Lastega tüdrukud

[Hellin]

Mul tekkis lihtsalt huvi- on ju kogu aeg räägitud, et vanasti paljud vallalised rasedad tüdrukud häbiga võtsid endalt elu. Kas olete selliseid surmi märganud surmameetrikates ja mida kirikuõpetaja siis põhjuseks kirjutada võis?
Ise olen küll märganud paljude väljaspol abielu laste sündide registreerimist, nii et enamus vast ikka sünnitasid.
Samuti on arvamus, et lapsega tüdrukud hiljem eriti mehele ei saanud, aga äkki ei pea ka see üldiselt paika?

[Ivar]

Arvan, et juhtumid, kus lapsega tüdruk (või lapseootel tüdruk) endalt elu võttis on siiski harvad. Seetõttu on neist ka rahvapärimused ja laulud - tegemist oli ikkagi niivõrd ekstreemse sammuga, mis tekitas palju emotsionaalseid kuulujutte.
Olen ise uurinud põhjalikumalt Jämaja meetrikaid, kuid sellist juhtumit pole silma jäänud. Küll on aga mulje, et Sõrves, kus "naine pidi ära toitma mehe ja kuus last", teati hulga paremini, kes on vallaslapse isa. Mandri meetrikatest (minu kogemus peamiselt Läänemaaga) on mul pisut teine mulje. Igatahes Jämaja naised, kelle mehed oli ju paljud ära merel, teadsid paremini, mis külas toimub ning seetõttu on enamusel juhtudel ka lapse isa ära märgitud. Ilmselt oli ka suhtumine lapsega tüdrukutesse palju sallivam. Ka minu vanaema viskas nalja, et vanasti tuli enne abiellumist ikka laps valmis teha, et asi ikka kindel oleks...

[Ivar]

Ja veel: üks huvitav sissekanne 1903. aasta Jämaja meetrikaraamatust
Saaga EAA.3131.1.19:3
Kargi külas sündinud Sander Kipperi kohta.

Nimelt: Konsistooriumi korralduse kohaselt loetakse selle lapse sünd seaduslikuks, kuigi isa Hindrik Kipper pole alates 1895. aastast kodus viibinud.
Vot nii! Ma olen kogu aeg arvanud, et telepaatia on olemas...

[Uku.Velbri]

Vot nii! Ma olen kogu aeg arvanud, et telepaatia on olemas...

Kõik õige. WIFI on meil olemas ja GPS ja... äsja tutvustati juhtmevaba elektriühendust, asi see nüüd "juhtmevabalt" järglasi saada pole 8) .
Aga kui enda eesläinuid meenutada, siis tuleb ette vaid üks õigelt rajalt eksinu, kes jäigi üksikemaks, kuid tema tütar jõudis siiski ka laulatuseranda, kuigi jah, tema vanameheks sai samuti emanime all tuvastatav meesterahvas. Ilmselt kolisid nad teise kihelkonda just oma häbi ja mineviku varjamiseks .
Tänane piirideta vabaelu teeniks vana aja kirikliku tava järgi ilmselt peale suure hukkamõistu ka perekonnast eemale tõukamise, kuid enesehukkamisi pole minule küll antud kontekstis ilmsiks tulnud .

[hurma.jyrgenson]

Jäi just silma:

Digisisu EAA.1255.2.1:189?1195,956,536,224,0

ja veel:

Digisisu EAA.1255.1.512:131?13,1403,384,75,0

Küll on kahju, et kõigest aru ei saa.
Kohtab päris naljakaid asju.

Aga küsida võiks kõike ja rohkem:
Kas kärbes on seal aastast 1880 või lendas ta sinna pildistamise ajal?

