1. leht 1-st

Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Kolmapäev 15. November 2006, 16:29:11
Postitas Rita Zimmermann
Tere,

uurisin eile pöhjalikult surnute nimekirja Rõuge khk (1801-1820) (oma teadava suguvösast küll keegi nimekirjas ei olnud, paistvalt olid pered kaunis hea tervisega), aga muidugi paistsid silma erinevad haigused millised üldiselt nimistatud olid ja mille kaudu nii palju lapsi surid). Köige esimese kohal olid nimetatud: rind többi (kuigi minu sönaraamatus töbi = Krankheit ühe b-ga kirjutatud on, siis vöib arvata et rind többi = Lungenkrankheit / Lungenentzündung tähendab? Aga siis jäävad veel teised haigused, nii kui sisseminne többi = Innere Krankheit? pallaw többi = Fieberleiden? paiste többi = Entzündung? kala többi = Fischvergiftung?

Täitsa arusaamatu on mulle: kötto többi, waiwaja többi ? herne ? läätse ?

Kindlasti oskab keegi mulle Saksa tähendused õelda?

Ainukesed haigused millisd ma mäletan Eesti kelles on tuuleröuged, leetrid ja sarlakpunane. (sellised ei leidnudgi!)

Tervitates Saksamaalt
Rita Zimmermann

Postitatud: Kolmapäev 15. November 2006, 17:33:11
Postitas kristopaul
Tean, et herne oli rõuged

Postitatud: Neljapäev 16. November 2006, 13:11:11
Postitas Riina.Kallas
Tere,

võru kõtt, eesti kõht, saksa der Bauch
võru vaivaja, eesti song, saksa der Bruch

Kuivõrd silma ei jäänud tiisikus't (die Tuberkulose, die Auszehrung), siis äkki liigitub ka see haigus (lisaks Lungenentzündung'ile) rind tõbbi alla.

Riina

Postitatud: Neljapäev 16. November 2006, 19:36:11
Postitas Rita Zimmermann
riina.kallas kirjutas:Tere,

võru kõtt, eesti kõht, saksa der Bauch
võru vaivaja, eesti song, saksa der Bruch

Kuivõrd silma ei jäänud tiisikus't (die Tuberkulose, die Auszehrung), siis äkki liigitub ka see haigus (lisaks Lungenentzündung'ile) rind tõbbi alla.

Riina
Aitäh,
siis polegi üllatus, et minu vana sönaraamat neid Vöru-keelsed nimesused ei tunne. Tiisikus külle silma ei jäänud.

Rita

Postitatud: Neljapäev 16. November 2006, 19:38:11
Postitas Rita Zimmermann
kristopaul kirjutas:Tean, et herne oli rõuged
Aitäh,

paistvalt on herne Vörukeelne söna.

Rita

Postitatud: Neljapäev 16. November 2006, 22:42:11
Postitas kristopaul
Võru keele kohta link, ehk on abiks. Sealt leidsin näiteks veel, et
vaivaja tõbi oli luupainaja.
http://www.folklore.ee/Synaraamat/

Postitatud: Reede 17. November 2006, 10:20:11
Postitas Riina.Kallas
sealtsamast siis, et läätse on leetrid.
vaivaja on meie suguvõsas ikka songa tähendanud, nii et sõnaraamatu tõlget ei oska kommenteerida. Rõugest kogutud rahvajuttudes on luupainaja kas lihtsalt painaja, luupainja või luupainaja.
http://haldjas.folklore.ee/lepp/rouge/jutud.php?painaja

Tervitades,
Riina

Re: Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Neljapäev 26. Mai 2016, 07:45:05
Postitas salme11
Waivaja tõbi ikka luupainaja siin surmakannetes küll ei tohiks olla-see ju ei tapa ...või mine sa tea...Songa kohta ei oska miskit arvata

Läätsed ON leetrid, haiguspildi põhjal pandud ilmselt(väiksed laigud)

