Perekonnaajaloo foorum

Jõelähtme kihelkonna meetrikas olen 18. saj. algupoolel kohanud naisenime Ebla.
Kuna selline nimi oli ainult ühel inimesel sealkandis, siis arvasin, et võibolla on tegu mõnest teisest rahvusest pärit naisega. Hiljaaegu muude kihelkondade meetrikaid sirvides kohtasin sama nime veel korduvalt - näib, et Lääne- ja Lõuna-Harjumaal ei olnudki see eriti haruldane nimi.

Üksikjuhtum ei anna veel alust kahtlustada võõrast päritolu, kuigi XVIII sajandil oli Rootsis Hebbla küllalt tuntud; ilmselt hiljem kohenes sealmail ka Ebbla´ks. Eestis kadus sõnaalguline h varem. Rootslased võivad pidada nime omakeelseks, siiski pärineb see keskalamsaksast.

Nii ta on. Aga tavapäratut nime kohates tabab enamus inimesi end ilmselt mõttelt, et tegu võib olla mõnest muust rahvusest inimesega, näiteks rannarootslasega vms. Seda enam, et Põhja-Eestis on olnud väga soomepäraseid nimesid nagu Taban, Ant, Eero, Risto jne. Ilmselt kuulub sellesse loetellu ka Eskel.
Mõni aeg tagasi kohtasin Kuusalu meetrikas ka sellist naisenime nagu Trika. Kahtlustasin alguses, et Trino on lihtsalt halvasti kirjutatud, aga ka personaalraamatus oli selgelt Trika. Ja siis ühes sissekandes oli sellele Trikale sulgudes taha kirjutatud Ulrika. Oligi mõistatus lahendatud.
Veel on Pranglis esinenud selline naisenimi nagu Peat (sattus saarde abielludes). Leerinimekirjadest selgus, et see oli MAardu rannast pärit Beata, Soome Martna tütar.

Aga üllatav leid oli Rammu saarel Lambotite peres sündinud poisslaps Janne (19. sajandil). Nimi oli nii selgelt kirjutatud, et ei saanud kahelda ka, et äkki on Jaan või midagi sellist.

fossiil kirjutas: Aga üllatav leid oli Rammu saarel Lambotite peres sündinud poisslaps Janne (19. sajandil). Nimi oli nii selgelt kirjutatud, et ei saanud kahelda ka, et äkki on Jaan või midagi sellist.

Kuna Rammu omad käisid tihedalt Soomes "tavaari" viimas/toomas siis ei imesta Onju üks tuntud suusahüppaja seal sama nimega http://et.wikipedia.org/wiki/Janne_Ahonen" onclick="window.open(this.href);return false;

Ilmne soomepärasus ei tähenda kaugeltki soome päritolu, kui on sarnane nimemall ehk ühisest allikast laenates tekivad sarnased nimed. Nii nt. Liisa on Eestis kui Soomes tekkinud rootsi eeskujust Lisa, kuigi võib vaielda, et Eestis, küll tõendamatuna, oli ta saksa laenuna keskajal. Eskel on samasugust arengulugu. Trika tuleneb Ulrika vahevormist Uldrika, Peat(a)´t seevastu tunti üle maa, ehkki vähesena. Ainus tugevalt soomemõjuline on Taban. Eeru ja Ristu, nagu eesti keeles kunagi, olid XVIII sajandil vähemalt vormi poolest deminutiivid, ja esimene rootsi Ers´i vaste (mis õieti oli Erik´i lühenenud omastav kuju), mitte mugand soome Eero´st. Ant´i ei saa samastada Antti´ga, Lõuna-Eesti on täis Ant´e~Hant´e, et mitte öelda Antu´sid~Hantu´sid, kõike segiläbi. Soome Antti pealegi < Andreas. Nii Antti kui Janne, mis tunduvad soomelikena, on tekkinud rootsi kõnekeelevormidest Ante ja Janne, üks varem, teine hiljem.

Eks Taban ole ka tegelikult ainult mugandus nimest Staffan või Stefan.

Niisugune nimi nagu Kerik: Saaga EAA.1287.3.1:217?1817,1441,119,61,0

Kas sellel on mingi seos koha- või talunimega Kääriku? Ja mis on selle algupära? Cedric? Dietrich?

Kuna tegemist Viljandimaaga, kus see nimi on hästi säilinud, siis "Kerik" pole muud kui Käärik, vaadeldaval ajal vahest ka Keerik, siin ühtlasi lisanimega, mis hijuti oli samuti kõne all teisel kujul (Leusk < Aleksei). Kõik Kääriku´d põhinevad ühel keskalamsaksa deminutiivil Gereken~Geriken, hiljem Gerke(n). Pärineb see enamasti Gerhard´ist kui levinumast ger-osisega nimest.
"Cedric" pole vanem kui Walter Scotti fantaasia.

