Eemal

Postitus Postitas Tiiu Høvik » Reede 04. Juuli 2008, 20:34:07

Kas Eestis on üks internetti raamatupood kust saab krediitkaardiga osta - kus pole vaja isikukoodi? Arvan et isikukood on Eesti eestlastele. Ühes tahtsid passinumbrit??? Ostan raamatuid Inglismaalt ja Amerikast ja seal on krediitkaart küllalt. Mõned raamatud paistavad et oleks huvitavad aga pangasjekkidega ei taha tegelda kuna see on kallis lõbu.

Terv.

Tiiu

Sander
Postitusi: 80
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 20:02:07
Status: Eemal

Postitus Postitas Sander » Reede 04. Juuli 2008, 22:44:07

Tiiu Høvik kirjutas:Kas Eestis on üks internetti raamatupood kust saab krediitkaardiga osta - kus pole vaja isikukoodi?
Tiiu
Apollos http://www.apollo.ee saab maksta krediitkaardiga

http://www.apollo.ee/help.php ütleb nii
"Kuidas tellida välismaale?
Valige soovitud tooted ostukorvi.
Tellimuse vormistamisel määrake piirkond, kuhu saadetist soovite. Saatekulu arvutatakse automaatselt vastavalt sellele, millisesse piirkonda tellitakse ja kui palju tooteid on ostukorvis. Saatekulude arvutamise mehhanism on kirjas eelmises punktis.
Välismaale tellides tuleb tasuda krediitkaardiga või pangaülekandega ning kätte toimetatakse saadetis postiga"

isikukoodi kohta võiks küsida järgmiselt aadressilt
info@apollo.ee

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri » Pühapäev 10. August 2008, 18:17:08

Küll juba 2006 ilmunud, kuid mulle alles täna pihkujuhtunud, teistelegi ehk muljet sisaldav kirjapanek:
Aleksei Peterson "Eesti maarahva elust XIX sajandil".
Eriti kui tahaks teada, mida vanasti tähendas matt, mõhe, mähja aeg... kirjutatu tagaotsas kõik meie eest lahtimõeldud :wink:.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Kadri102
Postitusi: 364
Liitunud: Neljapäev 08. Jaanuar 2009, 22:07:01
Status: Eemal

Eesti mõisad

Postitus Postitas Kadri102 » Esmaspäev 08. Juuni 2009, 11:27:06

Kuna mulle tundub, et seda siin veel pole mainitud, siis panen kirja:

EESTI MÕISAD Eesti Ajalooarhiivi poolt koostatud ja 1994 aastal Olioni kirjastuses välja antud.
Sisaldab mõisate eesti ja saksakeelseid registreid, koos saksa- ja eestikeelsete vastetega, lisaks mõisate jaotumine maakondade ja kihelkondade kaupa. Erinevalt muudest ilmunud mõisaraamatutest palju infot ja vähe pilte.
Mulle lausa asendamatu raamat! Soovitan teistelegi! :D
Kadri

janelys
Postitusi: 560
Liitunud: Teisipäev 21. Aprill 2009, 09:40:04
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas janelys » Pühapäev 16. August 2009, 22:57:08

Minule on abiks olnud näiteks raamatud:
*Voldemar Vitkin "Suguvõsa uurimine" 2001 Valgus http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7898;
*Aadu Must "Eestlaste perekonnaloo allikad" 2000 Kleio http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4545;
Kadrina kandist (Lääne-Virumaa) head raamatud:
*Richard Tammik "Kadrina kihelkond läbi aegade" 2005 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158231 ja
*Eduard Leppik "Kultuurilooline Kadrina" 2000 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?130996

********************************

Esimese raamatu "Suguvõsa uurimine" kohta leidsin internetist küll info seal olevate vigade kohta, kuid eks seal ole ka vajalikke asju kirjas algaja jaoks. Toon need vead siinkohal ka ära:
Vead Voldemar Vitkini raamatus "Suguvõsa uurimine". Tallinn, 2001

Esitatud on fakti- ning loogikavead, pole toimetamisvigu. Tekst on lisa ajakirjas Akadeemia nr 4, 2002 ilmunud artiklile “Populaarne genealoogia. Voldemar Vitkin. Suguvõsa uurimine: Praktiline käsiraamat. Tallinn: Valgus, 2001.”

Lk 13. “Hõimluse tekkimiseks pole tähtis, kas abielu on seaduslikult registreeritud või elatakse nn. vabaabielus (elukaaslasega). Oluline on, et nendest põlvneb laps”. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 20 ütleb aga hõimluse kohta: “(1) Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. (2) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud.” Seega pole vajalik abikaasadest lapse põlvnemine, vaid ametlik abielu. Jääb arusaamatuks, millele tugineb raamatu autor.

Lk 14. “Algisa (1) tütre (3) lapsed (6 ja 7) loetakse nende isa sugukonda kuuluvaiks.” Lk 11 esitatud sugukonna definitsiooni järgi pole oluline, kas põlvnemine on isa- või emajoones, seega kuuluvad lapsed nii oma isa kui ka ema sugukonda, liiatigi on nimetatud definitsiooni järgi sugukond sotsiaalne üksus ning seega on ema- või isapoolsesse sugukonda kuulumise puhul olulisem näiteks ühine majapidamine.

Lk 16. Tingmärkide tabelis tähistab ‘o’ lapsendamist. Muude allikate põhjal tähistab see märk hoopis kihlatud olemist (pool abiellumise märgist). Puudu on märk ‘(*)’, mis tähistab paljudes allikates ristimist. Arusaamatu on 8 kasutamine abiellumise märgina. Ristatud mõõgad tähistavad ka haavatasaamist. Soovitan olla ettevaatlik tabelis toodud tähtede kasutamisel tingmärkidena (L – leer, k – krematsioon jm).

Lk 20. Raamatu teksti järgi moodustavad nii perekond kui ka pere leibkonna. Talus on siiski moodustanud leibkonna ka perekonda mitte kuuluvad isikud, seega on õigem pere ja leibkonna samastamine.

