Kuidas oma sugupuud uurite?

[fred.puss]

Kuidas oma sugupuud uurite?

See ei ole muidugi eriti hea võimalus selliseid küsimusi esitada, kuna vastusevariante on piiratud hulk ja kõiki variante ei saa esitada, aga ehk mingi idee ikka annab, kuidas uurite. Ja kommenteerida on ju ka võimalik.

Omalt poolt kommenteerin, et ma olen uurinud kahte suguvõsa kaugeimast esivanemast alates kõikides liinides järeltulijateni. Üks suguvõsa on isaliinis (st perekonnanime liinis), teine on isaisaema. See oli ajendatud asjaolust, et varem olid sellel suguvõsal kokkutulekud toimunud (kus küll minu haru ei olnud esindatud) ja osa eeltööd juba tehtud.

Nüüd aga eelistan kaugete sugulaste otsimise asemel leida võimalikult palju detaile oma lähemate sugulaste kohta ning olen selle ringi piiranud oma vaarvanemate (sündisid 19. sajandi viimasel veerandil) ning nende õdede-vendade järeltulijatega. Need on minu jaoks "elavad" inimesed, st neid mäletavad inimesed, keda mäletan veel mina.

[andri.riid]

Kuidas oma sugupuud uurite?

Mitut moodi. Mitmes mõttes kõige huvitavam on muidugi kõikide harude kaugeimate esivanemate väljaselgitamine, mille tulemuslikkus sõltub allikatest (reeglina jõuab XVII sajandi lõppu).

Kuna neid kaugemaid kõuke on kokku üle kaheksakümne, siis tagasisuunas uurimisel on valida, millist liini eelistada.
Täies mahus uurin oma perekonnanime liiini, pealiskaudsemalt veel nelja ja SAAGAsse jäävates piirides olen visandanud umbes kümmekond sugupuud.

Põhilised järeldused:
a) SAAGA ruulib
b) XVII sajandi esivanemast alguse saavad sugupuud annavad tänapäevaks tohutu suure võra.
c) allikate indekseerimine/digitaliseerimine on süsteemse töö alus (eriti puudutab see perekonnanimede eelset aega).
d) XX sajandi sugulussidemete taastamine on peavalu.

[Arvi Sepp]

Leidsin selle teema, mis on juba kaugemale jäänud ja mõnevõrra unarule jäänud.
Olen põhiliselt läinud juurte suunas kuni kaugeimate leitavate eellasteni välja erinevaid liine pidi ja seal siis ka kõrvalharusid jälginud. Aga siin tekibki minu jaoks suurim probleem - neid kõrvalharusid mööda veel elavate sugulaste juurde jõudmine on peaaegu võimatu. Kirikuraamatud lõpevad ju 20. sajandi algul ja edasi pole kuskilt otsida. Või teab keegi mingit legaalset võimalust andmete leidmiseks perioodist ütleme 1910 kuni tänapäeva?

[maidu.leever]

Omast kogemusest võin öelda, et kui sugupuu on internetis, siis leiavad kauged sugulased ise tee sinuni

[Kalev Kask]

Uurin oma vanavanemate suguvõsasid - Kask ja Angerjas, Meister ja Ross - kaugeimast esivanemast alates kõikides liinides järeltulijateni.

Samas olen kirja pannud ka oma enamus kõuke ja Saaga piires mõned mind huvitavad ning mingil moel uurimisega kokkupuutunud suguvõsad.

[Uku.Velbri]

Mina uurin kõige vanema tuvastatud isiku, ehk siis Hanni Siimo pg. Siimo (s.~1720, täpselt ei tea - Saagas selle kohapeal auk) järeltulijaid. Kaugemale minna ei oska, tagasi tulla küll. Kuid on ka häirivaid asjaolusid. Üks liin kannab nime Pöldvit, kuid mitte ükski andmebaas ei kinnita, et seda nime Eestis üldse pandud oleks . Kui kellelgi mõni neist juhtub jalgu jääma, andke palun teada .

[Uku.Velbri]

Leidsin selle teema, mis on juba kaugemale jäänud ja mõnevõrra unarule jäänud.
Olen põhiliselt läinud juurte suunas kuni kaugeimate leitavate eellasteni välja erinevaid liine pidi ja seal siis ka kõrvalharusid jälginud. Aga siin tekibki minu jaoks suurim probleem - neid kõrvalharusid mööda veel elavate sugulaste juurde jõudmine on peaaegu võimatu. Kirikuraamatud lõpevad ju 20. sajandi algul ja edasi pole kuskilt otsida. Või teab keegi mingit legaalset võimalust andmete leidmiseks perioodist ütleme 1910 kuni tänapäeva?