Ei oleks seda osanud arvatagi, et praeguseks nii populaarseks saanud nimi on lihtsalt väljamõeldis. Aga eks see on vist mitmete nimedega nii - nagu praegu populaarsust saanud nimi "Renesmee".

Cedric on vähemalt vanainglise nime leidlik metatees, Renesmee seevastu kahe nime kokkukirjutisena täiesti ebaoriginaalne.

Viljandi, Tarvastu ja Paistu kandis eesnimi Kild - näiteks Saaga EAA.1288.2.2:13?1749,47,463,68,0

Tarvastus Pender või kohati ka Penner Saaga EAA.1288.2.2:12?1208,49,512,91,0

Tarvastus mehenimi Eliis, ja ka kujul Illis Saaga EAA.1288.2.2:14?151,775,431,102,0

Tarvastus Rants (talunimetuses kui Rantsu) on ilmselt Franz. Aga Kambja, Võnnu jne. kandis peamiselt talunimena tuttav Voitka? Kuskil 18. sajandi alguse meetrikas oli see nimi veel ära mainitud isikunimena (ei leia praegu viidet).

Tuttavad nimed kõik, ja väga viljandimaised. Rants on tõestil Franz, ei tea öelda, kui sage Tarvastus, kuid ka Helmes oli ta levinud, paiguti varem, paiguti hiljem. Samamoodi tunti Helmes Elis´t~Ilis´t, mis võis esineda kujudel Ellis~Illis sugugi mitte nn. vanas kirjaviisis, vaid gemineerunult. Arvatavasti selliseks nimi ei muundunud, kui Tarvastu ilmselt varajastes kirjapanekutes on rõhutatud i-d (Eliis). Aluseks rootsi Elis < Elias, nimealguline I on aga juba Eesti eripära, laienenud Lätti. Pender paistab olema teine rootsimõjulisus, kuid selline, mis on ka Rootsis põhjalikult unustatud. Lihtsamalt: Bengt+er > Benter, ehk Benedictus, rannarootsis võib ehk kohata ligilähedast. Kild~Kilt oli XVIII sajandil väga piiratud levikuga, mis ei välista laiemat tuntust eelmistel aastasadadel. On vaja läinud parajaid ja vähe põhjendatud häälikumuutusi, et ühendada teda mõne kultuuriliselt usutavama nimega, lõpu -d/t on probleemne. "Õigeim" oleks Egidius, mille rahvaladina rööpvorm Egilius sai Kesk- ja Põhja-Euroopas tegelike teisendite aluseks, kuid puudub eriline mõte, miks eestlased sellele T sappa panid. Skandinaavia võib juhtida rootsi nimele Kjell (Kjetil, "katel" > "kiiver", taani Kjeld), sama tulemus ikka, pealegi kj- ei oleks andnud k-. Seostaksin Giselbert´iga, mis polnud nii meeletult pühaklik, nagu nimed noil sajandeil usuti olevat, kuid samasugune oli Tiit (Dietrich) - saksa kultuuriruum tõi ühes peaaegu ilmalikke nimesid harvade, võib-olla vaid kohalike pühakutega, mis aga Põhja-Saksas käibisid võrdsena nn. kohustuslikeks peetutega. Eestis ja Lätis juuriti omad ("võõrad") välja.
Voitka (ka Voika) on suurepärane erand saksa-rootsi supis, minu teada ainus otsene poola mõju eesti vanemas nimistus, Wojtek < Wojtech (nüüd Wojciech), mis tõlgendub kui "trööstisõdalane" või "sõjatrööst/lohutus".

Voitka puhul kahtlustasin minagi poolakate Wojciechi

Eesnimi (H)annuk - olen kohanud peamiselt Laiuse ja Torma kandis, mujal mitte eriti. Eristus kindlalt (H)annusest, millist esines sealsamas Laiuse kihelkonnaski üksjagu. Üks Annuk elas 18. sajandi alguses Kuuste mõisa aladel, jättes ilmselt Logina külla endast maha siiani säilinud Annuka talunimetuse, kuid seegi Annuk oli (dokumenteeritult) pärit Laiuselt.

Hannuk on üks Johannese ehk täpsemalt Hann´i deminutiive. Reegli järgi oleks Hannik, kuid siia on ühendatud oma keele vana tunnus -u. Soome vasted Hannikka~Hannukka, viimane siinsel juhul mitte naisenimena, mis on tänapäevane tuletis.

Naisenimi Walbur: Saaga EAA.1864.2.V-41:360?1285,1666,338,62,0
Ilmselt ei olnud see omal ajal nii tavatu (teame ju Püha Walburgat), aga sellisel kujul pole varem meetrikas kohanud. Küllap seda ikka leidus, aga siiani pole silm peale jäänud, sestap kirjutan selle ka siia huvitavate nimede sekka.

Neiu nimega Peata: Saaga EAA.1224.3.3:69?495,911,111,61,0
No eks ta ikka eestipärane Beata ole, aga pisut koomiline seda nii näha.

