Jaak Lambot

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Jaak Lambot

Postitus Postitas fossiil »

Avastasin tänu ühele küsijale Genist Jaak Lamboti ( ca 1702-1750) põlvnemise ja hulga rootsi nimedega esivanemaid.
Näeb põnev välja, aga hõikan siin igaks juhuks: kas keegi teab kommenteerida, kust need võetud on, mille põhjal, kui usaldusväärsed on need andmed jne?
Saatsin sealsele haldajatele, kes Rootsis elab, ka küsimuse edasi (nii nagu mullegi saadeti), aga kuna tean, et siingi on Jaak Lamboti järeltulijaid, tahaksin teada saada nende arvamust.
Seni on kõik selle esiisa põlvnemisega teadaolev legendi tasandil, seega lootus mingeid kirjalikke märke leida on nüüd suur.
Kes vähegi Jaak Lamboti uurimisega on tegelenud, jagage oma teadmisi palun!
kussu
Postitusi: 106
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas kussu »

Vaatan, et olen isegi otsene järeltulija :D
Jaak ( Jacob) Lambot is your 6th great grandfather.

Kahjuks ei kujuta ette, kui tõesed need andmed on mis Jaagust edasi lähevad?
Aga, Jaagu isa (Claes Ekelöf) kohal selline märge: Swedish noble family nr.: 217
Claes isa (Clas Bertilsson Ekelöf ) juures link siia: http://runeberg.org/frfinl/0098.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Tema isa (Bertil Henriksson Ekelöf) juures järgmine Rootsikeelne tekst ( google translaator abiks):
Impola, Henrik; nobility and its rust service in Finland in the 1500s. P. 62:
Bertil Henriksson to Söderkulla (Sipoo) The family Ekelof who was knighted 1558th Son of the nobleman Henrik Hansson Norkulla and Söderkulla and Dordi Larsdotter tea. Have possibly started his military career at ....
Married 1st to N.N. In ättartavlorna has not godtjänst Finnish genealogy book states his first marriage woman with an unknown woman. His second wife could not have a mother to his children, because they are not inherited her.
Married 2: o with Marge Tease Bertilsdotter ... Her landed property inherited by the four daughters she had her second marriage (see Ramsay and Elgenstierna). Her first and tredjje marriage was childless.
Bertil Henrikssons in ättartavlorna indicated children were under Finnish family book of his first marriage unknown. viite 82: "Margaret got after Ture Johansson death Bertel Hendersson to Söderkulla but had no children with him" (Genealogiga SRA, National Archives, Stockholm 38:36 v)
Had in his first marriage, two sons, of whom the elder, Clas Bertilsson Ekelof, inherited Söderkulla, became ryttmästrare and asessor in war college and was introduced on behalf of the family pair of Nobility in 1634, and two daughters (see Ramsay and Elgenstierna).
Tema isa Henrik Hansson Ekelöf juures pikk soomekeelne muistend ja seletused
jne.jne
Lõpuks jõuan välja Nils (Ekelöf) is your 15th great grandfather. e. sünniaeg kuskil 1300 algus :D

Ainuke siduv asi mis märkasin oli Sibbo/Sibbi Jaagu nimes (arvatavasti talunimi), ning Soome/rootsi kohanimi Sibbo/Sibbi.
Kirsti Ervola
Postitusi: 1326
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Hmm . . . arvan et Genis võib-olla midagi segaduse minnud . . . kui aadliku isa nimi on Ekelöf, kuidas oleks poeg Lambot?

Põhiallikas Rootsi aadlisugude suhtes on: Gustaf Elgenstierna: Den introducerade svenska adelns ättartavlor. Vaatasin sealt peret no 217.

Perekonna kodukoht oli Sipoo/Sibbo kihelkond Lõuna-Soomes. Raamatu järgi oli major Claes Bertilsson Ekelöfi († ca.1646) proua Anna Wirtenberg von Debern. Neil oli neli poega, Hans, Gustaf, Claes ja Arvid.