Midagi saad kindlasti teada, kasutades järgmist lehte:
http://www.kalmistud.ee/ . Toksid Hauaplatside otsingusse Sind huvitavad perenimed sisse, jalutad aia läbi ja jälle natuke targem. Juhul, kui haud korrastatud, jätad sinna lipiku oma tel. numbriga ja võid üllatavalt lihtsalt tulemuseni jõuda. Kehtib see kahjuks vaid Tallinna kirikaedade kohta. Samuti võid kalmistu kontorist läbi astuda, oma muret kurta ja abi paluda. Mina sain hunniku abi Siselinna kalmistu kontorist, kus abivalmis tütarlapsed (tänud Teile siinkohal kui lugema juhtute), isegi aru saamata, juhatasid mu "lähedaste" sugulasteni. Väga võimas tunne on helistada sugulastele, kellega ühine esiisa sündis 1787 .

[Arvi Sepp]

Aitäh, Uku! Mu esivanemad ja sugulased küll enamasti matsid, aga midagi ehk tõesti leian.

[Tiiu Høvik]

Uku

"Põldvit"


Pakun välja et proovi Luteri koguduste personaalraamatute nimeregisteris nime "Põldsit"

[Kalmerm]

Ise alustasin ikka perekonnanime liini pidi tagasi minnes. Teispidi oleks raske ette kujutada, kuidas seda nn vanimat esiisa teada saaks, kui just perepärimus nii kauesse aega ei ulatu.
Muidugi on see igaühe maitseasi kust ja kuidas alustada, aga soovitaksin esmalt alustada mitte ühe vaid kohe oma mitme sugupuu uurimisega ehk siis esivanemate (kõukude) tabeli koostamisega. See annab sugulussidemeist ehk kõige ülevaatlikuma ja adekvaatsema esmase pildi. Isaliinis sugupuu uurimisel võib mõnikord tekkida väärarusaam, et teised sugulasliinid on mingis mõttes kõrvalised või vähemtähtsad, ning ununeda isegi tõsiasi, et järglane saab oma alged ikkagi vaid esivanemailt. Muudelt sugulastelt saab parimal juhul pärida vaid vara. Kõukude tabeli puhul tekib ka selge pilt puudu olevatest isikutest. Sugpuude (järglaste tabeli) puhul ei saa selles kunagi päris kindel olla. Kui ühes liinis sugupuu uurimine ummikusse jookseb siis eelaste tabel pakub rohkesti lohutavaid võimalusi ikka mingis suunas edasi või õigemini küll tagasi minna. Eelaste tabel oleks ka heaks aluseks juba üksikute sugupuude s või juba mitut suguvõsa hõlmavate keerulisemate perekonnatabelite koostamiseks.
Isaliinis sugupuu oleks ehk huvitavam ja hõlbus uurida juhul, kui see on seotud mingi nn põlistaluga, mis on põlvest põlve isalt (vanemale) pojale üle läinud ja ise kuulutakse just selle vanema poja järglaste hulka. Minu põgusad kogemused perekonnaloo uurimisel tõestavad küll, et sellised juhtumid on pigem erandlikud ku reeglipärased. Tarvastus (Viru-Jaagupis ehk vähem) juhtus 18. ja ka 19. sajandi algul alatihti, et vana talu peremees sureb ja tallu tuleb mujalt uus peremees. Perepojad võetakse nektutiks ja/või lähevad sulastena talust tallu rändama. Sageli saab peremeheks hoopis noorem, mitte vanem perepoeg. Haruldased pole ka juhused, kui peremeheks saab vanema tütre mees (peremehe väimees), kuigi peremehel olid ka pojad olemas.

[Uku.Velbri]

Aitäh, Uku! Mu esivanemad ja sugulased küll enamasti matsid, aga midagi ehk tõesti leian.

Mingil ajal hakati ka matse linna lubama, muidu poleks ka minu omad siia sattunud . Kui Luther, Dvigatel, Wolta jm. käima tiriti, siis oli odavat tööjõudu lausa hulgi vaja.

