Kordumatud perenimed?

[fedramay16]

kannan siiani Rihvki nime, Pöide khk. Laimjala, Mägi-Kurdla. Küll on nimekuju olnud Rihwka, Riuhk, Rivk, Rifk ja Rihvk. Tähendus: peenike killustik.

[aimi_tedresalu]

Minu suguvõsas esineb nimi Lambot, mille kandjad peaksid minu andmetel kõik sugulased olema. Pärit on see suguvõsa Rammu saarelt ja nimi pärineb juba varasemast ajajärgust kui Eestis üldse perenimesid panema hakati (nime kandja oli tõenäoliselt soomerootslane).
Enda perenime Tedresalu kandjaid peaks Eestis ainult 5 olema, aga see nimi on minu andmetel saadud eestistamise käigus Treibergist.

[Assar]

Minu kordumatud perekonnanimed on
Järvekülg ja Mädamürk - Viljandi kihelkonnast. Läst Kodavere kihelkonnast
Järva - Jaanist peaks ka Toho (Tohho, tohu) olema kordumatu.
Alatskivi kandist veel Rupsi nimeline suguvõsa.
Kõigil, kes neid uurivad võiks mullegi oma huvist märku anda.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[vibu11]

Nojah. Eks soojendan siis teem uuesti üles.
Peale mõningast vaheaega hakkasin jälle üles soojendama oma andmebaasi. Sai siis ka seda Demantide nime jälge nagu aetud. Kuhugile jõudsin, aga ei kuhugi eriti kaugele.
Igatahes on huvitav see, et Demantide jälg oma varajases olekus on 1752 Urvaste kihelkonnas, Uue-Antsla mõisa KRIIBI talus. Vahetult enne perenimede panekut on peremeestest muututud aga sulasteks ja uue peremehe perkonnanimeks pandud KRIIBI ja mind huvitavale suguvõsale siis DEMANT (hiljem ka Deemant, Temant, Teemant).

Nii, et talu perekonna nime saamisel vähemalt rolli ei mänginud... Eks nüüd üritan uurida, miks peremehest sulaseks muututi, aga küllap see raske ülesanne... Aga proovima peab...

See lihtsalt nii suusoojaks. Aga huvitav on näha, et paljud vähemalt teavad, kust nende perenimed pärinevad...

[avagula]

Üks selline nimi on veel vahepeal juurde tulnud, mida ei paista mujal pandud olema: Matjus (Vooruküla, Tarvastu)
On küll mujal Matteused, aga see nimi on sellisena tänapäevani säilinud.

[janelys]

Minu arvates on ka minu neiupõlvenimi Balder "üsna ühekordne" nimi ja kaldun pigem arvama, et nii Palderid ja Balderid on sugulased, kuigi pole veel nende ühiste esivanemateni jõudnud. Onomastika annab küll, et seda nime 4 kohas pandud, kuid siiski.
Väidetavalt saadi perenimeks Balder seetõttu, et inimene, kellele see perekonnanimi pandi oli väga aus ja usaldusväärne nagu muinasskandinaavia jumal Balder, keda on kahjuks samastatud Kristusega.
Arvan ka, et minu emaema neiupõlvenimi Olop on suhteliselt vähelevinud nimi. Onomastika väitel 2 kohas pandud.
Lisaks olen kuulnud lugu, kuidas Balderi perekonnanime saanud inimese vend sai nimeks Kulp, sest perekonnanimede panemise ajal mõisa minnes oli unustanud oma lusika supi söömise tarvis koju. Tõenäoliselt tegemist siiski nime saamise legendiga, mitte aga tõelise põhjusega, sest olen leidnud, et Kulbi nimeline talu oli juba enne perekonnanimede panekut olemas ning ilmselt ka sellest säärane perekonnanimi ühele vendadest pandi. Kulp perenimeks 9 kohas pandud onomastika andmebaasi andmetel.
Samuti minu isaema neiupõlvenimi Terts, mida pandi 4 kohas, pole ilmselt väga levinud.
Lisaks muidugi Eitea, millest paljud ilmselt on kuulnud ja lugenud. Seda 7 kohas pandud.

[lenna3]

Tere Janelys. Ma saan sin Rumbergi ja Kulbi nimega vist aidata. Kirjuta mulle mailile. lenna.schmidt@mail.ee

[KatrinUusen]

Onomastika andmebaasi põhjal on Uusen´i nime pandud ainult 1 kohas .Jõe vallas Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal Liivimaa kubermangus.

Paal´i jällegi 22 kohas.

[Eike13]

Rõuge kogudus,Haanja m-p. TROLLA kogub ka kõik oma sugupuusse.Eike.

[ruheline]

Tere, ja kena kevadet foorumikaaslased!