Kornet Claes Ekelöfi († 1701) proua oli Elisabet Helena Nöding. Nende lapsed oli kapten Hans Ekelöf ja Anna Margareta, abielus rittmeister Adam Johan Wunsch’iga. Muid lapsi ei Elgenstierna järgi ole. Surnes 1701 oli Claes Ekelöf vähimalt 65-aastane, tõenäoliselt ümbes 70 – tema oli Turu ülikoolis student 1647 a.

Genis olevate andmete järgi Jaak Lamboti peaks olema sündnud a.1702, siis Claes Ekelöfi surma pärast.

Põhjust kriitilisele arvestamisele . . . :roll:
kussu
Postitusi: 106
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas kussu »

Tänud Kristi!
Genis märgitud Jaak ( Jacob) Lambot vanemateks Son of Claes Ekelöf ja Elisabeth Ekelöf
Sündinud: 1702 Sipoo, Finland
See Sipoo ongi ainuke ühine märge neil, aga ei ole mina näinud kinnitust, et Jaak seal sündis.
Genis Jaagu juurde pandud märge abiellumisele http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,476,100,0" onclick="window.open(this.href);return false; kuid kes ütleb, et see on nüüd see Jaak.
Siin Jaagu surmakanne: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,523,614,0" onclick="window.open(this.href);return false;
See pik tekst seal järel peaks olema midagi sellis:
Rammu saare Jaak Rammu saarelt, 48 aastat vana ja tema poeg Hans - 14. Nad mõlemad uppusid 16. okt. meres. Siis kui see mees koos pojaga 15-ndal sama kuu päeval Kaberneemele sõitis, sest et ta oma haigele naisele rohtu tahtis viia, sõitis ta 16-ndal sama kuu päeval uuesti Kaberneemelt ära ja kui nad juba rohkem kui poolel teel ja täies purjetamises olid, viskas äkitselt tõusnud tormituul paadi ümber ja nad mõlemad uppusid, ning nad leiti kolm päeva hiljem ühel väikesel laiul 2 versta Rammu saarest rannas sellesamma ümberkeeratud paadi juurest surnult; olgu Issand Jeesus nende vaestele hingedele armuline.
Samas Jaagu "sõber" Klaus Klamaspak Sündinud:1694 Sipoo, Soome, Surnud:1757 (63) juures genis kirjas pikk jutuke ( muistend), mis lõppeb nii
Üksindus hakkas vaevama. Aastal 1717 olles kaubaotsingul Soomes kohtas ta seal 15-aastase Jagopiga, kes oli nõus tulema Klausile kalastussulaseks.

Sellest ajast peale muutus elu kergemaks. Klaus pöördus Jõelähtme kirikuõpetaja Wrede poole kirikukirja sissekandmiseks. Wredele ei esitanud ta oma perekonnanimeks mitte Andersson vaid Glamarspack oma kodukoha järgi. Õpetaja Wrede sakslasena kirjutas kirikuraamatusse Klamaspak. Ka Klausi sulane Jagop käis koos Klausiga Jõelähtme õpetaja juures oma nime kirja panemas. Eesnime ütles ta Jaagu'ks ja perekonnanimeks kirjutas Wrede Jagopi soovil Lambot , mis vanarootsi keeles tähendas põllumeest.
fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas fossiil »

See abielukanne ei ole SEE Jaak ja Liisu, selles olen ma täiesti kindel.
Küll aga järgmine: Nigola Jaak ja Idlase Hansu tütar Liisu.
Sest Klaus Klamaspak oli Prangli saarel Miku Hansu talus sulaseks, kui leeris käis. Hiljem sai Klausist Idlase Hansu talu peremees. Nii Idlase Hansu Klausi ja Triinu kui Nigola Jaagu ja Idlase Hansu Liisu jäljed kaovad peale 1731. aastat Pranglilt, ükski selliste nimedega paar ei saa lapsi ega sure ka ära, nad lihtsalt kaovad. Ja siis ilmub esimese personaalraamatu Rammu saart puudutavas osas märge, et Klaus Klamaspaki kaks esimest last on sündinud Prangli saarel.