Lk 21. Soovitan võtta reservatsiooniga Taluseaduse definitsiooni, mille järgi “talupere koosseisu ei kuulu talus töölepingu alusel töötavad kodanikud, kaasa arvatud sugulased”. Seadus kehtis vaid neli aastat (1989-1994) ning seda ei saa laiendada varasematele talupidamistele.

Samal leheküljel on samastatud eellast ning kõuku. Eellase mõiste on aga laiem, kuna eellane on iga mees- või naissoost veresugulane, kes elas päisnikust varem, näiteks vanaisa õde ja vend.

Lk 23. Raamatu järgi tüvetabel “näitab ürgisa kõiki meessoost järglasi” (aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342). Rahvusvahelises genealoogias hõlmab tüvetabel ka vallalisi naissoost järglasi, kes sündides kandsid ürgisa perekonnanime.

Lk 24. Astsendorium ja destsendorium (kuigi vaevalt neid sõnu keegi eesti keeles kasutab) peaksid õigekeele reeglite järgi olema astsendoorium ja destsendoorium.

Lk 26. Sugukonnatabel ei tohiks lk 11 toodud sugukonna definitsiooni järgi hõlmata “naitumisega perekonda tulnud isikute veresugulustabeli andmeid teatava sugulusastmeni, harilikult neljandani”. Siin on jällegi aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342, kuid tuues eri allikate definitsioone, peaks autor jälgima nende vastavust teineteisele.

Lk 27. Soovitan lugejal mitte võtta tüvetabelis esitatud andmete hulka nii rangelt, kui see on raamatus esitatud, sest kõikide nende andmetega tüvetabel on rohkem perekonnakroonika kui sugupuu või tabeli moodi.

Lk 30. “Eesti suguvõsauuringutes saab kõukude tabeleid tavaliselt koostada viienda-kuuenda sugupõlveni”. Ärge rõõmustage enneaegselt, kui olete leidnud oma esivanema kümnendast või ka neljateistkümnendast põlvkonnast – autori tsitaat on ligi 70 aastat vana (vähemalt kaks põlvkonda) ning põlvkondade arv oleneb ka teie enda vanusest. Seega on pigem tavatu, kui te ei saa oma kõukude tabelit koostada kaheksanda kuni kümnenda sugupõlveni.

Lk 31. On kasutatud nii sõnakuju ‘proband’ kui ka ‘probant’. Eesti keele sõnastikud selliseid sõnu ei tunne, kuid võimalik on kasutada tsitaatsõnana ‘probant’, kuna see sõna esineb vähemalt saksa keeles.

Lk 45. Esineb eksitav väide, et tervisliku seisukorra isikuandmetega tegelemine on delikaatne ning nende kogumisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse § 2 ja 4 sätteid. Tegelikult ütleb seaduse § 2 lg 2 p 1, et seadust ei kohaldata “füüsilise isiku enda poolt kogutud isikuandmete töötlemisele isiklikuks otstarbeks” ning seega see seadus suguvõsauurimisse ei puutu, kui suguvõsa kroonikat koos tervislikku seisundit kajastavate andmetega ei plaanita levitada.

Lk 52 on kirjas, et “aastail 1931-1940 tegutses Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts”. Tegelikult tegutses neil aastail Eesti Sugukondade Uurimise Büroo, Eesti Eugeenika Selts “Tõutervis” oli asutatud juba 1924. aastal ning 1930. aastal sai selle nimeks Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts.

Lk 53. Raamatud “K. Päts. Tema elu ja töö” ning “Juhan Laidoner : Mälestusi kaasaeglasilt” ilmusid mõlemad 1934. aastal, mitte 1945. aastal. Samuti on pealkirjades tegelikult sõna ‘kaasaeglased’, mitte ‘kaasaegsed’.

Lk 62. Rootsi Genealoogia Seltsi (raamatus kui Föderatsioon, rootsi keeles Förening) laualehe nimi on AnRopet, mitte AnKopet.

Lk 68. Väide, et lühend ‘vkj’ tuleb märkida sündmuse toimumise aja ette, pole just asjakohane – praktika on peagu alati vastupidine, see märkus lisatakse sündmuse aja lõppu. Muide, “Eesti keele käsiraamat” ei luba kuupäeva kirjutamisel vormi “aasta, kuu, kuupäev”, nagu on raamatus kästud. Samuti on see praktikas vähe levinud ning võib seetõttu vääritimõistmist põhjustada.

Lk 85. Perekonnaseadus on esitatud tegelikult 1996. aasta seisuga, kuigi viidatud on 1997. a seisule. Miskipärast peale viite sel aastal sisse viidud muudatustest muid märke raamatus pole. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktT ... p?id=12647.

Lk 99. Siseministeeriumil on alates 2000. aastast perekonnaseisuosakonna asemel rahvastiku toimingute osakond, kus ka raamatus nimetatud kartoteek asub. Muide, perekonnanimede eestistamiste kohta on andmebaas olemas ka Internetis (http://www.history.ee/ono/otsing20.htmlwww.eha.ee).

Lk 197. Isikuandmete kaitse seadust on võrreldes avaldatuga muudetud viiel korral. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktT ... p?id=18735.

Lk 202. Soovitan mitte kasutada lühendeid AA Eesti Ajalooarhiivi lühendina ning RA Riigiarhiivi lühendina. Üldkasutatavad lühendid on vastavalt EAA ja ERA.