Herned ka on küll ülitõenäoliselt katkumuhud või villid

Kõttotõbi ON kõhutõbi,selles pole kahtlustki,aga kas see on siis med. düsenteeria? Või olid veel miskid kõhulahtisused,mis massiliselt tapsid?
(Rõngu ja Rannu koguduses oli Ruhr, mis näiteks tappis 1845 a suvel sadu inimesi)

Pallaw tõbi tappis ka massiliselt ja tähendab palavikku ilmselgelt,aga täpsemalt,et mis palaviku tegi...
Siin olidki massidesse levinud ja surid perede kaupa läätsed,herned ja kõttotõbi. Läätsed tapsid lapsi massiliselt,aga täiskasvanuid mitte,sest kuna nad levisid pidevalt,siis põeti see lapsena läbi ja teist korda ei tule.
Kõttotõbi võttis kõiki, pallaw tõbi ka.
Aga mis asi on PAISTET ? Võrokeeli paistetas...aga mis asi? Paistetasid ka nii lapsed kui vanurid ja suht pidevalt ja suht palju... Sest kui kael paistet`,siis oli kala tõbi ehk difteeria, kes Lõuna-Eestiga seotud,see seda kalandusega küll ei seosta :) a peal peaks rõhumärk olema (kaala)!

Re: Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Neljapäev 26. Mai 2016, 08:20:05
Postitas salme11
Saaga EAA.1268.1.21:250?597,1415,444,61,0 lihtsalt hädaline noor daam
Saaga EAA.1268.1.21:250?597,1415,444,61,0 kui pikalt hädaline polnud,siis kooli äkitselt...
Saaga EAA.1268.1.21:250?597,1415,444,61,0 sellest ei saa aru ..mõisa kokk sõi miskit hallitanut?

Saaga EAA.1268.1.21:250?597,1415,444,61,0 oli kõigist kohtadest haige
Saaga EAA.1268.1.21:250?597,1415,444,61,0 meelest nõrk


Saaga EAA.1268.1.21:262?1605,669,284,66,0 sellest küll ei saa aru

Saaga EAA.1268.1.21:281?653,489,336,85,0 kirjutatigi et seest haige kui väljast ei paistnud
Saaga EAA.1268.1.21:284?541,1225,220,49,0 pea

Saaga EAA.1268.1.21:286?522,1246,530,52,0 liivlastel pole probleemi,ilmselge,aga eestimaa osas ehk igaüks ei saagi pihta,et uppus

Neid paistetanuid on ikka nii palju ja kalatõbe oluliselt vähem...äkki oli kalatõbi miski muu kurguhäda ja ikka paistet' kaela kinni? mis muu asi siis nii massides paistetas ja ära tappis?

Tiisikust siin pole üldse,ehk ongi see jah rindtõbi ja pallaw on kopsupõletik?

Re: Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Neljapäev 26. Mai 2016, 20:17:05
Postitas elve1105
kalatõbi - tifteeria
kõhu häda võib düsenteeroa kõrval olla ka tüüfis

Re: Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Laupäev 28. Mai 2016, 07:40:05
Postitas salme11
Saaga EAA.1268.1.22:449?1780,1171,447,78,0 kas see erines millegi poolest kogu aeg märgitud kala tõvest,kes teab,aga igatahes kaala kinni tõmmasid mõlemad

Re: Haigused - Surma pöhjused

Postitatud: Laupäev 28. Mai 2016, 09:16:05
Postitas elve1105
Difteeria oli sel ajal väga kuri haigus ja väga nakkav. Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu.Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. Iseloomulikon kollakashalli nn kile teke. mis takistab hingamist. Suurenevad lünfisõlmed, kaela on nn paistes turses. Samuti on iseloomulikud südame ja närvisüsteemi kahjustused difteeriatekitaja poolt toodetud mürkainete tõttu. Kuna haigus algab kõrge palavikuga ja märge surma kohta ob tehtud perioodil, mil on on teisigi lapsi surnud nn kaelatõppe siis võib samuti tegemist olla difteeriaga. Meetrikas on näha samas piirkonnas, samal ajaperioodil surnud väikelapsi ja noori.