Ma tahaksin ka väga näha neid kirjeid, mis kinnitaks, et Jaak tuli Eestisse 1717. aastal. Wrede kirikukroonikast ma sellist märget ei leidnud. Kust selle leida saaks?
Teiseks huvitab mind, et kui Klausi vanaema Pranglil sisse põles (nagu legend kõneleb), siis kus on tema surmakanne? Meetrikast ma seda ei leidnud.
Samuti jääb mulle arusaamatuks, kuis sai sulane endale omakorda sulase võtta. St. kui Klaus oli Prangli saarel Miku Hansu sulane, siis kuidas ta endale Jaagu Rammu saarele kalastussulaseks sai kutsuda?
Ja nüüd juba tahaks teada, mille põhjal arvatakse, et Jaak (Jacob?) oli Ekelöfi poeg. Tuulasin samuti googlis ja mitte kuskilt ei leia märget, et Ekelöfi perel oleks üldse sellise nimega poega olnud. Loodan väga, et see, kes need andmed Genisse pani, annab endast märku ja vastab.
Viimati muutis fossiil, Laupäev 13. Oktoober 2012, 00:11:10, muudetud 3 korda kokku.
fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas fossiil »

kussu, soomekeelset muistendit ei suutnud ma sealt leida, ehk annad täpsemaid juhiseid selle leidmiseks?
Patrick Rang
Postitusi: 514
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas Patrick Rang »

Natukene teemast mööda, aga arutelu lugedes kerkis üks küsimus.

Oletatavasti on Idlase Hans (kelle järglastest on siin juttu olnud) Hiiumaise päritoluga (vähemalt Saaremaal tähendas eesliide Idlase alati seda). Kuigi kirjeldatud sündmused toimuvad nii kauges minevikus, et selle kohta infot napib - küsin siiski: kas Hansu päritolu kohta on ka midagi teada? Millal võis ta Hiiumaalt sinna kanti sattuda? Kas ta lapsed sündisid veel Hiiumaal?

Terv,

PR
fossiil
Postitusi: 376
Liitunud: Kolmapäev 02. Juuni 2010, 15:21:06
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas fossiil »

Idlase Hansu kohta ei ole minul isiklikult rohkem andmeid, kui et ta 1716. aastal tuli koos teiste Prangli saare peremeestega maapaost tagasi.
Ka mina oletan, et ta võis olla pärit Hiiumaalt, aga selle kohta andmeid ma kuskilt leidnud ei ole (aga samahästi võis ta olla ka näiteks töötanud Hiiumaal kellegi teenistuses vms). Ka tema naise kohta ei ole midagi teada (võibolla, kui keegi oskaks vakuraamatutes tuhnida, leiduks midagi). Teada on Hansu kahest tütrest: Liisu (ca 1712) ja Eva (sünd. ca 1717). Arvatavasti sündis Liisu mandril, kuhu Prangli mehed sõja ja katku jalust põgenenud olid, Eva tõenäoliselt sündis juba Pranglis, kuigi ta sünnikannet ei ole ma seni leidnud. Oleks tore, kui keegi leiaks, siis saaks Hansu naise nime teada.

Liisu abiellus Nigola Jaaguga, kes suure tõenäosusega oli Rammu saare Jaak Lambot, peale Jaagu surma sai ühe vallaslapse ja mõni aasta hiljem abiellus Neeme külla Toomari tallu.
Eva abiellus 1740. aastal Prangli mehe Pruna Tõnuga, neil sündis neli last: Jaak (üheks vaderiks oli Jaak Lambot Rammu saarelt), Hans, Els ja Liisu. Els suri 2-aastaselt, teiste laste saatusest ei tea rohkem midagi. 1753. aastal jäi Eva leseks ja abiellus 1755. aastal Kinda Matsi Jakobiga Järva-Madise kihelkonnast. Lapsi teisest abielust ei olnud, 1757. aastal Eva suri.
kussu
Postitusi: 106
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas kussu »

fossiil kirjutas:kussu, soomekeelset muistendit ei suutnud ma sealt leida, ehk annad täpsemaid juhiseid selle leidmiseks?
--------------------------