Fred Puss
fred@isik.ee
Autor on Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
Peamised uuritavad perekonnanimed:
Virumaa: Balder, Kulp, Terts, Rumberg;
Saaremaa: Juhanson, Sai, Saar, Sepp, Tuurmaa;
Pärnu-, Võru- ja Põlvamaa: Palu, Kütt, Mikson, Kaha, Arnim, Kriiver, Vardja;
Harju- ja Viljandimaa: Muru, Loopere

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 » Neljapäev 20. August 2009, 20:03:08

Selline raamat siis-

EESTI ASUNDUSED JA ASUPAIGAD WENEMAAL
Kokku seadnud August Niggol 1918

Eestlased said Krimmi ja Samaraga ennemini tutta-waks ja sinna on ka esimesed Eesti wäljarändajad läinud, Kaukaasiaga aga umbes 15-20 aastat hiljemini. Seda lugu tuleb õieti kahetseda. Olgu küll, et eestlased on jõudnud Krimmis ja Samaras ilusa kodu luua, aga mõlemad on lagendikud, kus tihti mitmekümne wersta peal muud ei näe kui maad ja taewast, ei ühte puud ega põõsast, mäge ega orgu, järwe ega jõge. Kaukaasia loodus on aga wäga mitmekesine, tihti suurepärane ja paradiisliku iluga. Kau¬kaasiasse on eestlasi ka suuuemal arwul woolanud, - neid on siin ligi 6 tuhat hinge. Kaukaasias rännates ja Eesti asundusi waadates tuled tahtmata mõtte peale: kahju, wäga kahju, et aasta 30 -40 eest kedagi wäljarändamise korraldajat ja nõuandjat ei olnud. Kaukaasias wõiks palju rohkem Eesti asundusi olla ja need, kes Siberi lagendikkudele ja Wologda metsadesse on läinud, neil oleks Kaukaasias ruumi küllalt ja siin oleks igatahes parem elada ja kultuuritööd teha kui mujal. -Ja needki 12 Eesti küla, mis praegu olemas, on üksteisest kaugel, 4 (õigem koguni 6) Saksa koguduse õpe¬taja all ja 5 kubermangus (Stawroopoli kubermangus Allmäe ja Eesti-Haginsk, Kubani maakonnas Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik, Musta mere kub. Punaselageda, Salme ja Sulew, Suhumi maakonnas Estonia, Ülem- ja Alam-Linda ja Karsi maakonnas Uue-Estonia küla).
Nendest 12 Eesti asundustest on 5 asundust: Eesti-Haginsk, Allmäe, Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik - Põhja-Kaukaasias, teised Kesk-Käukaasias wõi õigemini Musta mere lähedal ja Uue-Estonia kõige lõunapoolsemas osas.
Lühike ülewaade Kaukaasia Eesti asundus-dustest põhja poolt lõuna poole minnes.

1 (287). Eesti-Haginsk / Эсто-Хагинское
1 (287). Eesti-Haginsk (rahwa keeles Kalmuka küla), Torgowaja jaamast 60 wersta, Stawroopoli kub., um¬bes 600 hinge, kalmõkkidelt saadud maa peal. Maa pikkus umbes 8 wersta, laius 5-6 wersta.
Küla näeb oma ilusate ehituste poolest nagu wäike linn wälja. Külal on oma kirik, koolimaja, wallamaja, ruu¬mikas rahwamaja ja puiestik rahwale jalutamise tarwis. Rahwamaja on sawist wõi päikese käes kuiwatatud sawi-plonnidest üles ehitatud, näeb lihtne wälja, on aga siiski päris aja- ja otstarbekohaselt ehitatud. Seltsidest on siin hariduseselts, kes oma erakooligi ülewal pidas (külakool peale selle), ja karskuseselts.
1916 aastal on küla omale ka postkontori saanud, mille ülespidamiseks ta kolm aastat üle tuhande rubla aastas on maksnud.

2 (288). Allmäe / Подгорное
2 (288). Allmäe - Подгорное, Stawroopoli kub., 7 w. Kiani (enne Барсуки) jaamast, 1300 hinge, maad 6000 dessatiini. See on üleüldse kõige suurem asundus ; ka jõu¬kuse poolest ei jää ta teistest maha. Asundusel on oma kirik, ilus kiwist koolimaja, kus 3 õpejõudu töötawad, ja 1916. aastast saadik oma postkontor (Подгорное, Ставроп. губ.) ja krediit- ja kaubatarwitajate-ühisus. Waremini oli põllumeesteselts ja pasunakoor, mis aga mõlemad nüüd hingusele on läinud. Hariduseselts ja seltsimaja asumisel. Külast on 70 perekonda oma, wäljamõõdetud krundi peale elama asunud. Nad olla 3 aasta jooksul majandusliselt wäga tublisti edenenud.

3 (289). Liwoonia / Ливония
3 (289). Liwoonia, 25 wersta Owetshka jaamast ehk 40 wersta Armawiri linnast, Kuubani maakonnas, 1874 a. asutatud, 600 hinge, maad 2412 tiinu, selle hulgas 800 tiinu karjamaad. Asundusel on oma kirik, rahwaaed ja ilus kiwist koolimaja, kus 2 õpejõudu alaliselt töötawad. Koolimaja on wäga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas on klassi-ja kooliõpetajate eluruumid ja nende keskel saal. Siin wõi-wad lapsed wahetundidel jalutada, asunikud wabal aja! koosolekuid pidada ja pidusid toime panna. Liwoonias on palju wiljapuuaedu. Küla tänawad on laiad ja sirged, nagu uuema aja linnas. Seltsidest on siin karskuse-, hariduse- ja põllumeesteselts olemas. - чр. Безскорбяое, Ливонское, Кубанской вол.

4 (290). Eesti-Maruha / Эсто-Маруха
4 (290). Eesti-Maruha, 120 wersta Newino-mõskaja jaamast ja 70 w. Batalpaschinskist Elbrusi poole, Maruha jõe ääres, Kuubani maakonnas, umbes 200 hinge ehk 40 perek., 1872. a. asutatud, maad 650 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja.

5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla / Хуссо-Кардоник или Овражное село
5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla, 7 w. Maruhast ja niisama palju Newinomõskaja jaamast, 200 hinge ehk 46 perek., 1873. a. asutatud, kroonu maad 860 tiinu.
Külal on oma koolimaja ja külawalitsuse hoone. Mõlemad need külad on liig kaugel raudteest; warsti aga ehita¬takse uus raudtee Newinomöskajast Tiberdasse, mägestikku, ja siis saawad need asundused 90 wersta raudteele lähemale.