Nime SEEBLUM pole ka Eestis nimepanekul väga palju kasutatud. Põhja-Eestis hakati perenimesid üles märkima 1834/1835 aastal. Seeblum-nimelisi olen vaadelnud ja leidnud, et neid esineb Prangli ja Rammu saarel, Jõeähtme kandis, Kuusalu khk.-s Hara lahe ümbruses. Nimetatud kohtades on Seeblumid 1834/1835 täitsa olemas (on küll rannarootslastele omases kirjapildis Sjöblom, Seeblom jms., aga tähenduselt ikkagi Seeblum`id). Üks täiesti eraldiseisev haru Seeblume sai aga alguse hoopis Käsmu rannakülas Virumaal, algas ühest 1839.aastal sündinud poisist, kellel kuni leerituseni ei olnudki perenime (hingeloendi põhjal oli see isik täisealiseks saamiseni Aaspere paruni heast tahtest maksukohustusest vabastatud ja hiljem täisealisena sai parunilt talukoha, olles sellel kohal peremeheks.). Selle poisi ema abiellus , sai omale mehe kaudu uue perenime, ja ühtlasi jäi leseks mehelt saadud perenimega - tema enne abielu sündinud poeg, kellest siin kõnelesin, ei kandnud aga ei ema neiupõlve perenime, ega ka ema abielust saadud perenime. Poisi perenimepanek otsustati alles 1850nda paiku, nime määras arvatavasti parun kokkuleppes pastoriga. Miks talle just kummalisel kombel Seeblum perenimeks pandi? - kas selle abieluvälise poisi tegelikuks isaks on parunihärra, kes on ehk valitsejaks ülalnimetatud kohtades, kus on juba varem Seeblum-nimeliste pered

Muide, Aaspere mõisniku mälestusteraamatutes mainitakse fakti, et esimest korda jõudsid mõisahärrad Käsmu rannakülla alles 1840. aasta kevadtalvel (seega mitu kuud hiljem pärast tulevase Seeblum-nimelise poisi sündi!)
A) Kas kõneleb selle abieluvälise poisi perenimi hoopis tema ema teenistuskäigust - et see seni Käsmus elanud neiu töötas vahepeal, enne vallaspoja sündi teenijana mõisas (sellises, kus on teisi Seeblum-nimelisi talupoegi)
B) Kas mõni Aasperest pärit mõisnikest haldas 1850ndate paiku Prangli-Rammu-Jõelähtme-Hara lahe äärseid alasid - et selline nimevalik tõmmati mängu siitkaudu


Kas on võimalik, et nimepaneku otsustasid siiski ainult Haljala koguduse pastorid - et pastorid olid varem tegutsenud ülalnimetatud kohtades ja võtsid sellise nime sealt laenuna uues kohas taas tarvitusele
(NB! Selle tulevase Seeblum-nimelise poisi 1839. a. sünni aegne pastor tegutses Käsmu inimestega juba kaua enne 1834/35ndat aastat - tema arvatavasti siiski ei ole kunagi tegutsenudki väljaspool Haljala koguduse piire.).

Kirjeldatud nimepanek on mulle SUUR MÕISTATUS - ehk mõistab keegi midagi kommenteerida?

Tänan tähelepanu eest!

[passer urbanus]

a) et sutsu täpsem olla, siis '33/34 revisjoni põhjal võeti/anti/pandi '35 perekonnanimeid;
b) isegi raamatutes kirjas olev ei ole vahest tõde;
c) äkki toona olid faktid teada ja isa oli S*;
d) äkki oli lihtsalt ilus poiss ...

[Signe.Annilo]

Üks kordumatu perekonna nimi on kindlasti Annilo. See võeti nimede eestistamise käigus Viljandimaal. Selle nime kandjaid on 30 ringis.
Teine kordumatu perekonna nimi , mida minu suguvõsas palju esineb on Lesdorf.

[marina.minajev]

Üks kordumatu perekonnanimi on ka FREIRIK või siis FREIRICK olenevalt kirjutusstiilist, nimi pandi Simuna khk äkki oli see Moora mõisas ja minule teadaolevalt rohkem sellist nime ei pandud kuskil seega kõik sellenimelised ja ka selle nime järgi eestistatud (nt. Vaarik, Kuusemets jne..) inimesed on omavahel sugulased.

[Trallmann]

Lisaksin siis ka veel Trallmann, erinevate variatsioonidega, olenevalt kuidas kellelegi varem kirjutada meeldis (Trallman, Tralmann, Tralman, Trullmann). Nii, et kõik, kes selle nimega (osad vahetasid Tamm-eks) minu sugulased

[Kadrina]

ka minu perekonna nime Leipsig pandi ainult Läänemaal, Lääne-Nigulas ja kõik, kes seda nime kannavad, on omavahe suguluses

[Signe.Annilo]

Kärstnas said kahe Muni talu peremeeste pered Muni nime. Nende pered polnud kindlasti lähedases suguluses. Nii ei saagi öelda, et kõik selle nime kandjad on sugulased, kuigi rohkem Eestis seda nime pandud pole.
Muide nimede eestistamise ajal vahetas enamik Muni nime kandjaid oma nime meeldivama tähendusega nime vastu välja.