Joissakin lähteissä kerrotaan Henrik Hansson Ekelöf 'in olleen Sipoon kirkkoherra. Tämä ei kuitenkaan pidä paikkaansa. Tuohon aikaan (1570-1577) Sipoon kirkkoherrana oli talonpoikaista syntyperää ja Ruotsinkylästä kotoisin ollut Henrik Jönsson ja hänen jälkeensä (1577-1599) Kålaksen tilalta Paippisista mahdollisesti kotoisin ollut Ericus Erici. Henrik Hansson Ekelöf oli sekä Söderkullan että Norrkullan säterikartanot vuosina 1574-1602 omistanut ja myös nimismiehenä aika-ajoin toiminut aatelismies.

Sources: Arja Rantanen: Sipoon pitäjän historia vuoteen 1868 osa II.

--------------------

Omisti Söderkullan ja Norrkullan Sipoossa. Nimismies ainakin 1574.

Kuoli ennen vuotta 1602, jolloin perinnönjako hänen jälkeensä tehtiin.

Henrik Hansinpojan säteritila Norrkulla oli melko varakas. Henrik oli hankkinut omaisuutensa ilmeisesti merenkululla. Hän omisti laivan, jolla hän rahtasi mm. kruunun tavaroita. Myös hänen isänsä ja isoisänsä olivat olleet laivanomistajia. Norrkullan vuosittainen kylvö oli 1600-luvun vaihteessa 12 tynnyriä. ... Norkullan säteritila oli siis hieman keskimääräistä suomalaista säteritilaa varakkaampi. Tilalla oli myös paljon karjaa. Yksikään talonpoikaistalo Sipoossa ei pystynyt lähimainkaan kilpailemaan Norrkullan kanssa karjamäärissä.

Puoliso Dordi Larsintytär. Seitsemän lasta: neljä poikaa ja kolme tytärtä, joiden kesken omaisuus jaettiin 1602. Bertil sai Söderkullan, Jöransbackan (Danielsbackan) ja Karhusaaren (Söderkullalandetin). Jacob peri Lill-Hovetin Hindsbystä ja Labbaksen tilan Kirkonkylästä. Jacob sai vuonna 1603 haltuunsa myös Per Gallelle kuuluneet kaksi tilaa Hindsbystä, ja Hovet-tiloille hän rakensi säterin, mutta kuoli jo 1606, joten tilan peri hänen leskensä, joka sai periä Henrik-veljeltä vielä noin vuonna 1610 Löthensin tilan Nikkilästä. Leski kuoli vuoden 1615 tienoilla.

Vuonna 1617 mainitaan Jacob Henrikinpojan kolmen alaikäisen tyttären omistavan tilan.

Tyttäristä yksi oli myöhemmin naimisissa aatelittoman Jöns Andersinpojan kanssa, ja he perivät Stor-Hovetin.

Lill-Hovet ja Labbars joutuivat Per Gallen pojalle Klas Gallelle, kun taas Löthensin sai Torsten Henrikinpoika Norrkullasta.

Torsten peri Norrkullan sekä Talosaaren ja Busön (Norrkullalandet). Nuorin veli Henrik sai ainoastaan Norrkullasta ositetun uudisviljelmän, ns. Långnäsin torpan sekä pienen Löthensin tilan Nikkilästä.