Digisisu EAA.1255.1.513:322?739,793,496,133,0

[kerstik]

Tulen selle vana teema juurde tagasi, kuna mulle on praegu uuritavas Ambla kihelkonnas eriti just 18. sajandi teises pooles hakanud silma suur vallaslaste arv. On huvitav, et 18. sajandil pandi vallaslaste puhul vähemalt Ambla kihelkonnas reeglina nende isad kirja, 19. sajandil on aga isad enamasti teadmata. Ei tea, kas see sõltus ka konkreetselt pastori isikust - kes tahtis ja viitsis rohkem isade kohta välja uurida - või olid lihtsalt mehed 18. sajandil varmamad end lapse isaks tunnistama.

Vallasemade kohta illustratsiooniks veel fakt, et ühel minu 18. sajandi teisel poolel elanud esiemal oli 3 vallaslast, tema õel oli neid koguni 4 ning kirikuraamatute järgi ei olnud nad tol ajal Ambla kihelkonnas sugugi ainsad mitme lapsega "tüdrukud".

[v6rgutaja]

Ilmselt ka kiriku kassaraamatus kirjas, märksõna "Hurerey" - ehk siis hooramise jms. eest maksid trahvi.

viewtopic.php?t=3860&highlight=

[Kalmerm]

Tarvastus on teada märksa haruldasem juhus, kui endalt elu võttis abieluvälise lapsega abielumees. Tegemist oli Tarvastu kirikuõpetaja Justus Johannes Mickwiz´iga, kes rahvapärimiuse järgi uputas end Tarvastu jõkke. Tarvastu 1841. aasta meetrikaraamatus on märgitud, et 35-aastane pastor Justus Johannes Mickwiz on 15 aprillil 1841 uppunud.
Mihkel Jürman kirjutas 1901. aastal, et „õpetaja Mickwiz´i elu ja tema haledat surma mäletavad veel mitmed vanemad koguduseliikmed“
Aga seda „eksitatud“ leeritüdrukut vist enam ei mäletatud ja pole teadagi, kas ta üldse õpetajaga lapse saigi.

[Hellin]

Arvatavasti oli isanimede kirjapanemine vallaslaste juurde tõesti kirikuõpetaja oma moraali ja iseloomu taga. Hiiumaal pole ma seda märganud.
Kõige stiilsema näite isa kohta leidis mu töökaaslane eestikeelsest(!) kirikuraamatust dec 1782, kus vist isa kohta on märgitud "Wõõras herra, kes reisia olli".
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,756,123,0

[Kalmerm]

Mõned tähelepanekuid vallaslaste kohta Tallinnas 1790. aastate.l

Tallinna Pühavaimu koguduses peeti 1774-1818 eraldi „ hooralaste raamatut, kes alates 1774. aastast ristitud on.“ Raamatust selgub, et 1774-1801 pidid vallaslaste emad, kuigi mitte alati, maksma trahvi: tavaliselt 50 kopikat ja vahel harva ka terve rubla. Kui lapse isa õnnestus veenvalt selgitada nõuti 50 kopikat mõlemalt.
Raamatu esimene täitja diakon Benedikt Witte on laste isade selgitamisel olnud eriti hoolas ja see õnnestus umbes poolte laste puhul. Sageli on isa andmed küll nimetud : reisiv kaubasell, tislerisell, vene ohvitser, Hiiumaa kaluripoiss jm.
Vallaslapsi sündis Tallinna eesti koguduses 1790. aastate lõpul aastas umbes 50, mis mõnel aastal oli isegi 1/5 ristitute koguarvust.
Tallinna Soome-Rootsi Mihkli koguduse sünniregistrites on 1790. aastate eristatud vaid vallaslaste emad märkega: „försedda Person“, mis tänapäeval tähendaks varustatud isik, kuid sellel ajal ja seoses ilmselt eksinud või üleastunud isik (förseelse- eksimus, süütegu). Vallaslaste isade vastu huvi ei tuntud. Rootsi-soome koguduses oli vallaslapsi 1790. aastatel ristitud aastas 5-10., mis oli umbes 10-20% aastas ristitud laste koguarvust.