Rikkuse ja külluse poolest jääwad Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku küla talud küll Eesti-Haginski, Liwoonia ja Allmäe omadest tublisti maha, kuid waesust ei ole ka mitte. Maa iluduse poolest on aga need 2 küla Põhja-Kaukaasias Eesti asunduste seas kõige ees. Maakoht on mägine, rohkesti puid ja põõsaid; kaewu ei ole sugugi tarwis, sest terwe aasta otsa jookseb mägedest rohkesti wett alla. Waade Elbrusi ja teiste igawese lumega kaetud mägede peale pakub suwel selgel päewal suurepäralist pilti. Metsad pakuwad rohkesti mets-pirnisid, ploomisid ja muud wilja ja annawad ka küttemater-jaali, kuna kolme esimese suurema küla elanikud "кизякъ'i", n. n. sõnnikust tehtud turwast põletawad.
Kuna kolme esimese küla elanikud wähe teawad tagakiusamisest teiste rahwaste poolt, on kahe wiimase küla ela¬nikud rohkesti kabardiiniaste ja abhaaslaste (абхазы), nende kuulsate endiste rööwlite ja waraste poolt kannatada saanud. Nii mitu korda on päris päewa ajal külasse tungitud ja see ära wiidud, mis kutsumata külalistele meeldis. Kuid oma rööwliwaimu peale waatamata on Kaukaasia mägede elanik wäga sõbralik, südamlik ja lahke. Oma külas ei puutu ta sind iialgi, aga kui ta teab, et sul raha on, siis ajab ta sulle tagant järele ehk läheb kuhugi wastu ja wötab selle ära, mis ta sinu juures üleliigseks peab. Wiimast kopikat ei wõta ta mitte ja elu kallale ei kipu ta iialgi, kui sa ise enese heaga alla annad. Ka on nende kahe Eesti küla elanikud kahjuks kasakate poolt kurwastust, haawamist ja meelepaha pidanud kannatama ja ainult sellepärast, et kasakad Luteri usu pärast eestlast sakslasega ühe pulga peale seawad ja wa-het eestlase ja sakslase wahel ei tunne.

3. Musta mere äärsed ehk Lõuna-Kaukaasia Eesti asundused.
Черноморско-побережные или Южно-Кавказские Эстонские поселения.
Musta mere ääres on 6 Eesti asundust - 3 Adleri sadama ümbruses: Punaselageda,.. Salme ja Sulew, ja 3 Suhumi ümbruses: Alam-Linda, Ülem-Linda ja Estonia.


6 (292). Punaselageda - Эсто-Садокъ, 50 w. Adleri sadamast, Musta mere kubermangus ja 4 w. linnake¬sest, mida Romanowsk ehk Krasnaja Poljana kutsutakse, 1886. a. asutatud, 36 perek. ehk 210 hinge. Külal on oma kooli-, rahwa- ja külawalitsuse maja. Küla on kõrgete mä¬gede wahel kui aias, wäga ilusas kohas, ja tee Punaselage-dale kõrget Msõmta jõe kallast mööda lööb oma looduse-ilu poolest kõik teised üle, ka kuulsa Gruusia sõjatee. Punaselageda mehed on tublid jahimehed ja selle poolest kuulsad. Kümne aasta eest on ilus postimaantee Ädlerist Punaselagedale - Красная Поляна'ssе ehitatud ja nüüd sõi-dawad ka meie "Wiru weljed" nagu parunid, kuna nad waremini ainult ratsahobusega ehk jala oma mägede wahelt wälja pääsid. - чр. Красная Поляна.

7 (293). Salme, 10 w. Ädlerist, Suhumi poole minnes, 3 w. merest, Psou jõe kaldal, suure maantee ääres, mis Musta mere äärt mööda Noworossiiskist Suhumi läheb, 1884. a. asutatud, umbes 400 hinge, maad ligi 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwamaja, ka külawalitsuse-hoone, wii-mane ühine Sulewi asundusega


8 (294). S u l e w , ligi 10 wersta Salme külast üles mägede poole minnes, ilusasse loodusesse ehitatud, mäges-tikus, ilusate lõunamaa puudega, nagu palmid, wiigipuud, pähklipuud, kastanid jne., 1884. a. asutatud, 50 perekonda ehk 250 hinge, maad 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwa-maja, laulu- ja pasunakoor. Sulew on praegu kõige ilusam Eesti asundus üleüldse. Wankriga on sinna liig raske juure pääseda, mine jala ehk sõida ratsa. Teel ratsa sinna tuleb 12 korda ühest ja sellestsamast keerlewast jõest läbi minna ehk mõni werst kõwerat teed enam käia. Sulewi osad on: Sulewi, Troitski, Tammelageda ja Lepalageda.

9 (295). Alam-Linda ehk Kummi küla, 10 w. Suhumi linnast, 45 perek. ehk umbes 250 hinge, 1884. a. asutatud, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja, lauluselts "Koidula" ja laulukoor. - чр. гор. Сухумъ-Кале.


10 (296). Ülem-Linda, 7 w. Alam-Lindast ja niisama palju Suhumi linnast, 1884. a. asut., 45 perek. ehk 250 hinge, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja (uus, ilus ja ruumikas koolimaja on weel ehitusel), laulu- ja mänguselts, laulu- ja wiiulikoor. Külawalitsuse- ja rahwamaja on Alam- ja Ülem-Lindal ühine. - чр. гор. Сухумъ-Кале.


