Mina?

Perekonna ajaloo alased küsimused ja vastused, mis ei sobi geograafiliste või olemasolevate temaatiliste foorumite alla
Vasta
heinzTomatoKetchup
Postitusi: 1
Liitunud: Teisipäev 10. Juuli 2012, 23:46:07
Status: Eemal

Mina?

Postitus Postitas heinzTomatoKetchup » Teisipäev 10. Juuli 2012, 23:57:07

Vaat mul on selline isepärane kysimus.
Olen syndinud 1986 , ema ja ilmselt isa abiellusid umbes vahetult kuni aasta enne seda. Kahjuks minu synnitunnistusel ja mujal paberites on isa perekonnanimeks abielujärgne ema neiupõlvenimi. Väidetavalt vanaema jutu järgi oli siis isa v6tnud peale abiellumist ema perekonna nime. Rohkem infot sealt välja enam ei peili kuna vanaemal varsti tulemas kolmekohaline vanuse number.

Muidugi teie arust lihtsaim variant oleks kysida ühelt teadaolevalt kaasosaliselt , aga teatud põhjustel ja eelenatel ebaõnnestunud katsetel ma teha seda ei soovi. Lihtsalt huvi pakub . Äkki mul on veel õdesid -vendi , vb vanavanemaid. Palju kysimusi oleks.

Kes oskab nüüd soovitada kust ma näiteks saaks kätte miskit infot? Miski abiellumise dokumendid? Kustkohast v6i kuidas peaks toimima. Sündmuskohaks endine K-J rajoon.

Kui vales teemas , siis hea mode v6imaluse korral liigutab õigesse lahtrisse või modib pealkirja.

Harri.Värs
Postitusi: 268
Liitunud: Esmaspäev 19. Jaanuar 2009, 17:34:01
Status: Eemal

Re: Mina?

Postitus Postitas Harri.Värs » Kolmapäev 11. Juuli 2012, 15:16:07

AKI juhis isikuandmete töötlemisest 17. novembrist 2009 kirjutas:§ 8. Perekonnaseisuasutusest ja rahvastikuregistrist suguvõsaandmete väljastamine
(1) Perekonnaseisuasutuses (valla-, linna, ja maavalitsused, välisesindused, Siseministeerium) säilitatakse perekonnaseisuakte kuni 110 aastat pärast nende koostamist.
(2) Ühe inimese perekonnaseisuaktiga saab teine inimene tutvuda, kui tal on selleks õigustatud huvi (perekonnaseaduse § 109 lg 3).
(3) Riigikohtu 23.10.2003 otsuse nr 3-3-1-57-03 kohaselt on inimesel õigustatud huvi teada oma päritolu, esivanemaid, sugulasi ja hõimlasi (otsuse p. 22).
(4) Seega võib perekonnaseisuasutus eeldada, et inimesel on õigustatud huvi oma suguvõssa kuuluvate isikute perekonnaseisuaktide suhtes. Seda õigust võib inimene teostada kas isiklikult või oma esindaja kaudu.
(5) See eeldus ei välista erandeid. Juurdepääsuõigust piiratakse, kui see selgesti kahjustaks teise isiku õigusi ja vabadusi või ohustaks lapse põlvnemise saladust (lapsendamise ja kunstliku viljastamise korral – vt isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1, perekonnaseaduse § 40 ja 77).
(6) Eeltoodu kehtib ka rahvastikuregistrist suguvõsauurimiseks andmete väljastamise kohta – rahvastikuregistri seaduse alusel võimaldatakse andmetele ligipääs isiku õigustatud huvi korral (§ 71, 72). Seadus lubab isikul kitsendada juurdepääsu enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele (§ 77 lg 1).

§ 9. Arhiiviasutusest suguvõsaandmete väljastamine. Lihtisikuandmed
(1) Avalikele arhivaalidele võimaldatakse juurdepääs arhiiviseaduse alusel, arvestades sama seaduse (§ 42) ning avaliku teabe seaduse (5. ptk) alusel kehtestatud juurdepääsupiiranguid.
(2) Isikuandmeid väljastab arhiiviasutus isiku nõusolekul. Surnu eest annab nõusoleku pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde.
(3) Nõusolekut ei ole arhiiviseaduse kohaselt vaja, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat või kui suguvõsauurija küsib üksnes surnu lihtisikuandmeid.
(4) Lihtisikuandmetena käsitleb seadus surnu nime, sugu, sünni- ja surmaaega ja surma fakti. Lihtisikuandmetena võib suguvõsauurimisel käsitleda ka surnu seoseid samasse sugupuusse kuuluvate teiste inimestega (lapsevanemaks, lapseks ja abikaasaks olemine), kui ei ole otsest saladuses hoidmise nõuet (näiteks lapsendamissaladuse kaitseks). Teisiti ei oleks inimesel võimalik kasutada Riigikohtu poolt tunnustatud õigust teada oma esivanemaid, sugulasi ja hõimlasi.
(5) See käsitlus on kooskõlas andmekaitsedirektiiviga 95/46/EÜ, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine (sh väljastamine) lubatud kolmanda isiku õigustatud huvi tagamiseks, kui sellist huvi ei kaalu üles isiku põhiõiguste ja –vabadustega seotud huvid (art. 7 lit. „f“).
http://www.aki.ee/download/1404/Isikuan ... 171109.rtf" onclick="window.open(this.href);return false;

Perekonnaseisutoimingute puhul tuleks pöörduda kohalikku maavalitsusse, kui on teada, et akti säilitatakse seal (elate akti koostamisest alates samas kohas). Teisal juhul pöörduge Siseministeeriumisse. Võimalik, et elektronposti teel küsitud andmete eest ei kasseerita midagi, kui aga see pole võimalik, siis dokumendi koopia eest on riigilõiv 3,19 eurot. Põhimõtteliselt peaks olema võimalik ka Siseministeeriumi kaudu saata õdele-vendadele palve neil sinuga ühendust võtta, eks ametkond ise täpsustab, kas nad on nõus sellise lähenemisega ja mis see maksma läheb.
Kõik mured ja teated privasse või e-mailile: harri.vars ät eesti.ee
Uurin: Vers, Värs, Värsi, Väärsi, Brecher (Kivinurm), Neljas, Kristal, Dubro(v) (Tammeorg), Põld (Saaremaa, Pilguse), Dubrovkin (juudid Tallinnas)

Vasta

Mine “Perekonna ajalugu (üldküsimused)”