[Assar]

Mina olem selle vallasemade temaatika juures märganud pigem ühte teist aspekti. Igaüks võib seda kontrollida oma suguvõsa näitel, kui peab sugupuud mõnes arvutiprogrammis või internetiportaalis. Nimelt olen märganud, et laste suremus on vallasemade lastel tunduvalt suurem kui abielust sündinud lastel samal ajal samas piirkonnas. Vaevalt see, et ühte vanemat polnud põhjustas laste viletsama tervise. Pigem annab ainest kriminaalsemateks oletusteks (lugege näiteks Maaõnnistust). Minu huvisfäär on peamiselt Kesk - Eesti ja Viljandimaa kogemus.

Sealt edasi võib juba ka teisi hüpoteese püstitada. Kuna hirm kiriku repressiivsuse ja ühiskonna hukkamõistu ees oli tugev, küllap üritati ka aborte teha. Tean paari juhtumit nõuka ajast. Perioodist kui aborte ei lubatud. Kus käidi arsti juures kodus "vannis" ja sinna oma eluke jäetigi. Mida rääkida siis veel paarsada aastat vanemast ajast. Küllap ka teatud vanuses tütarlaste suremus võib olla samal ajal samas piirkonnas kõrgem kui näiteks üle 40 aastastel naistel. Nii sügavuti pole teemasse süüvinud.

Praegugi on see abordi teema väga aktuaalseks muutunud. Ise keelamist ei poolda, küll aga tuleks selle tegevuse protseduuri keerulisemaks teha. Et ei oleks lihtsalt, et "hüppan arsti juurest läbi ja õhtul lähen kinno". Ilmselt teemale tuleks läheneda puht inimlikult mitte süvendada noortele naistele hirmu jumala ees, kelle karistusest ei pääse keegi. Kui nõuka ajast midagi positiivset välja tuua, siis ehk seda, et normaalne inimene end enam jumalaga nii kergesti hirmutada ei lase.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[eliisabet]

Mina olem selle vallasemade temaatika juures märganud pigem ühte teist aspekti. Igaüks võib seda kontrollida oma suguvõsa näitel, kui peab sugupuud mõnes arvutiprogrammis või internetiportaalis. Nimelt olen märganud, et laste suremus on vallasemade lastel tunduvalt suurem kui abielust sündinud lastel samal ajal samas piirkonnas. Vaevalt see, et ühte vanemat polnud põhjustas laste viletsama tervise. Pigem annab ainest kriminaalsemateks oletusteks (lugege näiteks Maaõnnistust).

Anna koguduse raamatus 1777 aastal näiteks selline kirje (sarnases sõnastuses on neid veel)
Saaga EAA.3159.1.50:288?1386,1512,742,111,0
Kuidas mõista lauset, et laps on "kohto tunnistust mööda surnult ilmale tulnud"? Kas see tähendab, et surma põhjuses on olnud kahtlusi?

[mzk]

Seda teemat käsitles ka Johannes Hiiemets "Torma Kihelkonna ajaloos". 1760ndate paiku kehtisid selle kohta juba rootsi ajal välja antud määrused, mis kutsusid neid, kes "hora jahtide läbbi käima peale sanud" oma tegu üles tunnistama, mitte ära salgama. "Agga kes ennast ärrapeitwad ning warjule Sallaja Paika kipuwad oma Hora Last ilmale satma ning sedda pärast ärrahukkawad ehk ärratapawad, Nende Horade Pä peab otsast ärrarajutama ja nende Ihho tullega ära polletama." Hiiemetsal igatahes polnud teada, et Torma kihelkonnas sarnaseid surmanuhtluse ja karistuse juhtumisi ette tuli.
Minu vana tädi näiteks teadis rääkida mitmeid selliseid juhtumisi hilisemast ajast, kus talus tüdrukud peremehest käima peale said, sest ei julgetud ju keelduda ega asja hiljem avalikuks teha, kuna õigust polnud eriti kuskilt loota.