[Loopmann]

Enda sugulastest:Kiom ja Lepner

[agusa]

Küllap ilmselt näiteks Saukas ja Soodam võiksid olla küllaltki kordumatud . Saukas siis pärit algselt Harjumaalt kuskilt Tallinna lähedalt ja Soodam siis Kullamaalt .

[kirsi83]

Minu suguvõsas on sees Härjakoppel (algne kuju Erjakoppel). Aga see nimi on vist praeguseks välja surnud. Igal juhul google, ega orkutid jms portaalid sellise nimega isikuid ei paista sisaldavat.

[Harri.Värs]

Minu suguvõsas on sees Härjakoppel (algne kuju Erjakoppel). Aga see nimi on vist praeguseks välja surnud. Igal juhul google, ega orkutid jms portaalid sellise nimega isikuid ei paista sisaldavat.

Kodanikuportaalis eesti.ee on võimalus rahvastikuregistrist teha päring nimede arvu kohta (link: https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat" onclick="window.open(this.href);return false;).

Härjakoppel annab tulemuseks 5 või väiksem, mis tähendab seda, et tõenäoliselt on see nimi tõepoolest välja surnud.

[Kristy]

Minu sugupuus on esivanematena kirjas selline mees nagu Jüri Junn ( Jüri Kooli Juhani poeg Junn) s: 22. 10. 1785 Kursi khk. oli sulane, tema naine Anu (Madise tütar KUresaar) s. 1789
ja neil olid lapsed - no sutuke segane, sest
I laps sai nimeks KAdri KUresaar (s:27. 11. 1815, Kooli talus, Kursi khk. )
II tütar sai nimeks Mari Junn/Kuresaar (s: 25. 03. 1822, Alaveski küla)
III poeg sai nimeks Hans Kuresaar (s: 1825 surn: 28. 03. 1826, Kursi)
ja IV poeg Jüri Georgi Junn KUresaar (s: 13. 10. 1828 Puurmannis surn: ca 1893)
nende jäljed kaovad ära. On teada, et 1845 läks

[janelys]

Ka minu abikaasa suguvõsa perenimed Kriiver ja Arnim pole väga levinud, minu arvates.

[jaanusa]

Lisaks siia ritta veel ühe nime oma sugupuust - Tühjasma (Pärnu-Jaagupi khlk, Pööravere mõis, Tühjasmöisa).

[pegmus]

Minu perenimi ka üsna haruldane Kui viimati vaatasin, siis oli rahvastiku registris vaste 10. Nimeks siis Nessler - pandud ainult Viljandimaal.

Peaks nagu selle tõttu kergem uurida olema, aga võta näpust :O

[Mann76]

Harvaesinev nimi on ka Kalanüp (Kalanep, Kalanäp), siiani kohatutest on kõik omavahel sugulased olnud. Samas ei leia ma, et seda nime oleks pandud, ei teagi, kust ja mis põhjusel see suguvõssa on tulnud. Nüüdseks vist juba kadunud nimi on Tõtte, kui keegi teab sellenimelisi, siis olen igasugusest infost huvitatud.

[ants60]

Ka Viljandimaa olnud inimesi , kelle perekonnanimi oli Kirikal.Mu kooliõe nimi oli Eda Kirikal

[ants60]

Minu kordumatud perekonnanimed on
Järvekülg ja Mädamürk - Viljandi kihelkonnast. Läst Kodavere kihelkonnast
Järva - Jaanist peaks ka Toho (Tohho, tohu) olema kordumatu.
Alatskivi kandist veel Rupsi nimeline suguvõsa.
Kõigil, kes neid uurivad võiks mullegi oma huvist märku anda.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Nimed Järvekülg ja Mädamürk olid levinud ka Viljandimaal

[Assar]

Nimed Järvekülg ja Mädamürk olid levinud ka Viljandimaal

Jah, mõlemad pärit Viljandi kihelkonnast ja just neidsamu suguvõsasid ma uuringi

[janelys]

Minu uuritavate seas on vähem levinud minu arvates Biin http://www.ra.ee/apps/onomastika/index. ... i=Biin&q=1 ja ega Arnim`gi rohkem levinud pole http://www.ra.ee/apps/onomastika/index. ... =arnim&q=1 ja Kriiver veidi rohkem, kuid siiski sama kant http://www.ra.ee/apps/onomastika/index. ... riiver&q=1