11 (297). Estonia, 22 w. Suhumist, Tiflisi poole minnes, 1881. a. asut., üle 400 hinge, maad umbes 1000 tiinu. Külal on 2-klassiline koolimaja, ühes ka palwemaja, külawalitsuse- ja rahwamaja. Hariduseselts on asumisel. Pea - sissetulekuallikaks on siin kari ja wiljapuuaiad, Põhja-Kaukaasias aga põld. Ka tubakat hakatakse wiimasel ajal kaswatama, sest see annab kõige paremat sissetulekut - 800-2000 rbl. dessatiini pealt enne sõda, kui wähegi õnnes¬tab ; nõuab aga suurt hoolt ja asjatundmist, millega asunikud seni weel pole harjunud. Nende kolme asunduse ja ka kolme eelpool-nimetatud asunduse talud on üksteisest eemal, oma maa peal, ja kõik kuus nagu suured lilleaiad. Üleüldse peab ütlema, et Musta mere äärsed asundused on kõige ilusamad. Kuskil ei ole seda looduse ilu ja mitmekesisust näha, kui siin, kus linna uulitsal palmid, oleandrid, küpressid ja teised lõunamaa puud kaswawad, aias wiinamarjapuud, kirsid, ploomid, aprikoosid ja persikud rohket saaki tõotawad, kaugemal lumemäed walenda-wad, mäed ja orud igal pool sulle ilusat waadet pakuwad. Wahest kodumaa ja asunduste looduse wahel annab ilusat tunnistust Suhumi eestlaste laul: Ei kuused, ei kased Ei kaswa me maal. Meil siiski kenad seedrid Ja mirdid, palmipuud. Kõik oleks ilus ja armas, kui mitte külmtõbi, malaaria, kliimaga harjumata sisserändajaid ei waewaks. Tema ohwriks on pea pooled esimesed Eesti asunikud langenud. Alles nüüd ei ole ta enam neile nii kole, kuid teeb siiski küllalt waewa. Uue-Estonia asundus. Kuues Kaukaasia Eesti asundus on Uue-Estonia küla, Karsi maakonnas. Reis sinna on kõige raskem, aga ka kõige huwitawam. Wõib sõita Baku kaudu Tiflisi ehk raudteega Wladikawkaasi ja sealt otseteed Gruusia sõjateed mööda Tiflisi, et sealt jälle raudteega Karssi minna. Selle kuulsa ja kõige toredama tee pikkus on 200 wersta. Olgu tähendatud, et ligi 70 wersta tõuseb tee, 35 wersta õige järsku kuni üleminekuni (перевалъ), kus tee jälle mäest allapoole läheb. Kõige kõrgemas kohas, Krestowõi Pere-wal'i ümbruses, on weel juunikuus suured lumehanged tee ääres, aga all Tiflisis ja Gruusia endises pealinnas Mtshetis (Мцхетъ) müüakse juba maasikaid, persikuid, aprikoosisid ja kirssisid.

12 (298). U u e - E s t о n i a küla on 4 wersta Karsi linnast, kindluse maa peal, 1886. a. asutatud, ligi 300 hinge. Kõige lõunapoolsem asundus üleüldse. Külal on ilus uus kooli- ja palwemaja, mõlemad ühe katuse all, mis 1912. a. sisse õnnistatud ja 11.028 rubla maksma läinud. - чр. гор. Карсъ, Ново-Эстонiя. See on koguni isemoodi Eesti asundus ja läheb teistest mitmetpidi lahku. Eestlased elawad nagu mutid maa all; elu¬majad on madalad, kiwist ja mullast wõi päewa käes kuiwa-tatud sawist, nagu neljanurgelised hallid kastid, mida ainult poole wersta peale ära näed. Küla wälimus ja ümbrus on õige õudne, sest suure külma pärast tihti öösel ja suurema kuumuse pärast päewal ei edene puud sugugi, aga kaunis ilus puhtus ja maitserikas, kuigi lihtne tubade sisseseade ja kau¬gemal walendawad lumemäed wähendawad õudset tundmust tublisti ja teewad oleku kaunis meeldiwaks. Siin on waeseks jäänud Eesti wäljarändajad asunud, kes koguni kroonu kulul siia on toodud. Elujärg on esiotsa õige wilets olnud, kuid wiimasel ajal tublisti paranenud ja õige mitmed perekonnad pärast jõukaks saanud. Aga sõda on Uue-Estonia asundusele raskema hoobi annud, kui ühelegi teisele Eesti maanurgale, ja nende haawade parandamise peale kulub küll mitu aastat ära. Maa on kind¬luse omandus; teda oli külal 1770 dessatiini, aga umbes pool maad on kindluse tarwiduste peale tagasi wõetud. [/img]
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Mardo Margumets
Postitusi: 655
Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
Asukoht: Rapla
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas Mardo Margumets » Esmaspäev 24. August 2009, 00:33:08


ruheline
Postitusi: 153
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas ruheline » Teisipäev 27. Oktoober 2009, 15:00:10

Tere lgp. kaasfoorumlased ja ajaloohuvilised!

Endise Eesti Vabariigi ajal, 1938. aastal avaldas Käsmu merekooli juhataja Karl Larens raamatu: "Ülevaade Eesti Merekoolidest 1864-1935." (raamat on välja antud Tallinnas). Isiklikult olen saanud seda raamatut kahel korral kaanest-kaaneni lugeda: väga asjalik merendusajalooline, haridusajalooline & hea isikulooline materjal. Eelnimetatud Karl Larensi raamatus on üsna palju juttu omaaegsete koolisüsteemide olemusest, õppetöö korraldatusest ja merekoolide õppejõududest ning eraldi iga Eesti merekooli ajaloost. Raamatus on aga samaväärselt mahukalt juttu ka Eesti merekoolide lõpetajatest (hõlmab pea kõiki tollaseid tuntuimaid merekoolide lõpetanuid + nende eluloolisi daatumeid) - see osa raamatust on väga hea isikulooline materjal. Raamat on küllaltki rariteetne: kindlalt on teda saadaval Tallinnas, Tõnismäel, Rahvusraamatukogus. Mujal asuvate eksemplaride kohta andmed puuduvad. Raamatuantikvariaatidest teda naljalt ei leia ja kui leiabki, maksavad kõrget hinda.

