Nekrutitest

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Nekrutitest

Postitus Postitas Kalmerm »

Esmakordne põhjalikum tutvus Saagas leiduva Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjaga (1818.a) Saaga EAA.178.1.3669:1 EAA.178.1.3669:1[/url] tekitas mitmeid küsimusi. Ehk on kellelgi suuremaid kogemusi selle allikaga või nekrutite teemaga üldse ?
Mis vahe on nekrutikandidaadil ja nekrutil ?.
Saagas avaldatud nekrutikandidaatide formularnimekirjad pole mitte nn liisualuste meeste nimekirjad (alates liisusüsteemi kehtestamisest Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1829. aastast) vaid nekrutikandidaatide formularnimekirja kantud pidid olema juba liisku tõmmanud või liisku heitnud (?). Seejärel vaadati nad arstlikult läbi, ja mõõdeti. Kõlblikeks tunnistatud kantigi nimetatud nimekirjadesse.
1818. aasta Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjad nimekirja märgiti: nekrutikandidaadi ees ja isanimi ja perekonnanimi, kui see oli olemas, vanus aastates, kasv arssinates ja versokites, näo ja ninakuju, silmade- ja juustevärv jms, kust nekrut võeti (maakond, kihelkond, mõis ja kellele mõis kuulub), kas on kirjaoskaja või mitte, vallaline või abielus ja kas on lapsi, palju on isiklikku raha (?) ja viimane lahter: kuhu nüüd nekrutid saadetakse: Kahjuks on viimane lahter tavaliselt tühi.
Samas pidi olemas olema ka liisualuste nimekiri, kuhu ilmselt ei kantud liiga noori ja vanu, alamõõdulisi (alla 160 cm), vigaseid ja muidu kõlbmatuid mehi. Seda enam, et liisku võeti vaid kord elus. Selliseid nimekirju (värbamisametnike registreerimisnimekirjadesse) pole vist eriti säilinud.
Minu uuritava perekonna esi-isa Hansu Tõnu (nimekirjas Tõnu Hanson) oli 1818. aastal Väike-Maarja kihelkonna Kärsa mõisast ainuke nekrut (1813, ja 1814 aastal võeti Kärsa mõisast 3 nekrutit Nende hulgas kaksikvennad Toomas 1813. ja Juhan 1814. aastal). Kui palju oli Kärsa mõisas 1818 aasta novembris või detsembris liisuvõtjaid seda vist teada ei saa.
1818. aasta nimekirja omapäraks on veel asjaolu, et 416 nekruti hulka, kes tulid Eestimaalt koguda, arvati tagantjärele ka 12-15 aastaseid alaealisi poisse, kes olid erandkorras nekrutiks võetud 1812. aasta nn Prantsuse sõja ajal.
Teenistusaeg oli sellel ajal teatavasti 25 aastat ja tagasi koju tuli ca 1/5. Hansu Tõnu tuli Poolast tagasi aga 20 aasta pärast 1838. aastal (?) , ja abiellus seejärel kohe ühe sõdurilesega. Neil oli 6 last.
ruheline
Postitusi: 159
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re. Nekrutitest.

Postitus Postitas ruheline »

Tervist Kalmerm!

Suudan Sulle probleemi lahendamises olla toeks sellega, et maadlen sisult sarnase asjaga. Minu esi-isa Gustav Johannsohn võeti nekrutiks Virumaalt, Aaspere mõisast 1830ndal aastal, 95.nda värbamisega Rakveres, oli sellest mõisast ainuke nekrutiksvõetu, seejuures alaealine (14 aastat vana).
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=77 ... aed53cf572
Ma ei oskaks sellest miskit arvata: et tõesti võetigi nii noorelt teenistusse?
1818. aasta nimekirja omapäraks on veel asjaolu, et 416 nekruti hulka, kes tulid Eestimaalt koguda, arvati tagantjärele ka 12-15 aastaseid alaealisi poisse, kes olid erandkorras nekrutiks võetud 1812. aasta nn Prantsuse sõja ajal.

Selle põhjal kahtlustan, et 1830nda aasta nekrutid suunati samasse sõtta. Ka järgnev on pisut sarnane:
Teenistusaeg oli sellel ajal teatavasti 25 aastat ja tagasi koju tuli ca 1/5. Hansu Tõnu tuli Poolast tagasi aga 20 aasta pärast 1838. aastal (?) , ja abiellus seejärel kohe ühe sõdurilesega. Neil oli 6 last.

Minu esi-isa märgitakse Pällo Juhhani Kusto (lisamärge: Soldat) nimekujul Haljala sünnimeetrikas 1839ndal aastal sündinud vallaslapse isaks (1840, sünd nr. 14, sünnib Josep).
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=9& ... 453fa89edf
Kaldun arvama, et meie esi-isade käekäik on selles osas sarnane. Mul pole õrna aimugi, kaua see sõda kestis- et kas Kusto naases vigasena? Igatahes ülestähendus sünnimeetrikas on viimane teave, mis Kustot Aaspere mõisa Käsmu külaga seob.
Ehk leidub sellele seletust?

