Perekonnaajaloo foorum

Urvastes Lõuna-Eestis esineb ka kirjapilti Jukkum. Ja Jukkumeid on seal üsna palju. Juhhaneid on vähem küll kui Põhja-Eestis, aga siiski. Ühelegi Juhkole polnud ma veel sattunud ei Lääne, Harju- ega Võrumaal. Vähese kogemuse viga ka kindlasti.
Aga passer urbanuse poolt osutatud link viitab küll pigem sellele, et vähemalt 18. saj Hageri puhul võiks Juhkot Joachimi tuletiseks pidada. Piirkondlikud erinevused olid tollal ikka suured küll. Põnev.

Juurus esineb selline mehenimi nagu Käert/ Käärt. Millisest nimest võiks see olla alguse saanud?

Gert ~ Gerhard

Põhja-Eesti rannas on täiesti uskumatult palju soome eesnimesid. Arvasin, et Prangli on kuidagi erand, aga mida Virumaa poole, seda rohkem esineb peremeeste nimesid: Wappo (või Wabo), Sibbi, Heiki, Taban, Maddi, Simmo, Ero, Risto... Ja väga paljud neist kannavad ees talunimena Some. Naistenimedest jäid silma Anna Kaisa ja Helcka (Helga?).
Huvitav, kas 18.saj. asustasidki rannikualasid valdavalt soomlased?

Tere,

ehk mitte valdavalt, aga väga palju. . . Mingi teadmiste järgi oli mõnes Eesti maakonnas elanikuist 10 - 30% soomlasi. 17. sajandil soosis Rootsi kuningas maksukergendustega ja ka muidugi ümberasumist Soomest Eesti ja Liivimaale, sest et laiad osad Eestis oli jäänud tühjaks 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi algpoole hävitavade sõjade pärast. Nii kaua kui Eesti- ja Liivimaa oli Rootsi valla all, rännas ümberasujad Soomest sama riigi alal. 18. sajandil oli Eesti Venemaa osa, ja Soomest Eesti ümberasumine oli keelatud. Migratsioon jatkus siiski eriti 18. sajandi algpoolel.

Väga suur rühm soomlasi Eestis 18. sajandil oli Suure Põhjasõja järel siia jääned sõjavangid. Enim osa soomlaste rügementeist oli majutatud Eesti- ja Liivimaa garnisooneis - Narva, Tallinn, Riga - kui Vene a. 1710 maa alistas. Kes sissepiiramiste ja katkepideemia pärast veel oli elus, võeti vangiks ja panti St.Peterburgi linna ehitama, aga palju on ka jäänud Eestimaale sunnitööle. Need ’Some Heikid’ leidub 18. sajandi keskpaikal Põhja-Eesti mõisade vakuraamatuis.

Väga huvitav info.
Mõned "Some Heikid" on minugi esivanemate hulgas.

Kui vaadata näiteks Jõhvi kihelkonna materjale 18.sajandi algusest, eriti vakuraamatuid, kus tihti kirjas ka, kus pere tulnud on, siis on tõesti selline tunne, et kohalikud on ikka väga suures vähemuses. Mõne mõisa puhul jääb vakuraamatus vaid 1-2 talu, mille kohta pole kirjas, et tulnud Ingerimaalt või Soomest või Venemaalt.
Ma ise mõtlen, et ehk see tugev sissevool 18.sajandi alguses mõjutas ka kohalikku murret päris tugevalt, et see soomepärasus kirdemurdes pole mitte üksnes väga kaugete aegade ülemeresidemete kaja.

mlauri kirjutas:Kui vaadata näiteks Jõhvi kihelkonna materjale 18.sajandi algusest, eriti vakuraamatuid, kus tihti kirjas ka, kus pere tulnud on, siis on tõesti selline tunne, et kohalikud on ikka väga suures vähemuses. Mõne mõisa puhul jääb vakuraamatus vaid 1-2 talu, mille kohta pole kirjas, et tulnud Ingerimaalt või Soomest või Venemaalt.

Kus neid Jõhvi kihelkonna 18.sajandi vakuraamatuid näha saab, ei õnnestund Saaga'st leida. Eriti huvitaks Mäetaguse kant? Mul legend sellest ajast Rootsi päritolu kohta, ehk leiaks sealt siis mingi vihje ka selle kohta.

Heldur Palli soomekeelne artikkel soomlastest Eestis 17. ja 18. sajandil.
Juhan Vasara 1931. aasta artikkel soomlastest eestis XVII sajandil

18. saj. vakuraamatuid on näiteks SIIN - Wierlandi distrikti alt tuleb otsida.

Samas - kas keegi teab, kuhu on Saagast kadunud terve Estica? S. t. Eesti kohta käivad materjalid teiste riikide arhiividest? Oli, enam pole...

Mari on väga huvitava lugemise üles pannud!

mlauri kirjutas:Kui vaadata näiteks Jõhvi kihelkonna materjale 18.sajandi algusest, eriti vakuraamatuid, kus tihti kirjas ka, kus pere tulnud on, siis on tõesti selline tunne, et kohalikud on ikka väga suures vähemuses. Mõne mõisa puhul jääb vakuraamatus vaid 1-2 talu, mille kohta pole kirjas, et tulnud Ingerimaalt või Soomest või Venemaalt.
Ma ise mõtlen, et ehk see tugev sissevool 18.sajandi alguses mõjutas ka kohalikku murret päris tugevalt, et see soomepärasus kirdemurdes pole mitte üksnes väga kaugete aegade ülemeresidemete kaja.