Tyttäret Anna, Felissa ja Brita saivat isänperintönä kaksi tilaa Hinthaarasta Porvoon pitäjästä. Anna Henrikintyttären puoliso oli Tuomas Henrikinpoika, joka 1590 synnytti Hangelbyn kylään vuonna 1590 sopimusverotilan (Skrivas). Hän oli aikaisemmin ollut voutina Porvoon läänissä. Tuomas kuoli 1591, ja Anna sai tilan haltuunsa. Tila oli hyvin varakas ja sillä oli mm. paljon karjaa. Anna solmi toisen avioliiton 1601 rälssimies Peder Poitzin kanssa, ja sopimusverotilasta tuli pian tämän jälkeen ratsutila.

Vuosina 1573 - 1575 sai Sipoon nimismies Henrik Hansinpoika tottua siihen, että ratsuväen, jalkaväen ja laivaston joukkoja majaili hänen tilallaan. ... Esimerkiksi Marian-laivan päällikkö Simon Larsinpoika yöpyi 16 laivamiehen kanssa huhtikuussa 1573 yhden yön nimismiehen tilalla. Joukot kuluttivat puoli tynnyriä olutta, nelikon leipää, kaksi leiviskää lihaa, kuusi naulaa voita ja neljä kynttilää.

Hans Erikinpojan poika Henrik Hansinpoika kuljetti vuonna 1579 aluksellaan 230 sotamiestä Viroon. (Arja Rantanen: Sipoon pitäjän historia, Jyväskylä 1994)

Per Galle omisti kaksi tilaa Porvoon Tjusterbyssä ja teki ratsupalvelusta sen edestä 1555.

Toinen Tjusterbyn taloista on jäljitettävissä siihen 4 tangon suuruiseen maahan, jonka Bollstadin Jakob Olofinpoika oli saanut vaihdossa vaimonsa Birgitta Matsintyttären (Frille) sisarelta Valborgilta. Sen hän puolestaan antoi sisarensa miehelle Sipoon Gesterbyn Nils Pederinpojalle (Ekelöf) uudessa vaihdossa. Omistuksen siirrynnän muodosta Per Gallelle ei ole tietoa. Välirahana Nils Pederinpoika sai lisäksi 30 Riianmarkkaa, jotka hän kiinnitti lastensa äidinperinnöksi Sipoon Hindsbyhyn. Nils Pederinpojalla on ollut siellä ennestään maata. Mielenkiintoiseksi aiheen tekee se, että Stensbölen Arvid Andersinpojan veljenpojalle oli perinnönjaossa tullut Hindsby ja Vekkoski. Per Galle esiintyykin sittemmin maanomistajana myös Hindsbyssä. Hans Erikinpojalle (Ekelöf) on kuulunut torppa Porvoon Stensbölessä. Se osoittaa Gesterbyn perheen olleen jollakin tavalla sukua Stensbölen suvulle. (Tapio Vähäkangas: Frälsearven i Stensböle och Hindhår i Borgå, Genos 68(1997), s. 10-18, 45-46)

Puolisot:

¤¤ 1) Teit, Dordi Lassentytär

<< Teit Taulu 7

<< Ekelöf 1 Taulu 12

Isä: Teit, Lars Mattsson k. 1571 Pernaja.

Äiti: Hansdotter, Margareta

Lapset:

1) Bertil k. 1603.

Omisti Söderkullan Sipoossa

Allekirjoitti v. 1589 Narvassa sotapäällystön kirjelmän kuningas Juhana III:lle

Hämeenlinnan linnanherra (lofven) v. 1593 - 1599 ja sai v. 1599 tehtävän uudistaa linnan, joka oli vaurioitunut tulipalossa

Ratsumestari, lähti v. 1602 ratsastajansa kanssa Liivinmaalle

Oli allekirjoittanut suomalaisen aatelin uskollisuuden vakuutuksen Kaarle herttualle v. 1602

Palkittu 20.02.1602 Borsbyn ja Massbyn tiloilla Sipoossa, "uskollisesta taistelusta valtakunnan vihollista vastaan aina ja viimeksi Narvassa"

