1. leht 1-st

Mis värk selle abiellumisega on?

Postitatud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 12:26:12
Postitas Eve Resev
Saaga EAA.1224.1.228:54
Esimene paar lehel, märkusena on midagi kirjutatud, millest ei saa lõpuni aru. 1861 on see paar igatahes korralikult ära laulatatud :D
Mehe esimene naine on surnud mais 1860. Leinaaeg?

Ette tänades,

Eve Resev

Re: Mis värk selle abiellumisega on?

Postitatud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 13:29:12
Postitas ruheline
Tere!

Loomulikult katsuti tollal umbes aastasest leinaajast kinni pidada. Märkuste lahtris küll sellekohast otsest viidet pole, seal on märgitud paari abielu tunnistaja/isamehena vms. Joosep Esperk. Peigmehe staatus lesena on märgitud sõnaga Wittwe.

Kena aastavahetust Teile ja jõudu pereloo uurimisse!

Re: Mis värk selle abiellumisega on?

Postitatud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 17:04:12
Postitas Uku.Velbri
ruheline kirjutas:Loomulikult katsuti tollal umbes aastasest leinaajast kinni pidada....
Sellist asja minu uuritavate juures küll märgata ei ole tulnud. Lapsed tahtsid kasida ja ema aseaine võeti ligi ikka paari kolme kuu leinamise järgselt. Ja, nagu mulle pisut tundub, et ega mees võinud küla ees seelikusse jääda - laste kantseldamine oli ikka rangelt naiste rida. Teisalt on tulnud valguse kätte, et lesest mehe peres elav vallaline tüdruk tekitas külajutte rohkem kui rubla eest, elik see polnud, eriti peremeeste imagole, just parim toimetamise viis.

Re: Mis värk selle abiellumisega on?

Postitatud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 18:05:12
Postitas ruheline
Tere uuesti!

Tänan asjakohase täpsustuse eest! Sain ka targemaks!

Jõudu uurimisega edasi tegelda!

Re: Mis värk selle abiellumisega on?

Postitatud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 18:33:12
Postitas Katsa
Ma loen siit Saaga EAA.1224.1.228:54?1419,369,527,97,0 välja, et Madli Kolkmanni mees peaks olema õnnetuse läbi merel hukkunud (vist on nii - käekiri on järjekordne peavalu...) ja kuna temast mingit märki ei ole, siis konsistoorium lahutas Madli abielu.

Minu teada leinaaeg oli traditsiooniliselt olemas küll, kuid mitte aasta, vaid tavaliselt tunduvalt lühem - kuu-paar vast. Elu tahtis elamist, tööd tegemist, lapsed kantseldamist - seega talupoeg ei saanud pikalt pühenduda leinamisele. Tõepoolest olen ka mina märganud, et uus abielu sõlmiti ikka kibekähku, kui vähegi võimalik.