monikaz
Postitusi: 48
Liitunud: Laupäev 10. Märts 2007, 09:26:03
Status: Eemal

Re: Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas monikaz » Reede 22. Jaanuar 2010, 17:02:01

Leidsin sellise huvitava raamatu: Karl Karu ''Kodunurga kroonika'',
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?170429
Kavastu ümbruse külade kohta.

annikaa
Postitusi: 6
Liitunud: Kolmapäev 29. Detsember 2010, 01:05:12
Status: Eemal

Re: Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas annikaa » Neljapäev 09. Juuni 2011, 15:34:06

Pilt
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/unu ... sid/369349
Jüri Vendla. Tallinn, 2010
Eestlaste hulljulged põgenemisreisid üle Atlandi 1940. aastate teisel poolel.
Sisaldab infot põgenemisreiside kohta Ameerikasse, Kanadasse, Argentinasse ja Brasiiliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ning mõned katkenud merereiside kirjeldused. Hulgaliselt fotosid.

Toon siinkohal ära ka nimeloendi isikutest, keda on raamatus mainitud:

Aas, Agu
Aas, Ivo
Aas, Valentin
Aaspere, Karl
Aben, Aleksander
Abrahamsson, kapten
Aidamets, Leonard
Allikmaa (Tõsine), Feliksa
Altenbrun, Anton
Altenbrun, Julianne
Altoja, Ants
Altoja, Maria
Andresson, Bernt
Andre, Maia
Andrejev, Maia
Arhipov, Zoja
Ashworth, Maynard R.
Aste, Nadja
Asti, Karl
Aun, Eduard
Aun, Karl
Bataskov, Hermi
Bataskov, Peeter
Bertins, Arvid
Bexelius, Ernst
Brunner, Yul
Brutus, Jüri
Bruus, Johannes
Bruus, Lorelei
Churchill, Winston
Claussen, Henry
Donovan, James G.
Durningan, Eddy
Edal, Aino
Eevola, Eevald
Eevola, Therese
Eidok, Valter
Eigi, Pauline
Einberg, Rein
Einberg, Tiit
Einman, Hilja
Einola, Jaan
Einola, Väino
Emmus, Leida
Emmus, Roland
Engman, Evald
Engman, Silvia
Ennist, Hugo
Eriks, Salme
Esberg, Adele
Esberg, Juta
Esberg, Theopold
Essen, von
Evel, Roman
Evert, H.
Eydt, Paul
Feder, Hela
Feldbach, Inna
Flinn, Sean
Gustav V
Gnadenteich, Jaan
Haakmann, Zinaida
Haapanen, Anna
Haapanen, Eira
Haapanen, Ester
Haapanen, Seppo
Haapanen, Timo
Haapanen, Yrjo
Hagnéus, Torsten
Hanslep, Agate
Harpe, Volker
Hartt, Don
Hartt, Thomas
Heht, Felix
Heht, Rein
Henning, Elizabete (Elizabeth)
Heyerdahl, Thor
Hiiesalu, Endel
Holleck-Wheitmann, Karl
Hoolmaa, Väino
Huberg, Elmar
Huberg, Leida
Huberg, Peet
Hüva, Valter
Hüva, Leili
Ilves, Alvine
Ilves, Eduard
Ilves, Elvine
Ilves, Eva Marie
Ilves, Helgi
Ilves, Villem
Jaago, Erich Hans
Jaago, Ethel
Jaago, Marta
Jaakson, Ernst
Jaani, Eduard
Jaanis, Erich (Erka)
Jaanus, Helgi
Johansson, Åke Ingvar
Johansson, Yngve
Jourdain, E.
Jänes, Karl
Jänes, Lembit
Järv, Jaan
Jürgenfeldt, Voldemar
Kä(a)rsna, Karl
Kaaria, Lyzli
Kaaria, Reio
Kaaria, Tauno
Kaaria, Toivo
Kaaria, Tuoma
Kadarik, Mihkel
Kaevando, Helmi
Kaevando, Roman
Kaju, Edvard
Kaju, Elve
Kaju, Helme
Kalbus, Alexander
Kalde, Enn
Kalde, Ida
Kalde, Priit
Kaldma, Olly
Kaldma, Rudolf
Kaljulaid, Osvald
Kall, Arnold
Kalme, Akelina
Kalme, Askold
Kalme, Einar
Kalpus, Voldemar
Kangur, Arno
Kangur, Elisaveta
Kangur, Jüri
Kask, Adele
Kask, Valter
Kattai, Linda
Kaudla, Jüri
Kauniste, Leopold
Kauniste, Salme
Kauniste, Taimi
Keber, Lembit
Keerd, Elmar
Kelberg, Adele
Kelberg, Alfred
Kembi, Jaan
Kembi, Jakob
Kembi, Kärt
Kembi, Marje
Kembi, Siina
Kembi Selde, Kärt
Kennedy, John F.
Kermon, Johanna
Kermon, Rudolf
Kerr, A.E.
Kersna, Maks
Kersna, Salme
Kiil, Õie
Kimmel, Eve
Kiremia, Heino
Kiss, Eduard
Kivi, Aleksis (Aleksei)
Kiviloo, Jüri
Kiviselja, V.
Koddu, Mihhael
Kokk, Herbert
Kole(h)mainen
Kolk, Eduard
Kolk, Ksenja
Kommissar, Eugen
Kommissar, Maimo
Kommissar, Malle
Kondrov, Heldi
Konvay, aukonsul
Koplimaa, Oskar
Koppel, Donald
Koppel, Evald
Kose, Bernhard
Kosemets, Karl
Kraulis, Ernests
Kraulis, John
Kraulis, Olaf
Kraulis, Rute (Ruth)
Kreem, Robert
Kristenbrun, Evald
Kristenbrun, Gustav
Kristenbrun, Hannes
Kristenbrun, Jakob
Kristenbrun, Kaarel