Kuoli vuonna 1603

…Niinpä suomalaisia ratsumiehiä oli Nils Germundssonin lippueessa ja samoin Bengt Larssonin ja Henrik von Ahnenin ruotsalaisissa lippueissa. Kahden viimeksi mainitun lippueen suomalainen miehistö koottiin vuoden 1601 lopussa aivan uudeksi lippueeksi, jonka ratsumestariksi tuli Söderkullan herra Pertteli Henrikinpoika Ekelöf. Lippue komennettiin vuoden 1602 lopussa Viroon, eikä sitä sen jälkeen enää mainita Iähteissä. (Sotilasrasitus Varsinais-Suomessa 1523 - 1617)

Puolisot:

¤¤ 1) Mjöhund, Margareta Bertilsdotter

Venäjänkielen tulkin Bertil Göransson Mjöhundin, rekisteröimätöntä aatelia, ja Elisabet Skalmin tytär (Skalm aatelia nro 144)

Margareta eli vielä 20.10.1614, jolloin hän sai vahvistuksen sätereilleen Illbylle ja Pirlaksille Porvoossa

2) Jaakko k. viim. 1607.

Omisti Hindsbyn Sipoossa pitäen sitä säterinään. Kuoli ennen v. 1607, jolloin hänen leskensä sai vahvistuksen Hindsbylle. Jaakon leski hallitsi Löthens-tilaa Nikkilässä kuolemaansa n. 1615 asti, minkä jälkeen tätäkin alettiin viljellä yhdessä Norrkullan kanssa.

3) Henrik k. 1610.

Norrkulla, Sipoo

Sai v. 1603 ratsupalvelusta palkkioksi Borttarbackan Sipoossa. Henrik peri Långnäsin kartanon, joka Henrikin kuoltua ilman perillisiä 1610 liitettiin Norrkullaan.

4) Torsten k. n. 1650.

Omisti Norrkullan Sipoossa, peri sen vuonna 1602. Kuului kuningas Sigismundin kannattajiin ja lähetettiin v. 1597, kuninkaan kirje mukanaan, Moskovan suuriruhtinaan luokse "hyvillä vaatteilla ja käyttörahoilla" varustettuna. Maaherra Arvid Stålarmin tallimestari v. 1598. Allekirjoitti suomalaisen aatelin uskollisuuden vakuutuksen Kaarle herttualle v. 1602. Kuljetti rahaa Liivinmaalle v. 1602 ja oli mukana Venäjän 10-vuotisessa sodassa. Sai 23.03.1603 Klossarön Pyhtäältä aateliskartanokseen. Suomalaisen aatelislippueen majoitusmestari. Korotettiin vänrikiksi samaan lippukuntaan v. 1614, sai läänityksen Sääksmäen kihlakunnasta 60 taalarin korolla. Mainitaan ritarihuoneen luettelossa v. 1633 kotona olevaksi ja "ikivanhaksi" (urgammal).

Puolisot:

¤¤ 1) Sabelhjerta, Karin

Vanhemmat Benkt Larsson (Sabelhjerta nro 186) ja Brita Jaakontytär

Lapset:

1) Brita k. viim. 1644. Puoliso Gotthard von Seckler. Kuollut 1656.

2) Henrik

Omisti Norrkullan n. 1650 - 1668, minkä jälkeen sen omistivat valtaneuvos Lorenz Creutz 1668 - 1676 ja Adolf Mellin 1676 - 1710.

Torstenin vanhin poika, kuollut ennen vuotta 1673, lunasti ilmeisesti jo vuonna 1665 veljensä panttaaman Långnäsin itselleen velkaantuen kuitenkin niin, että joutui myymään Norkullan 04.01.1668. Palkkasi syksyllä 1663 tilalleen ojankaivajia. Riiteli vuonna 1668 myllyvuoroista ja todettiin käräjillä syyllistyneen väärään tekoon yrittäessään jauhaa viljaa toisten vuorolla.

Puoliso Elisabet Böning. Eli leskenä 1673.

2) Hans k. viim. 1673.