Ka minu koduranna murre meenutas häälduselt rohkem soome kui eesti keelt, nii et mäletan, kuidas linna elama sattudes mõned sõnad lausa ringi õppima pidin, sest mind parandati pidevalt.
Seni olen arvanud, et küllap Soome lähedus ja pidev suhtlemine keelelist lähedust põhjustas, aga nüüd lisandub sellele tõesti arvamine, et ka soomlaste sissevool mõjutas keelt tublisti.

Õigeusu abielumeetrikat lapates hakkas silma selline kaunis naisterahva nimi nagu Salomonia http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,358,143,0" onclick="window.open(this.href);return false;

fossiil kirjutas:
Ka minu koduranna murre meenutas häälduselt rohkem soome kui eesti keelt, nii et mäletan, kuidas linna elama sattudes mõned sõnad lausa ringi õppima pidin, sest mind parandati pidevalt.
Seni olen arvanud, et küllap Soome lähedus ja pidev suhtlemine keelelist lähedust põhjustas, aga nüüd lisandub sellele tõesti arvamine, et ka soomlaste sissevool mõjutas keelt tublisti.

Tean mida sa tunned, oli ka mul koolis vägagi raske Kuid õpetaja oli arusaaja ja vedas kuidagi läbi.
Kirjaoskusega on siiani probleeme

Kas keegi oskab arvata, kust või millest tuleneb meesterahva nimi Ibin? Üks mu esiisasid on selle 1822. aastal saanud ilmselt ühe vaderi järgi, kes paistis selline tavaline külamees olevat. Ei tundu olevat selline eestlaslik nimi.

seint kirjutas:Kas keegi oskab arvata, kust või millest tuleneb meesterahva nimi Ibin? Üks mu esiisasid on selle 1822. aastal saanud ilmselt ühe vaderi järgi, kes paistis selline tavaline külamees olevat. Ei tundu olevat selline eestlaslik nimi.

kus?

millises allikas? sünd, surm, abielu, personaalraamat, ...

viit allikale aitaks spekuleerida ...

passer urbanus kirjutas:

seint kirjutas:Kas keegi oskab arvata, kust või millest tuleneb meesterahva nimi Ibin? Üks mu esiisasid on selle 1822. aastal saanud ilmselt ühe vaderi järgi, kes paistis selline tavaline külamees olevat. Ei tundu olevat selline eestlaslik nimi.

kus?

millises allikas? sünd, surm, abielu, personaalraamat, ...

viit allikale aitaks spekuleerida ...

Tegemist on siis Põltsamaa kandiga

Sünnikanne:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,876,156,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Abielukanne:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,606,169,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Kanne Personaalraamatus tema pere kohta:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,340,412,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Surmakannet ei ole veel leidnud.

See nimi on Hin mitte Ibin.

Mardo Margumets kirjutas:See nimi on Hin mitte Ibin.

Tõesti tundub, et esimene täht on H. Tänud selgitamast!
Aga mis nimest Hin võib tulla? Hindrek?

Hinn, Hinno, Henn minu arvates. Vast nad jah Hindrekust (Heinrichist) pärinevad, seda nimeteooriat ma kahjuks ei tea.

Selge

Võrumaal kirikuraamatutest leitud toredad mehenimed Zahkre ja Kottre. Ja eriti peen naisenimi Eleonora Weranda

Leidsin arusaamatu nime - kas tõesti Wanna Essck?

Saaga EAA.1265.1.59:221?137,74,480,63,0

Mulle tundub, et Wanna = vana. Samal lehel esineb seda nimede ees korduvalt.

Pigem on küsimus vist, kas Essck on Esko mingi vorm

Ma ei tea, võibolla on kuskil selle kohta keegi juba küsinud, aga... kas keegi teab, millist mehenime käänati: Mae?
Arvasin algul, et äkki Madise omastav kääne, aga näib, et ei ole, sest Kuusalu meetrikas kohtab 1805 aasta surnute registris järjest kahe mehe nime: osad äramärgitud lapsed on olnud Willemi Maddise, osad aga Willemi Mae omad. Ehk siis - kuidas see Mae nimetavas käändes võiks olla?

Link?

See konkreetne on siin:

Saaga EAA.1216.2.1:31?1375,1257,738,281,0

Aga paar nime ülalpool on veel Sepa Mae Hans.

Ja mõned leheküljed edasi Vesilinnu Mae tütar:

Saaga EAA.1216.2.1:36?1363,256,615,71,0

Ja vasakpoolsel lehel enne seda Annuse Mae lesk. Kas 1795 revisjonis on mõni neist leitav? (Ma ei osanud kohanimesid kiiresti kokku panna ja hetkel natuke vähe aega.) Üks nimi, mis kuskil ette jäi (mitte antud isikutega seoses), oli Maddi - see võiks veel kuidagi niimoodi käänduda, samas võis see ka valesti kirjutatud Maddis olla.

Maddi (tänapäeva Madi) ja Maddis (tänapäeva Madis) on sama juurega nimed, tihtipeale on neid segamini kasutatud või on siis on piirkonniti ühte teisele eelistatud. Maddi ei käändu kindlasti mitte Mae, vaid ikka Maddi-Maddi (nt Madi Mihkel).