[mlauri]

Algallikas eelmisele on siin: http://www.eha.ee/plakatid/show_img.php ... 26_001.png

[Kalmerm]

Tallinnas tuli selliseid surmanuhtluseid18. sajandil küll ette.
Näiteks 1743. aastal mõistis raekohus Madle Ewertitütrele lapse tapmise pärast „vana karistuse vastavalt lapsetapmise plakatile, mille kohtulik uurimine (Inquisitin) eraldi kirikus kuulamiseks ametlikult ette lugeda tuleb"
Tallinna rae kriminaalprotokollide raamatuist nähtub, et ajavahemikus 1760-1782 langetati Tallinna all-linnas 14 surmaotsust. Viimane oli vägistamise eest 1782. aastal surma mõistetud Christian Johanson. ( (Otsus jäi vist täide viimata). Ülejäänud surmamõistetud olid kas lapsetapjad naised või süütajad.
Surmanuhtlus Venemaa Läänemerekubermangudes kaotati (esimest korda) senati ukaasiga 12.mail 1799.

[eliisabet]

Leidsin oma suguvõsast perekonna, kus on selline hull lugu, et viiel (!) tütrel on vallaslapsed. Sellest jätkus küla peal kindlasti juttu kauemaks
Saaga EAA.1281.1.122:314
Kahju, et enam teada ei saa, mis asjaoludel nii läks, päris tavaline see igatahes ei ole.

[maajaam]

Eesti suguvõsades tundub pea igas lastega tüdrukuid olevat. Oma esivanemaid uurides juhtus neid kohe üsna mitu ette, aga kõik nad said mehele. Enamast abielluti oma lapse isaga - st, et pulmad peeti lles pärast esimese lapse sündi ja isa tunnistas lapse omaks.

Maaja

[Signe.Annilo]

Suhteliselt haruldane olukord. Kas sa suudaksid seda rohkem lahti rääkida. Mis ajal ja paigas need juhtumid juhtusid. Isegi kolmesaja aasta kestel oli suhtumine vallaslastesse erinev. Mis ühiskonna kihti need inimesed kuulusid?

[KaiKesa]

Teema on mulle ka lähedane. Mõlemad vanaemad olid vallaslapsed, nagu ma nüüd tagantjärgi välja uurisin. Isapoolne sündis 1895.a. Kolga Jaanis, vene õigeusku - tema ema läks Peterburgi ja tüdruku kasvatasid vanaema ja vanaisa, emapoolse vanaema vallaslapse staatus selgus alles sugupuud uurides. Sealt ka mitmeid küsimusi. Sünd registreeritud 1893.a Keila koguduses, abielu ei leidnud peale lapse sündi ja nagu kaugelt sugulased nüüd rääkisid, oli vallasema uppunud, kui laps 2-aastane.
Püüdsin leida surmameetrikast, aga ei leidnud ei 1895 - 1898ni. Üles kasvas mu vanaema onu peres kui oma laps. Ilmselt jääbki see saladuseks, mis juhtus 1895.a. Või on veel mingeid võimalusi, kust otsida?

[Loopmann]

jah seda on räägitud,et need vallaslapsed olid mõnes kohas häbi asi.minu üks vanavanaisa oli kah vallaslaps aga ta
sai pärast endale kasuisa,seda ei saa ma iialgi teada,kas tema pärisisa suri lihtsalt ära ennem tema sündi(äkki juhtus
õnnetus või midagi taolist)või tema lihtsalt vastutustundetu nahaal.aga mina ise olen kuulnud,et paljud vallaslapsi
ootavad emad proovisid leida endale meest ju nad olid kõigega nõus,aga kui nad ei leidnud meest siis tegid
paljud neist enesetapu.

[Uku.Velbri]

... ja nagu kaugelt sugulased nüüd rääkisid, oli vallasema uppunud, kui laps 2-aastane.
Püüdsin leida surmameetrikast, aga ei leidnud ei 1895 - 1898ni... kust otsida?