Sihteeri Johan Henrikinpoika Axelhjälm vaati kapteeni Hans Ekelöfiltä tämän vaimon äidin sisaren Margareta Willman till Attu velkaa vuodelta 1639. Osan velkaa oli maksanut Johan Stålhandske, joka oli rouvan perillinen. (501. TKO 14.11.1655 - Tietoja 1600-luvun turkulaisten sukulaisuussuhteista; Genos 3 - 2003)

Nuorempi veli Hans Ekelöf peri Långnäsin, mutta asui Varsinais-Suomessa, jossa avioliiton kautta omisti Sjölaxin kartanon Kemiössä ja Pohjankylän kartanon Perniössä. Panttasi Långnäsin rahapulassaan vuonna 1665.

3) Margareta Puoliso 1644 Jonas P. Blom. Syntynyt ehkä noin vuonna 1600 - 1620.

5) Brita k. viim. 1630.

Kustaa Vaasa aateloinut isoisän v. 1558 nimellä Ekelöf

Puolisot:

¤¤ 1) Bertilsson, Lars (Olkkala) s. 1568 - 1574 Vihti, Olkkala, k. aik. 1640. Alilaamanni ja Turun hovioikeuden jäsen.

<< Olkkala Taulu 3

Lapset:

1) Brita (Birgitta) s. n. 1600 - 10 Vihti, k. 1644 Loimaa.

Britan 1. puolisosta ei voi olla varma. Eräiden lähteiden mukaan hän oli Matthias Laurentii, Jokioisten kappalaisena 1632 - 34 ja Tammelan kappalaisena 1635 - 1640 ollut henkilö, joka kuoli 1644. Tämä Matti oli Tammelan kappalaisena 1572 - 1737 olleen Laurentius Matthiaeun poika, jonka isä taas oli Tammelan kirkkoherrana 1550 - 1575 ollut Matthias Johannes Mulli. Toinen Matthias Laurentii, Lohjan kirkkoherrana 20.02.1636 kuollut, voi tulla kyseeseen 1. puolisona myös.

Tammelinus Taulu 3
2) Henrik Larsinpoika k. 1660 Vihti, haudattu 1661 Vihdin kirkko. Majuri, Turun linnan komendantti (aatelinen, sukunro 285).

3) Johan Larsinpoika

4) Anna k. syks. 1676 Vihdin Kourula, haudattu 1677.

6) Anna

Annan ja Tomaksen tytär Margareta oli naimisissa Nils Larsinpoika Stålhanen kanssa.

Puolisot:

¤¤ 1) Petri, Ericus k. 1579. Porvoon kirkkoherra 1560 - 1579.

¤¤ 2) Skrivars, Tomas Henriksson k. n. 1590. Vouti Porvoon läänissä. Asuinpaikka Hagelby, Sipoo.

¤¤ 3) Poitz, Peter Antoi Annalleen huomenlahjana Poitselan kartanon Vekkelaksissa

7) Felissa Eli v. 1602, isän perinnönjaossa
aimi_tedresalu
Postitusi: 23
Liitunud: Laupäev 20. Jaanuar 2007, 19:44:01
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas aimi_tedresalu »

No mitte ükski allikas ei kinnita seda pärinemise legendi.
Tahaks tegelikult Jaagu päritolu kohta rohkem välja uurida, aga ega see vist ei õnnestu. Ilmselgelt on ta Soomest tulnud, aga ma ei kujuta ette, kas selle aja kohta Sipoos Soomes arhiivides mingeid allikaid on? Eeldusel siis, et ta mingi aadlik polnud, vaid tavaline mees.
kussu
Postitusi: 106
Liitunud: Esmaspäev 17. November 2008, 14:21:11
Asukoht: Rammu saar
Status: Eemal

Re: Jaak Lambot

Postitus Postitas kussu »

Hei, jäi googeldades ette üks selline kokkuvõte. Head lugemist https://matilaane.files.wordpress.com/2 ... tajad1.pdf
Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”