Kristenbrun, Karl
Kristenbrun, Lia
Kristenbrun, Sigrid
Kristjuhan, Liisi
Kristjuhan, Rein
Kristjuhan, Robert
Kristjuhan, Triin
Kruminś, Karlis
Kuigre, August
Kukk, Fronnely
Kukk, Harald
Kukk, Maimo
Kukk, Värner
Kullamaa-Umova, Daisy
Kures, Voldemar
Kurlens, Alfred
Kuura, Aimi
Kuura, Aleksander
Kuura, Ella
Kuusk, Heino
Kuusk, Karl
Kuusk, Karl (Carlos)
Kuutan, Osvald
Kõvamees, Mihkel
Kõvamees-Kitching, Juta
Kägu, Arnold
Kägu, Elmar
Kärner, Viktor
Küng, Amanda
Küng, Konstantin
Küng, Tõnu
Küün, Aimi
Küün, Amy
Küün, Arvid
Küün, Inga
Küün, Nora
Küün, Ulla
Laaksonen, Pentti
Laks, Liidia (Elfriide)
Laks, Mihkel
Langermann (Landman), Kalju
Lantov, Evy
Laur, Ernst
Laur, Uno
Lelov, Helmuth
Lemming, Almi
Lemming, Jaan
Lepmets, Vassili
Lepp, Aleksei
Lepson, Ants
Lepson, Helmi
Lepson, Indrek
Lepson, Rein
Leuffner, katoliku preester
Licis, Peteris
Lienhard, Ludwig
Liiberg, Asta
Liideman, Arved
Liin, Alfred
Liin, Erni
Liin, Osvald
Liipa, Aleksander August
Liivat, Valdeko
Lind, Nelly
Lindaja, E.
Linde, August
Linder, Oskar
Linkhorst, Aksel
Linnamäe, Aleksander
Linnamäe, M.
Linnamäe, Urve
Look, Osvald
Lossmann, Helmi
Lossmann, Jaan
Lossmann, Johannes
Londquist, Nils Halfdan
Luts, Heino
Luts, Johannes
Lõhmus, Endla
Lõhmus, Ernst (Ärni)
Lysak, Juss
MacKinnon, James Angus
Madison, George
Madison, John
Madison, Veeno
Mäekivi, Ardaljon
Mägi, Arvid
Mägi, Linda
Mägi, Mart
Magnus, Elmar
Magnus, Marta
Maidlo, Juhan
Mang, Harald
Marand, Bruno
Maripuu, August
Marmei, Laine
Marmei, Matti
Marmei, Uno
Marmei, Villu
McBride, Mary Margaret
McCormack, John W.
Melchior, Laurence
Mendels(s)on, Asta
Mets, Ants
Mets, Hilda
Mets, Osvald
Mirk, Andrei
Mirk, Arkadi
Mirk, Ella
Mirk, Lia
Mirk, Liis
Mirk Indla, Lia
Mirk Jeffries, Liis
Morrison, James
Murchison, Clint
Männik, Harald
Männik, Lynda
Mäsak, Helmer
Mäss, Vello
Müid, Rudolf
Naaber, Reet
Neemre, Toivo
Neudorff, Werner
Nick, Jerome
Niinesalu, Arnold
Niit, Hedger
Nilssen, Peter
Nõmm, Heino Amandus
Nõmme, August
Nõmme, Erika
Nylander, O.
Oder, Emilie
Oder, Eugen
Oder, Juta
Ohakas, Evald
Ohakas, Olga
Oja, Harri
Oja, Helgi
Olson, Sten
Orumaa, Hugo
Ots, Kaalep
Paalberg, Ellen
Paalberg, Harry
Paalberg, Juta
Paalberg, Minna
Paalberg, Rudolf
Paesüld, Laine
Paesüld, Richard
Pahapill, Johannes
Pahlberg, Enn
Pahlberg, Harry
Pahlberg, Ruudi
Pakker, Arnold
Palango, Agnes
Palango, Toivo
Palango, Viktor
Palm, Leida
Pank, Gustav
Past, Evald
Paul, Elise
Peet, Harry
Peet, Karl
Peet, Laine
Pemanheimo, Olevi
Perens, Friedrich
Perens, J.
Perens, Jaan
Peron, Juan
Peters, Juuli
Pflug, Arnold
Pihel, Ferdinand
Piht, Eduard
Piht, Liidia
Piht, Miralda
Piilmann (Piilmaa), Johannes
Piirlaid (Priilaid), Heldur
Piirlaid (Priilaid), Kalju
Piirlaid (Priilaid), Riivo
Piirlaid (Priilaid), Tiiu
Piirsalu, Jaanus
Pikker, Ann
Pikker, Renaldo
Pikker, Voldemar
Pint, Villu
Pintmann, Erna
Pintmann, Otto
Pirso, August
Pirso, Elli
Pirts, August
Plato, Eduard
Polli, Siegfried
Priske, Otto
Pullerits, Aino
Pullerits, Kalju
Puntsel, Arnold
Puskar, Valter
Putnik, Johannes
Pärna, Karin
Raadik, Aili
Raadik, Mart
Raadik, Reinhold
Rabadik, Else
Rada, Enn
Rada, Olly (Olli, Olga)
Rae, Arnold
Rahesson, A.
Raidma, Ants
Rang, H.
Rannala, A.
Rannamäe, Konstantsin (Kostja)
Rannapõld, Jaan
Raud, Ants
Raud, Rudolf
Raudsalu, Rein
Raudsepp, August Voldemar
Raudsepp, Jakob
Raudsepp, Sofia
Raudsepp, Voldemar
Raudsepp-Veske (Veski), Minni
Rebas, Hain
Redik, Elfride
Redik, Heinrich
Reinholm, Juta
Reinholm, Lembit
Reinholm, Paul
Reinholm, Paul, juunior
Reinholm, Robert
Reinla, Maimu
Reinla, Mihkel
Reinla, Õie-Ingrid
Reinsoo, Paul
Riedel, Peter
Right, Clara
Riley, James E.
Ripa, Carl
Rohtla, Jaan
Rohtla, Leida
Roiser-Chorowiec, Tiiu
Roosevelt, Anna Eleanor
Ros, de, paruness
Rosenbergs, John
Rosvänge, Helge
Rotiko, Bruno
Rull, Valter
Russow, Helmuth
Ruut, Ida
Ruut, Priit