Tänan.
kussu
Postitusi: 106
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Postitus Postitas kussu »

Kas oskab keebi öelda, mis puhul, või millisesse sõtta läksid 1887 aastal soldatiks võetud. Kas 1887 oli ka mingi suurem minek?
Nimelt minu vana-vana isa võeti ka soldatiks, kuid tean, et sinna ta ei läinud, vaid peitis ennast ühel väikesaarel koopasse, elas seal koopas paar aastakest, kuiks asi rahunes.
Märge Saagas muidu siin: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,656,162,0
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Re. Nekrutitest.

Postitus Postitas Kalmerm »

Seni loetu põhjal pidasin 14. aastast nekrutit 1830. aastal mingiks kurioosseks erandiks.
(Meenus, et Nõukogude armees teenides sai peetud usbekist relvavenna 15. sünnipäeva. Oli sõjaväkke tulnud vanema venna asemel).
Nüüd Teie viidatud nimekirjaga tutvudes veendusin, et vähemalt 1830. aastal oli see üpris levinud praktika. Kui õigesti loendasin, siis oli Eestimaalt värvatud 151 mehest 10 alaealised, neist kaks ainult 12-aastased. (üks Haljala khk Võle mõis , teine Järvamaa, Aavere mõis)
(1831. aasta nekrutistatuudi järgi oli nekruti vanuse alampiir, juhul, kui täiskasvanuid puudu jäi, 17 aastat)
Huvitav on ka see, et mõisad, kus täiskasvanud väekõlbulikke 1830. aastal ei jätkunud asusid kõik Virumaal (kõige enam Haljala ja Väike-Maarja kihelkonnad) ja üks Järvamaal. Sealjuures viidatakse tsaari ukaasile 18. maist 1828, mille sisuga pole ma tuttav. Vaevalt, et just noorimad liisuvõtjad mõisas saatusliku number 1 või 2 välja tõmbasid. Kas neis mõisates olidki liisutõmbajad põhiliselt karjapoisi ealised ?
1818. aasta nimekirjast selgub, et alaealisi võidi värvata just sõjalaevastikku. Kas, aga vastav 1806. aasta seadus, mis laevastikku 10 - 15-aastasi värvata lubas, ka 1830. aastal kehtisid, ei tea.

Venekeelne sõimusõna“негодяй“ tähendas algselt lihtsalt sõjaväeteenistuseks kõlbmatut meest.





ruheline kirjutas:Tervist Kalmerm!

Suudan Sulle probleemi lahendamises olla toeks sellega, et maadlen sisult sarnase asjaga. Minu esi-isa Gustav Johannsohn võeti nekrutiks Virumaalt, Aaspere mõisast 1830ndal aastal, 95.nda värbamisega Rakveres, oli sellest mõisast ainuke nekrutiksvõetu, seejuures alaealine (14 aastat vana).
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=77 ... aed53cf572
Ma ei oskaks sellest miskit arvata: et tõesti võetigi nii noorelt teenistusse?
1818. aasta nimekirja omapäraks on veel asjaolu, et 416 nekruti hulka, kes tulid Eestimaalt koguda, arvati tagantjärele ka 12-15 aastaseid alaealisi poisse, kes olid erandkorras nekrutiks võetud 1812. aasta nn Prantsuse sõja ajal.

Selle põhjal kahtlustan, et 1830nda aasta nekrutid suunati samasse sõtta. Ka järgnev on pisut sarnane:
Teenistusaeg oli sellel ajal teatavasti 25 aastat ja tagasi koju tuli ca 1/5. Hansu Tõnu tuli Poolast tagasi aga 20 aasta pärast 1838. aastal (?) , ja abiellus seejärel kohe ühe sõdurilesega. Neil oli 6 last.

Minu esi-isa märgitakse Pällo Juhhani Kusto (lisamärge: Soldat) nimekujul Haljala sünnimeetrikas 1839ndal aastal sündinud vallaslapse isaks (1840, sünd nr. 14, sünnib Josep).
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=9& ... 453fa89edf
Kaldun arvama, et meie esi-isade käekäik on selles osas sarnane. Mul pole õrna aimugi, kaua see sõda kestis- et kas Kusto naases vigasena? Igatahes ülestähendus sünnimeetrikas on viimane teave, mis Kustot Aaspere mõisa Käsmu külaga seob.
Ehk leidub sellele seletust?

Tänan.
ruheline
Postitusi: 159
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: Re. Re. Nekrutitest.

Postitus Postitas ruheline »

Tervist, Kalmerm!

Tänan minu poolt lähetatud teabe seletuse eest. Mindki üllatab, et seda Kustoga seonduvat tuleb pidada niivõrd erandlikuks juhtumiks. Kuid võib olla just nii, et alaealine Kusto siiski tõmbas liisuvõtmisel saatusliku nr. 1. Ehk toob sellesse selgust järgnev detail ühest teisest 95ndat nekrutite värbamist käsitlevast nimekirjast: Gustav Johannsohn`i päritolumõisa "Kattentack" alla on eraldi kirjutatud - 1. Rekruten. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=77 ... 2b5ee92964 :?:
Täpsustuseks Pällo Johhani Kustoga isikuga tegelemisel lisan, et 1835. aastal said tema lähisugulased Käsmus perenimeks "Pruun" (ka "Prùn" nimekujul kirjutatud). Kas Kusto sai sama perenime, ei tea. Vastavas
perenimede paneku raamatus tema isik puudus.

Tänan.
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”