Mäletamine on suhteliselt emotsionaalne tegevus, kalender aga põhineb numbritel. Soovitaks alustada surma otsinguid vahetult tite sündimise-järgsest ajast.

[epp.ylevaino]

Minu postitus oli üks, mis foorumi kolimisega siit vahelt kaduma läks ja sihitud ühe foorumikasutaja arutlusele (mis ühes minu vastusega kaduma läks), kas äkki teenijarahva seas vallaslastesse kergemini suhtuti kui jõukama/parema rahva hulgas. Panen põhilise oma eilasest üllitisest uuesti kirja - järsku pakub kellelegi huvi.

Vallaslaste teema on minu jaoks väga huvitav, kuna mul oma suguvõsa jälgi ajades on tulnud nendega ühtepuhku tegemist teha. Vahepeal hakkas tunduma, et ainult vallaslastest kogu see krempel mul koosnebki.

Siin siis mõned isiklikud tähelepanekud oma isapoolsest suguvõsast, Viljandimaalt ja Pärnumaalt Kõpu-Abja vaheliselt alalt. Tegemist sulaste ja teenijatega, jõukamal järjel rahvast eriti pole.
Esiisa Johanil on kaks tütart vallaslapsed saanud.
Tütar Annol (s 1798) vähemasti kolm vallaslast, kusjuures esimesele lapsele on sünnimeetrikas isa kohale meesterahva eesnimi pandud. Tõenäoliselt on mängus olnud erinevad isad - Anno käis taludesse teenijaks ja iga lapse sünni ajal on ta erinevas talus elanud, ka on laste sündimiste vahed pikad.
Anno õel Kadril (s 1802) on vähemasti üks vallaslaps, edasi pole seni jõudnud uurida.
Anno ja Kadri vennatütrel, vana Johani pojatütrel Liisul (s 1832) oli kogunisti 5 vallaslast vähemasti kahe erineva mehega. Temale on ka personaalraamatusse nime järele ahastavalt hüüumärgiga Gefallen! lisatud. Vanimale lapsele on sünnimeetrikas oletatava isa nimi sisse märgitud, noorematele enam mitte. Liisu tütardest vähemalt üks on samuti vallaslapse saanud.
Samast kandist, kuid teisest (teenijate-sulaste) suguvõsast pärit vanavanaema Els (s 1904) on erinevate meestega kaks vallaslast saanud.
Neist "lastega tüdrukutest" (Anno näiteks oli viimase lapse sündimisel neljakümnele lähenev) ei abiellunud keegi. Küll on samades suguvõsades ühe vallaslapsega tüdrukuid veel ja nendest on küll mõni hiljem mehele saanud, aga kas just oma lapse isale, seda ei oska öelda.
Arvestades sellist suurt vallaslaste hulka, siis on mulle mulje jäänud, et teenijate-sulaste hulgas seda "häbi" veidi vabamalt võeti. Laste suremuse kohta pole statistikat teinud, aga mälu järgi oli see minu suguvõsas küll suhteliselt sarnane laste üldise suremusega. Mitmed neist vallaslastest on minu otseliinis esivanemad.

Emapoolsest suguvõsast leidsin vallaslapsi väga vähe, aga seal oli tegemist ka jõukamate taluperemeestega.
Vanaema vanaema Anna (s 1863) Järva-Peetrist oli kolm vallaslast saanud üsna pikkade vahedega( esimene sündis 1887, teine 1894 ja kolmas 1902). Tema suguvõsast leidsin ma varasemalt ainult ühe abieluvälise lapse, aga tollel juhul olid lapse vanemad kohe pärast lapse sündi ka ontlikult abiellunud. Minule on pealiskaudsel uurimisel mulje jäänud, et Anna oma perega tülli oli läinud, igatahes oli ta oma sugulaste juurest üksiku naisterahvana ära kolinud.