Saar, Paul
Saarniit, Joann
Sadul, Silvi
Salm, Karli
Sanden, Einar
Sarik, Voldemar
Sauemägi
Saukas, Ferdinand
Saunik, Arnold
Saunik, Hilja
Saunik, Maaja
Savisaar, Armilda
Savisaar, Atso
Savisaar, Elmar
Schönberg, Artur
Schlarb, Tom
Schmid, Carl Chr.
Schonberg, Elisabeth
Seil, Sergei
Sellström, Sven
Sepp, Anastasia
Sepp, Elmar
Sepp, Marta
Sepp, Tarmo
Sepp, Vladimir
Seppel, Priidik
Sicevs, Mikelis
Sierma, Kaisa
Sierma, Kalle
Sierma, Yrjo
Sigus, Alfred
Sigus, Linda
Sigus, Ludvig
Siig
Silberberg, Johannes
Sild, Lydia
Sild, Victor
Sillandi, Alfred
Sillaots, Toivo
Silmer, Bernhard
Similga, Arvis
Simson, Ernst
Sinisaar, Silvia
Sirenev, Aleksander
Sirenev, Helle
Sirenev, Hilda
Sirenev, Jaan
Smuts, Jan
Sootaru (Oja), Ruth
Sooäär, Voldemar
Spuul, Lembit
Strast
Suksdorf, Jakob
Suksdorf, Laine
Sutt, Mihkel
Suur, kapten
Suurkask (Kembi), Marje
Suursööt, Helmi
Svedin, Sigrid
Zappas, L.S.
Zarins, August Petravis
Takkis, Isaak
Takkis, Jenny
Takkis, Johannes (Juhan)
Takkis, Joosep
Takkis, Toomas
Talts, Voldemar
Tamm, Arnold
Tamm, Jaan
Tammar, Karl
Tammiste, Elmar
Tandre, Feliks
Tapp, Georgi
Tapp, Maria
Tapp, Mihkel
Tapp, Nikolai
Tapp, Tatjana
Temple, Shirley
Thompson, I.
Tiideman, Elna
Tiideman, Signe
Tischler, Albert
Tischler, Jaak
Tischler, Vilma
Tohver
Tomson, Aleksander
Tomson, Alice
Tomson, Alice, junior
Tomson, Alma
Tomson, August
Tomson, Karl Erik
Toomeorg, Paul
Toomsalu, Helmi
Toomsalu, Robert
Toots, Heinrich
Tõsine, Ludvig (Lui)
Tõsine, Tõnu
Trei, Alan Peter
Trei, Lisa A.
Treilibs, Aleksander
Truberg, L.
Truman, Harry S.
Truu, Juhan
Truu, Mihkel
Truverk, Jüri
Ubakivi, Roman
Umbjärv, Juhan
Uusatal, Jaan
Uustal, Johann
Uustal, Linda
Uustalu, Alice
Uustalu, Ants
Uustalu, Jüri
Vaapson, Georg
Vaha, Adolf
Vaha, Amanda
Vaha Jensen, Evi
Vaher, Theodor
Vaht, Velitsia
Vaik, Aarne
Valm, Aleksei
Valm, Theodor
Valter, Ahto
Valter, Aloa
Valter, Helme
Valter, Klarissa
Valter, Kõu
Valter, Maria
Valter, Ottokar (Ott)
Veedam, Voldemar
Vel(l)ström, kapten
Velm, Mihkel
Vendla, Jüri
Vesik, Anna
Vesik, Arno
Vesik, Inga-Mai
Vesik, Mihkel
Veske (Veski), Arnold
Veski, Hilda
Veski, Hillard
Veski, Leonhard
Veski, Vello
Veskimeister, Bernhard
Viilu, Julia
Viitala, Matti
Vilbas, Vladimir
Vilbaste, Evald
Vilde, Eduard
Vilu, Amanda
Vilu, Efride
Vilu, Harri
Vilu, Herman
Vilu, Lauri
Vilu, Maire
Vilu, Tiiu
Vitsur, Lembit
Voksepp, August
Vompa (Wompa), Teodor (Theodor)
Vooder, Rudolf
Vool, Andrei
Väli, Verner
Väär (Vaer), Artemi
Väär, Edgar
Vöörtmann, Helgi
Vöörtmann, Johannes
Vöörtmann, Vilhelmine
Wahtras, Ludvig
Wall, Carl B.
Washington, George
Wesik, Meeta
Wesik, Theodor
Weskimeister
Whyte, Frank
Whyte, Jean
Wilson, Charles
Winston, Mary
Wolmer, Johannes
Wöhmar, Hans
Õunpuu, Alviine
Õunpuu, Eduard
Üksik, Ella
Üksik, Leander
Ülenurm

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas Eike Riis » Neljapäev 09. Juuni 2011, 16:48:06

Karl Laane. Tallinna kalmistud. Maalehe Raamat, 2002 (käsikiri valminud 23 aastat varem, st 1979.a)
vt http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9233" onclick="window.open(this.href);return false;
Sisaldab infot nii kadunud (kaotatud) kui ka tänaste kalmistute kohta (sh millisele kogudusele kuulus, tähelepanuväärsemad hauad jms).

Tõnu Raid. Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634-1989. Kirjastus Grenader, 2011
vt: http://www.apollo.ee/product.php/1908548" onclick="window.open(this.href);return false;

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re:

Postitus Postitas Eike Riis » Kolmapäev 03. August 2011, 22:11:08

vibu11 kirjutas:Selline raamat siis-
EESTI ASUNDUSED JA ASUPAIGAD WENEMAAL
Kokku seadnud August Niggol 1918
Link sellele raamatule: http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=143" onclick="window.open(this.href);return false;

Vasta

Mine “Kasulikke linke”