Koomiline võis näida ainult teatud Põhja-Eesti osas, tegelik sõna oli ju teatavasti "pää".

Tütarlapse nimi Aara 20.sajandi alguse Haljalast: Saaga EAA.1224.1.247:304?1219,2761,211,136,0
Aare nii mehe- kui naisenimena on tuttav, aga Aarat kohtan esimest korda.
Samas naisenimi Eeni: Saaga EAA.1224.1.247:309?1271,1743,180,148,0
Ka seda kohtan esmakordselt.

20. sajand, see seletab küllalt. Teises kaadris ms. Flona. Aara võib põhineda ladina sõnal "ara" - altar.

Jajah, see Geete Fileida on ka omapärane muidugi. Ja samas meetrikas olen ka kohanud Gretchenit. Ega jah, ajalugu kordab ennast, kui vaadata 20. sajandi esimesi kümnendeid ja siis 1990. aastaid (kõiki neid Chäthlyneid ja Chrysabälle). Nihil novi sub sole... Vähemalt kõlavad need 20. sajandi alguse nimed täitsa kenasti, kuigi jah, olen kohanud ka siis parajaid nimemonstrumeid.

Väga omapärane, aga teistpidi loogiline kombinatsioon nimedest August ja Gustaw - Augustaw: Saaga EAA.3172.1.120:10?2428,2317,220,79,0
Hilisemas elus kandis ta siiski Augusti nime.

Ebatavaline eesnimi - Ehring: Saaga EAA.1865.2.92/18:10?414,1581,113,52,0
Pigem seostub see perekonnanime ja Heeringaga, aga mis selle tegelik päritolu võiks olla?

Ernst, mis Liivimaal oli tuttavam kui Eestimaal.

Veel üks huvitav nimi, mis siin-seal on silma hakanud, aga siiski harva, tänapäeval kindlasti enam üldse mitte - Willust: Saaga EAA.1865.3.178/8:4?971,1765,108,45,0
Ka nimi Toos on omapärane, kuigi ilmselt mitte nii tavatu: Saaga EAA.1865.3.211/3:13?508,1818,142,72,0 Vististi nime Toots üks variante, ma usun.

Eilish kirjutas:Üks vana poisinimi Suure-Jaanist - Leeska: Saaga EAA.1287.3.1:125?90,562,144,69,0
Mis võiks selle algupära olla?

Raivo Seppo kirjutas:Leeska vene Ljoška < Aljoška < Aleksej.

Seal on pandud poisile nimeks Leeska ja vaderiks on "Kolodewitsa Leeska", keda olen Suure-Jaani khk-s veel mitmel korral märganud. Mulle on tundunud, et ta ei olnud kohalikku päritolu, vaid ilmus kusagilt Põhjasõja ajal. Olen mõelnud, kes ta oli. Algul mõtlesin, et setu, siis et venelane, aga praegu tundub, et äkki võis olla ka poolakas. Ehkki jah, Põhjasõja ajal ilmumine võib loomulikult viidata pigem venelasele.

Leszek hellitusnimena (algupäraselt "Lech") on muidu poola mehenimi ja tähendabki just "poolakat". Poolakatel on veel ka Lesław.

Toosi saab tõlgendada päris teisiti kui Tootsi. Et aga Toots oli nii levinud Lõuna-Tartumaal, Viljandimaa keskosaski mõnevõrra, ent Mulgimaal peaaegu, vähemalt teatud ajast, tundmatu, tohib teda pidada küll kohalikuks vasteks.
"Willust" on siiski kohanimi.
Mis puutub Lechi ja Leszekisse, on kenasti rahvusromantiline tõesti, kuid neid nimesid ei olnud 18. sajandil olemas, vaid taastati romantismiajastul. Leszek ei tulene Lechist, suisa vastupidi, viimane on hüpokorism. Nagu Wacławist saadakse Wach, nii Le-algulisest (originaal)nimest Lech, mil lihtsalt tänapäevaks on korda läinud iseseisvuda. Nii et Kolodavitsa Leeska, nagu näib usutavaimalt, võis olla eelkõige setu.

Poisinimi KILT Paistust: Saaga EAA.1286.2.4:144?1026,135,173,134,0
Versioon samast nimest - KILD: Saaga EAA.1865.3.209/4:26?1479,1000,131,87,0

Kildust on juba olnud juttu.

Katsa kirjutas:Viljandi, Tarvastu ja Paistu kandis eesnimi Kild - näiteks Saaga EAA.1288.2.2:13?1749,47,463,68,0

Aitäh info eest, siit nii palju nimesid läbi käinud, et ei olnud meeleski. Toon siia eelmise viite ka.

Siin nimi Jaas: Saaga EAA.1286.2.4:142?440,321,143,63,0 Tänapäeval olen küll kohanud, aga meetrikas mitte.