Haapsalu lähistelt harust ei suutnud ma ühtegi vallaslast tuvastada. Tea, kas olid jõukad talutütred tõesti nii vooruslikud või osati ebasoovitavast rasedusest paremini vabaneda. Igatahes juttude tasemel on teada, et selle sugupuu peretütred olevat tõeliselt peened daamid olnud.

[anu.jarv]

[quote="Assar"]Mina olem selle vallasemade temaatika juures märganud pigem ühte teist aspekti. Igaüks võib seda kontrollida oma suguvõsa näitel, kui peab sugupuud mõnes arvutiprogrammis või internetiportaalis. Nimelt olen märganud, et laste suremus on vallasemade lastel tunduvalt suurem kui abielust sündinud lastel samal ajal samas piirkonnas. Vaevalt see, et ühte vanemat polnud põhjustas laste viletsama tervise. Pigem annab ainest kriminaalsemateks oletusteks (lugege näiteks [i]Maaõnnistust[/i]). Minu huvisfäär on peamiselt Kesk - Eesti ja Viljandimaa kogemus.
[/quote]

Mina olen ka vallaslaste väga suurt suremust märganud, enne 19saj teist poolt õnnestus neist vähestel vanemaks kui aasta-paar elada. Ise olen selle põhjuseks oletanud kahte asja: kas vallaslaps oli nii soovimatu, et tema eest eriti ei hoolitsetud või teine oletus, et kuna vallaslapse emal meest polnud, siis pidi ta enese ülalpidamiseks nii palju tööd tegema, et lapse toitmiseks eriti aega ei jäänud, ning seetõttu nad olid nõrgema tervisega ja kergemini haigestusid. Nii et minu arvates võis küll ühe vanema puudumine nõrgema tervise põhjustada.

Mis vallaslaste emade abiellumisse puutub, siis tundub, et vähesed oma laste teadaolevate isadega abiellunud.

[Uku.Velbri]

Minu postitus oli üks, mis foorumi kolimisega siit vahelt kaduma läks ja sihitud ühe foorumikasutaja arutlusele (mis ühes minu vastusega kaduma läks)...

See oli ilmselt minu kritseldus mis kaduma läks.
Aga jah, minu otseste eesminejate hulgas ei ole mitte ühtegi "eksinud" last. Ainuke vihje tüdruku ebasihipärase kasutuse jälgedele on Siimo tütar Anni kohta, mida Kirsti veerida aitas:
Ann oli rumal, 4 nädala aja kadunud ja suri leidamise pärast:
Sie war verrückt(?), u(nd) in diesem Zustand entlief(?) sie … u(nd) hielt sich 4 Wochen auf dem Morast(?) auf, wo man sie fand; wie sie in diesem Zeit gelebt, nicht bekannt; in Folge des …. starb sie # Tg nach dem sie gefunden.

Märkuste lahtris on kuulujutt, et Ann oleks 20 a. varem tehnud aborti, ja selletõttu ilmselt mõistust kaotanud:
Man vermuthet(?), dass(?) sie vor 20 Jahren ihr uneheliches Kind sei .. der Geburt getödtet, so es durch Kräut.. abgetrieben, in Folge dessen …. geworden.

...kas äkki teenijarahva seas vallaslastesse kergemini suhtuti kui jõukama/parema rahva hulgas...

See on küll Sinu tõlgendus, mina rääkisin peremeestest ja nende järglastest... aga tegelikult teeb see vist üsna sama välja küll...

Arvestades sellist suurt vallaslaste hulka, siis on mulle mulje jäänud, et teenijate-sulaste hulgas seda "häbi" veidi vabamalt võeti...

Vabamalt, võib ka nii öelda, aga mehi oli tunduvalt vähem kui potensiaalseid pruute ja karniisile lilleks jääda... nujah. Aga olen kohanud kodanikke, kes oma vanaisa sohilapse-staatust häbenevad, kuid ilma selleta poleks ka neid olemas .