Tere,
üldajalooline küsimus - kas Eesti aladel said adratalusid pärida ka talupoegade naised või tütred? Kas keegi on näinud vakuraamatutes, et taluomanikuks on naine?
Või oskab ehk keegi soovitada lugemisvara sel teemal - H.Ligi või E.Tarveli või kellegi teise sulest?
Robert
Adratalupojad ja naiste pärilusõigus
Re: Adratalupojad ja naiste pärilusõigus
Kui jutt on talurahva õigustest enne 19. sajandit, siis neil ei olnud varagi, mida pärandada või pärida. Maa ja inventar kuulus mõisnikule, talupojad, nii mehed kui naised, kuulusid ka mõisnikule ning nad olid ise mõisniku pärandvara. Muutused selles osas tekkisid talurahvaseaduste vastuvõtmisega 19. sajandi algul, mil talupoegadele anti õigus omada vallasvara, neid ei tohtinud enam müüa maast lahus ja kehtestati talukoha kasutusõiguse päritavuse põhimõte. Talude päriseksostmine sai alguse alles 19. sajandi keskel ja alles sellest ajast saab rääkida eesti talupojast kui taluomanikust.
Naine talu peremehena kohal - sellest asja olen 18. sajandi ja varasematest vakuraamatutest kohanud küll, tavaliselt on tegu olnud surnud peremehe leskedega, kes ei olnud vakuraamatu koostamise ajaks jõudnud uuesti abielluda või polnud uut peremeest muul põhjusel veel kohale pandud.
Lühike ja kokkuvõtlik lugemine: Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu kohta.
Naine talu peremehena kohal - sellest asja olen 18. sajandi ja varasematest vakuraamatutest kohanud küll, tavaliselt on tegu olnud surnud peremehe leskedega, kes ei olnud vakuraamatu koostamise ajaks jõudnud uuesti abielluda või polnud uut peremeest muul põhjusel veel kohale pandud.
Lühike ja kokkuvõtlik lugemine: Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu kohta.
Katrin H.