[Uku.Velbri]

Pakun välja et proovi Luteri koguduste personaalraamatute nimeregisteris nime "Põldsit"

Pöldsita alt tulid tõesti mõned kadunud hinged nähtavale, aga tänan ma Sind hoopis selle eest, et Sa mu mõtlemiskeskuse ergutusmähise tööle aitasid.
Ei ole Pöldsit, ega ka Pöldvit, vaid hoopiski PöldOit !
Ja siinkohal pean ma tooma näite, kuidas oma juurikaid otsiv inimene käituda ei tohiks. Kodanik Velbri, Uku otsustas ühe, suhteliselt hästiloetava kande põhjal, et o on v, sest see o oli ülevalt lahti ja sujuva sisesilmusega ühendatud järgneva, ehk i-tähega . Selle asemel, et Onomastika.net-st kontrollida ja võrrelda, tagus kod. Velbri nimed sugupuusse sisse ja nõudis foorumistki abi .
Kui mõni Põldoit kellelegi sugulasena tundub, siis oleks meelitatud vastavast teatest.
Ma ise lähen aga nurka ja häbenen natuke .

[andri.riid]

Isaliinis sugupuu oleks ehk huvitavam ja hõlbus uurida juhul, kui see on seotud mingi nn põlistaluga, mis on põlvest põlve isalt (vanemale) pojale üle läinud ja ise kuulutakse just selle vanema poja järglaste hulka. Minu põgusad kogemused perekonnaloo uurimisel tõestavad küll, et sellised juhtumid on pigem erandlikud ku reeglipärased. Tarvastus (Viru-Jaagupis ehk vähem) juhtus 18. ja ka 19. sajandi algul alatihti, et vana talu peremees sureb ja tallu tuleb mujalt uus peremees. Perepojad võetakse nektutiks ja/või lähevad sulastena talust tallu rändama. Sageli saab peremeheks hoopis noorem, mitte vanem perepoeg. Haruldased pole ka juhused, kui peremeheks saab vanema tütre mees (peremehe väimees), kuigi peremehel olid ka pojad olemas.

Eks peremeheks jäi see, kes selle ametiga toime tuli. Sel ajal kuulus maa mõisale ja peremees oli midagi talu tegevdirektori taolist, kes pidi korraldama tööd talus nii et oleks täidetud naturaalkoormised ja toidetud nii mõisa põllul töötavad teomehed (sulased), oma pere + talus elavad töövõimetud inimesed. Meie jaoks on need vanemad-nooremad pojad ja väimehed vaid nimed paberil, aga võis olla, et neist vanemaist poegadest oli esimene joodik, teine sant ja kolmas ullike - mis peremeest sellistest.

[Daura]

Uurin kõiki võimalikke. Ja panen killukestest infor kokku esivanemate ja nende laste (ja nende järeltulijate) kohta. Eks hiljem annab vaadata, milliseid variante üles riputada.

[Assar]

Mina uurin suguvõsa nõndamoodi, et üritan jõuda võimaliku kõuguni ja sealt tagasi tulla kuni tänapäevani. Seda teen ma selles järjekorras, millises järjekorras ma materjali saan. Ma ei jäta midagi kõrvale sellepärast, et ma praegu ei uuri harusid vaid kõuke, see on aga ühe kõugu venna järeltulijad, seda uurin mõni teinekord. See on nonsens. Uurin kõikide oma otseste esivanemate otseseid järeltulijaid, seal hulgas sõltumata nende perekonnanimest. Otseste perekonnanimesidki on juba 40 ringis ja uurin neid kõiki sh. sugulase kanditaate. Eelisjärjekorras tegelen selliste sugulastega, mille juures edasiminek on aeglane ja rohkem vaeva nõudev. Andmeid hoian paberkandjail ja tükati arvutis - riskide hajutamise põhimõttel. Mul on arvutist liiga palju asju lihtsalt ära kadunud, et seda süsteemi 100% usaldada.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Marika Jyrisson]

olen tänulik kõigile ,kes annavad infot Tornidest,huvitav see ,et tuli abielupaar Inglismaalt Torn Feodori s.1882 sugulasi otsima,selle naise vanaisa oli 1916 a paadiga Iirimaale sattunud Feodori vanemad old vist MIHKEL ja MARIA

[Marika Jyrisson]

Kirjutasin kõik paberile ,mis nimega Torn ,sain 11 põlveni s,1753 Henrik Hansu p s.o.Parasmetsa mõisa jrgi on veel Arumõisa järgi ,kes ilmselt siiski sugulasd pole panin nende puu ka hargnema